lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4069/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4069/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1070
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Einar Vene, Maili Lokk 18.12.2025 3-25-4069 Y.Y. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses läbiotsimistega vanglas Y.Y. määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a määruse peale Kaebaja ‒ Y.Y.

RESOLUTSIOON

1.Võtta kaebaja määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a määrus ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav X.X. esitas 04.11.2025 enda alaealise lapse Y.Y. nimel Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu läbiotsimistega tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 11.11.2025. a määrusega kaebuse käiguta. Halduskohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 kohaselt võib laps kohtumenetluses osaleda seadusliku esindaja kaudu. Lapse seaduslikuks esindajaks on perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 esimese ja teise lause järgi tema hooldusõiguslik vanem, sh on ühise hooldusõigusega vanematel ka ühine esindusõigus. Seega esindavad ühise hooldusõigusega vanemad last kui menetlusosalist kohtumenetluses üldjuhul ühiselt. PKS § 120 lg 7 järgi küll eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui vanem esindab last iseseisvalt (üksi), kuid sellest ei saa järeldada, et kohus ei peaks küsima ega saaks küsida alaealise lapse teise vanema arvamust. Kohtule ei ole teada, et kaebaja suhtes oleks vanemate hooldusõigusele seatud piiranguid, mistõttu eeldab kohus, et vanematel X.X.-il ja X.X.-il on Y.Y. suhtes ühine esindusõigus kohtumenetluses. Kuivõrd kohtueelses menetluses tekkis vanglal kahtlus teise vanema nõusoleku osas, siis pidas kohus põhjendatuks selgitada välja X.X.-i tahe seonduvalt kaebuse esitamisega. Halduskohus palus X.X.-il kohtule teatada, kas ta nõustub X.X.-i koostatud kaebusega ja soovib sellise kaebuse menetlemist halduskohtus. Samuti selgitas

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kohus, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tuleb halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kui kaebaja taotleb rahalist hüvitist summas 1000 eurot, siis tuleb tasuda riigilõiv 30 eurot. Kui kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest vastavalt HKMS §-le 115. Halduskohus andis X.X.-ile ja X.X.-ile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättetoimetamisest.

3.Tartu Halduskohus tagastas 21.11.2025. a määrusega Y.Y. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. Määruse põhjenduste kohaselt andis halduskohus kaebaja emale 11.11.2025. a määrusega kaebuse kohta arvamuse esitamiseks ehk kaebuse heaks kiitmiseks tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates. Viimane päev kohtule vastamiseks oli 20.11.2025. Kuivõrd kaebaja ema ei ole kohtule vastanud ega andnud nõusolekut X.X.-i koostatud kaebuse menetlemiseks halduskohtus, siis ei saa kohus kaebust menetleda. Lisaks ei ole ka X.X. ise lisanud kaebusele mistahes esindusõigust tõendavaid dokumente.
4.X.X. esitas 08.12.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ja saata asi tagasi halduskohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt leidis halduskohus meelevaldselt ning asjaolusid kontrollimata, et lapse emaks on X.X.-i. Kaebuse esitaja ei ole kunagi märkinud, et Y.Y. ema on X.X.-i. Kui juba kohus otsustas omaalgatuslikult küsida ema seisukohta, siis oleks tulnud lapse ema kindlaks teha. Rahvastikuregistris on kõik andmed olemas. Lapse ema on A.A..

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2025. a määruse ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada ja saata asi halduskohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse tagastamise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik teha uut määrust, millega ise kaebus sisuliselt lahendada. Ringkonnakohus loeb määruskaebuse esitatuks kaebaja nimel ja mõistab kaebaja tahet selliselt, et ta soovib asja halduskohtule tagasisaatmist kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.
8.HKMS § 120 lg 1 p 2 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus asjas välja pooled ja nende esindajad. Halduskohtul tuli kaebuse saamisel muu hulgas kontrollida, kas kaebuse esitanud isikul on õigus kaebajat esindada, sh kas lapse üksinda esindamiseks on teise vanema nõusolek. Nõusoleku kontrollimiseks tuli halduskohtul esmalt välja selgitada, kes on teine lapsevanem. Kuigi asjas esitatud dokumentides oli nimetatud X.X.-i nime, ei olnud alust 2

sellest järeldada, et tegemist on kaebaja emaga. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on lapse ema A.A.. Halduskohtul oli võimalik saada rahvastikuregistrist õiged andmed. Kuna halduskohus luges ekslikult kaebaja emaks A. X.X.-i, siis ei saa tema poolt kohtule vastamata jätmine kaasa tuua kaebuse tagastamist. Seega ei ole praeguses asjas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel põhjendatud.

9.HKMS § 210 lg 3 näeb ette, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna halduskohus ei selgitanud nõuetekohaselt välja, kas X.X.-il on õigus üksinda lapse nimel kaebust esitada, siis tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Kuivõrd asja menetlusse võtmine tuleb uuesti otsustada halduskohtul, siis saadab ringkonnakohus asja tagasi halduskohtule.
10.Määruskaebuse esitaja palus saata asi halduskohtule menetluse võtmise otsustamiseks teises koosseisus. Ringkonnakohus tõlgendab seda halduskohtu kohtuniku taandamise taotlusena. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuniku taandamise avaldus tuleb HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 2 järgi esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse läbi vaatamata. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks kaebajale selgitada, et TsMS § 24 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist TsMS §-s 23 ettenähtud juhul. Taandamise alust tuleb avalduses põhistada (TsMS § 24 lg 3). Kohtuniku taandamise aluseks saab olla asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Kohtuniku taandamiseks ei anna alust see, kui kohus on asja lahendamisel eksinud või kui menetlusosaline ei nõustu kohtu seisukohtadega. Sellises olukorras saab kaebaja enda õigusi kaitsta lahendit vaidlustades.
11.Määruse avaldamisel asendab kohus isikute eraelu kaitseks nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium