Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Tiina Pappel, Maili Lokk 09.12.2025, Tartu 3-25-4428 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses voodivarustuse ja vanglariietuse lõhkumises süüdistamisega Tartu Halduskohtu 04.12.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.12.2025. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Kohus asendab vastavalt taotlusele avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 29.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seoses kaebaja inimväärikuse alandamise ning au ja hea nime teotamisega ning õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja viitas sellele, et esitas 28.09.2025 läbi vangiportaali kahju hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/12440 ja 18.10.2025 kahju hüvitamise nõude nr 2-25/2-2/13341 seoses sellega, et Tartu Vangla süüdistab kaebajat vanglavormi ja voodivarustuse lõhkumises. Kaebajat süüdistati vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 ja nr 2-2/2-25/5642-2 vanglavormi ja voodivarustuse lõhkumistes. Voodivarustuse, vanglavormi riietuse jpm üksikvangistuse tingimused perioodil 1. – 31.08.2025 on hetkel Tartu Halduskohtus menetlusse võtmise otsustamisel haldusasjas nr 3-25-3896. Praegune kaebus kuulub eraldi lahendamisele, kuna kaebuse ese on seotud väärikuse alandamise ja au teotamisega tähtsas dokumendis, kuna selle dokumendiga saavad tutvuda väga paljud ametnikud.
Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 02.12.2025 kaebuses viidatud kahju hüvitamise taotlused ja nende kohta koostatud otsuse ning kaebaja poolt välja toodud vastuskirjad.
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 04.12.2025. a määrusega. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X.X.-i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.1.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et vangiregistrisse tehtud kannetes ning Tartu Vangla 16.10.2025. a vastuskirjades nr 2-2/2-25/5136-2 ja 2-2/2-25/5642-2 on kaebajat süüdistatud selles, et kaebaja lõhkus ajavahemikul 1. – 12.08.2025 voodivarustuse ja vangla riietuse. Eelnevaga alandati kaebaja inimväärikust ning teotati kaebaja au ja head nime. Vaatamata sellele, et kaebaja on taotlenud ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust.
3.2.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ning au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt RKHK 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13). Tartu Vangla 28.11.2025. a otsuse nr 1-9/2-25/497-2, 1-9/2-25/517-2 kohaselt on vangiregistrist nähtuvalt perioodil 4. – 12.08.2025 voodivarustuse ja vormielementide lõhkumistega seonduvalt koostatud kaebaja suhtes kolm ettekannet, milles kõigis on kajastatud, et kaebaja kambrikaaslane lõhkus kaebaja voodivarustuse ja vormiriided. Ka Tartu Vangla 16.10.2025. a vastuskirjas nr 2-2/2-25/5642-2 on rõhutatud, et vormiriietuse osas on vanglale teada, et vormielemente lõhkus kaaskinnipeetav. Seega ei pea paika kaebaja väide, et vangiregistrisse kantu ja Tartu Vangla 16.10.2025. a vastuskirja nr 2-2/2-25/5642-2 kohaselt süüdistati kaebajat oma voodivarustuse ja vanglariietuse lõhkumises. Pigem nähtub neist selgelt, et voodivarustuse ja vormielementide lõhkujaks oli X.X.-i kambrikaaslane. Tartu Vangla 16.10.2025. a vastuses nr 2-2/2-25/5136-2 oli küll esile toodud, et 2025. a augustikuus 2025 viibis kaebaja kambris nr 302 koos teise kinnipeetavaga, kus nad mõlemad lõhkusid, kuid vangla on oma 28.10.2025. a otsuses selgitanud, et kuivõrd selliseid tõendeid, mis selgelt viitaksid kambrikaaslasega koos kambris nr 302 lõhkumisele, ilmnenud ei ole, siis ei saa vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 toodud faktiväidet kambris nr 302 lõhkumise kohta õigeks pidada. Tartu Vangla on vabandanud 16.10.2025. a vastuskirjas nr 2-2/2-25/5136-2 toodud ebaõige faktiväite ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast.
3.3.Vangistusseaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse 2
alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Au või hea nime teotamisega saab tegu olla siis, kui vaidlustatud tegevus on suunatud avalikkusele. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et isiku au või hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt Harju Maakohtu 09.03.2020. a kohtuotsus asjas nr 2-17-12877, p 20). Käesoleva kaebuse puhul eelnimetatud asjaolusid ei nähtu.
3.4.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õigusi ei ole riivatud intensiivselt. Kohus tõdeb, et Tartu Vangla 16.10.2025. a vastuses nr 2-2/2-25/5136-2 vale väite kajastamine võis kaebajale põhjustada ebameeldivusi, kuid arvestades, et vangla on oma viga tunnistanud ja kaebaja ees ka vabandanud ning mainitud vastus oli adresseeritud üksnes kaebajale, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X.X. esitas 06.12.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.12.2025. a määruse peale. Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist. Kaebaja leiab, et halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste riive on väheoluline. Halduskohus on rikkunud oluliselt ka menetlusnorme, kuna ei kogunud tõendeid ega selgitanud asjaolusid välja, mis on haldusmenetluses kohustuslik. Tartu Halduskohus lähtus vangla paljasõnalistest väidetest. Samuti ei ole halduskohus välja uurinud täpseid asjaolusid ehk halduskohus rikkus uurimiskohustuse põhimõtet. Samuti rikkus halduskohus põhjendamise nõuet. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses on selgitamiskohustus üldine põhimõte ja selle täitmata jätmine on oluline protsessiõiguse rikkumine, mis tingib kohtumääruse tühistamise. Tartu Halduskohus ei ole põhjendand, kuidas ja millele tuginedes ta jõudis järeldusele, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kui ei ole kogutud tõendeid ning halduskohus ei ole kaebaja käest täpsustanud asjaolusid ega selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid. Tartu Vangla vabandus ei ole piisav alus selle heastamiseks, kuna vangiregistrisse kantud asjad on nähtavad paljudele riigiasutuste ametnikele. Karistusest ennetähtaegselt vabastamine on üks alus, mida kohus hindab vangiregistri sissekannetest ja kui seal on kirjas, et kaebaja on lõhkunud voodivarustust või vormielemente, siis kohus lähtub sellest, et kinnipeetav süstemaatiliselt rikub vangla kodukorda. HKMS § 157 kohaselt peab kohtulahend olema seaduslik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 04.12.2025. a määruse peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega
3
selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 04.12.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
6.Kohus asendab vastavalt määruskaebuses esitatud taotlusele avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.