Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-15-633/10
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 24.11.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 720

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Kaire Pikamäe 24.11.2025, Tartu 3-15-633 X.X.-i kaebus Tallinna Vangla vastu Taotleja – X.X. X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määrus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.

2.Tühistada Tartu Halduskohtu 04.09.2025 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta X.X.-i 03.09.2025 avaldus läbi vaatamata.

3.Edastada X.X.-i 03.09.2025 avaldus Riigikohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohus tagastas 13.04.2015 määrusega X.X.-i kaebuse.

2.X.X. esitas 03.09.2025 Tartu Halduskohtule menetluse taastamise avalduse, milles ta palus talle võimaldada menetluse jaoks esindaja.

3.Tartu Halduskohus jättis 04.09.2025 määrusega X.X.-i menetluse uuendamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et tagastas 13.04.2015 määrusega kaebuse ning määrus jõustus 01.05.2015, mis on üle 10 aasta tagasi. Eelnevat arvestades jättis kohus taotluse haldusasjas nr 3-15-633 menetluse uuendamiseks rahuldamata ja X.X.-i taotluse riigi õigusabi (esindaja) määramiseks läbi vaatamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

7.Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas X.X. 03.09.2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-633 menetluse taastamise avaldusena pealkirjastatud dokumendi. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohtus leidis, et X.X. esitas menetluse uuendamise taotluse HKMS § 130 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus sellise arusaamaga ei nõustu. HKMS § 130 lg 1 p 2 kohaselt kohus uuendab asja arutamise määrusega, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid. Käesolevas haldusasjas on aga kohtulahend jõustunud 01.05.2015. Lõppenud kohtumenetluses ei ole haldusasja arutamise uuendamine võimalik. Kuigi X.X.-i esitatud avalduse pealkiri oli menetluse taastamise avaldus, siis ka menetluse taastamist ei saanud X.X. taotleda, kuna HKMS § 146 lg 2 kohaselt võib kaebaja esitada menetluse taastamise avalduse, kui kohus jättis kaebuse HKMS § 144 alusel läbi vaatamata. Lõppenud kohtumenetluses ei ole võimalik esitada menetluse taastamise avaldust. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes teistmismenetluses (HKMS § 179 lg 3 ja 22. peatükk). Eeltoodust tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus, et X.X.-i tahe oli esitada teistmisavaldus. Teistmine on erakorraline õiguskaitsevahend, mille eesmärk on pärast kohtumenetluse lõppemist ja kohtuotsuse jõustumist uute oluliste asjaolude (õiguslike või ka faktiliste) ilmnemisel võimaldada menetlusosalistel oma õiguste taastamiseks taotleda juba õigusjõu omandanud kohtulahendite tühistamist ning menetluse uuendamist. HKMS § 240 lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise või muu sellise isiku avalduse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmine toimub pärast korralise kohtumenetluse lõppemist ega ole korralise kohtumenetluse osa (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 667-668).