lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4273/5

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4273/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Kaire Pikamäe, Maili Lokk 19.11.2025, Tartu 3-25-4273 X.X. kaebus kohtutäituri peale Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 15.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, avalduse ja arvamuse. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja sooviks pöörduda EIK-i advokaadi vahendusel, ühtlasi soovis ta riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamist. Kaebuse materjalide järgi on kohtutäitur tekitanud talle kahju, kui täitis kohtumäärust. Kaebaja märkis ka, et talle psüühikahäire tekitamine on kriminaalkorras karistatav.
2.Tartu Halduskohus tagastas 18.11.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Kohus mõistab kaebust selle sisu põhjal nii, et kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, ei saa kohtutäituri tegevust vaidlustada halduskohtus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja saiteada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega tuleb kohtutäituri tegevust vaidlustada esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab ka seda, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui kaebaja leiab, et keegi on pannud toime kuriteo, saab ta sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada selle esitajale. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja palub kaebuses määrata talle advokaat Olavi-Jüri Luik riigi õigusabi korras. Kaebaja esitas ka eraldiseisva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka asjas esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus X.X. taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.X.X. esitas 18.11.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu sama kuupäevaga määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja ei ole rahul, et kohus kaebuse tagastas ja leiab, et vaidlus peaks kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 järgi kuuluma halduskohtu pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
5.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse peale, millega tagastati kaebus, tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 alusel. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Halduskohus selgitas õigesti oma määruses, et kui kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, tuleb tal esitada täitemenetluse seadustiku alusel kaebus kohtutäiturile ning seejärel vajaduse korral maakohtule. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 ei reguleeri seda, kes ja kuhu võib kaebusega kohtutäituri poole pöörduda. Nagu eelnevalt juba märgitud, reguleerib seda küsimust täitemenetluse seadustik ja selle kohaselt on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis lõppkokkuvõttes kuulub lahendamisele maakohtus. Kuigi kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit, on täitemenetluse seadustikus toodud teistsugune menetluskord täiturite tegevusega seotud vaidluste lahendamiseks (kohtutäitur, maakohus) ja seega pole käesoleval juhul tegemist vaidlusega, mis oleks tekkinud avalik-õiguslikus suhtes.

2

Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja