lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4194/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4194/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4194

Määruse kuupäev

14. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal olla eraldatud lukustatud kambris üksinda, tagada talle alumise voodikoha kasutamine ning lõpetada tema kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes

Menetlusosalised

Taotleja X Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja ja valvuri nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 11. novembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat teda tervisliku seisundi tõttu ümber paigutama. Taotluses märgitu kohaselt kohaldas Tartu Vangla 6. novembri 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/245 taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning paigutas ta eraldi lukustatud kambrisse. Taotleja väitel on ta paigutatud S-hoone kambrisse nr 302 koos teise kinnipeetavaga, kellega tal on olnud hulgaliselt verbaalseid ja füüsilisi konflikte. Samuti märkis ta taotluses, et vangla on jätnud tema pöördumised tähelepanuta ning on keeldunud tema vigastusi fikseerimast. Taotleja väitel on psühhiaater andnud hinnangu, et teda tuleks kontrollimatute psüühiliste probleemide tõttu (tugev ärevushäire, paanikahood, paranoia, peavalud) paigutada üksinda.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-4194

Taotleja märkis 11. novembri 2025. a täiendavas avalduses, et ta on esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses kambripinna ebapiisava suurusega. Ta palub kohustada Tartu Vanglat lõpetama tema kinnipidamise inimväärikust alandavates tingimustes.

12.novembri 2025. a täiendavas avalduses märkis taotleja, et perearst määras talle 7. novembril 2025 põlvevigastuse tõttu magamiseks alumise voodikoha, kuid vangla pole suutnud seniajani tagada talle alumist voodikohta. Ta palub kohustada Tartu Vanglat teda või tema kambrikaaslast ümber paigutama, et talle oleks tagatud alumine voodikoht.
2.Tartu Vangla esitas 13. novembril 2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et ümberpaigutamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotlus pole lubatav, sest taotleja pole esitanud vanglale vaiet haldusakti täitmisel kohaldatud kinnipidamistingimuste peale. Kui kohtu hinnangul on taotlus lubatav, tuleks see jätta rahuldamata. Vangla selgituste kohaselt on psühhiaater kinnitanud, et taotlejale ei ole üksinda kambris paiknemine tervise tõttu näidustatud. Vangla määras 7. novembril 2025 tervishoiutöötaja esitatud andmete alusel taotlejale alumise voodikoha. Taotlejale oli kambris nr 302 tagatud kambripind 3,38 m2 ning nüüdseks on ta paigutatud veelgi suurema pindalaga kambrisse nr 402. Seisukohale on lisatud Tartu Vangla 6. novembri 2025. a käskkiri nr 2-25/1-2/245, taotleja 10. novembri 2025. a vaie nimetatud käskkirja tühistamiseks, taotleja 7. 10., 11. ja 12. novembri 2025. a pöördumised vanglale, SA Viljandi Haigla psühhiaatri 13. novembri 2025. a seisukoht, vangla üksuse juhi 13. novembri 2025. a selgitus, valvur Yi 12. novembri 2025. a selgitus ning vangla haldustiimi peaspetsialisti 13. novembri 2025. a selgitus.

KOHTU SEISUKOHT

3.Taotleja palub kohtul kohaldada kolme esialgse õiguskaitse abinõud: 1) kohustada vanglat paigutama teda kambrisse, kus ta saaks olla üksinda; 2) kohustada vanglat lõpetama tema kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes; ning 3) kohustada vanglat teda või tema kambrikaaslast taotlejale alumise voodikoha tagamiseks ümber paigutama.
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
4.1.Taotleja on 11. novembri 2025. a esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et taotlus on esitatud Tartu Vangla 6. novembri 2025. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud 10. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide 6. novembri 2025. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga kohaldas vangla taotleja suhtes alates 6. novembrist 2025 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keeld ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Käskkirja kohaselt paigutati taotleja 5. novembril 2025 kambrisse nr 303, kus paiknes ka teine kinnipeetav. Taotleja 2

3-25-4194 avaldas 6. novembri 2025 hommikul vanglaametnikele, et ta ei soovi talle määratud kambris koos kambrikaaslasega viibida, ning ta mõtleb midagi välja, et saavutada lukustatud režiimiga kambrisse paigutamist.

4.2.Kohtu hinnangul ei hõlma taotleja 10. novembri 2025. a vaide ese tema esialgse õiguskaitse taotluse eset. HKMS § 249 lg-st 1 ja § 249 lg-st 5 tulenevalt saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes vaide- või kohtumenetluse esemeks oleva põhinõude piires. Teisisõnu, esialgse õiguskaitse taotluses taotletud abinõu ei või jääda väljapoole vaidluse eset, vaid peab olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1245/31, p 16). Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses ega selle täiendustes põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust väitega, et vangla poleks tohtinud teda eraldatud lukustatud kambrisse paigutada. Samuti pole ta vastu vaielnud ühelegi muule 6. novembri 2025. a käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõule. Taotleja soovib selliste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist, mis võimaldaksid tal viibida eraldatud lukustatud kambris üksinda. Kambris üksinda viibimine aitaks kaitsta tema vaimset tervist, võimaldaks tal kasutada alumist voodikohta ning kambris oleks piisavalt põrandapinda. Taotleja soovile saavutada kambris üksinda viibimist osutavad ka 6. novembri 2025. a käskkirja aluseks olevad asjaolud. Kuna taotluse eesmärk ei ole kaitsta taotleja õigusi, mida piiratakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, ei ole taotlus seotud 6. novembri 2025. a käskkirjaga. Seepärast ei ole esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud käskkirja peale esitatud vaidele vaatamata lubatav.
4.3.Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et taotlejal oleks vanglas pooleli mõni muu esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vaidemenetlus. Samuti ei ole ta kohtule teadaolevalt esitanud kaebust kohtule ning vastavat tahet ei nähtu ka esialgse õiguskaitse taotlusest ega selle täiendustest. Taotleja väitel on ta küll esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses kambripinna ebapiisava suurusega, kuid kahju hüvitamise taotlus pole käsitatav vaidena ning HKMS § 249 ei võimalda esitada esialgse õiguskaitse taotlust kahju hüvitamise taotluse lahendamise ajal. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Sellisel juhul ei saa kohus taotlust sisuliselt lahendada.
4.4.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 5).
5.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja ja valvuri nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja