lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3334/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3334/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1100
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3334

Määruse kuupäev

28. oktoober 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle vanglas liigesevalu vastu ravi või suunata ta muu tervishoiuteenuse osutaja juurde

Menetlusosalised

Taotleja X Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot pärast käesoleva määruse jõustumist.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 13. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vangla meditsiiniosakonda aitama teda terviseprobleemi lahendamisel või juhul, kui nad ei oska või ei saa aidata, siis suunata ta haiglasse. Taotlejal selgitab, et tal on liigesed juba mitu kuud valutanud ning tema igapäevased tegevused on raskendatud. Ta on pöördunud oma terviseprobleemiga korduvalt vangla meditsiiniosakonna poole, kuid ei ole saanud mingit abi. Talle määratud ketoprofeenist ei olnud kasu. Perearst ütles, et nad ei saa teda aidata. Taotleja leiab, et tema terviseprobleemile lahenduse leidmine on vangla ülesanne ning vangla peab tagama kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise.

3-25-3334

2.Tartu Halduskohus jättis 14. oktoobri 2025. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Taotlejal tuli tasuda taotluselt riigilõiv või taotleda menetlusabi.
3.Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 24. oktoobril 2025 kohtule X 13. oktoobri 2025. a vaidena pealkirjastatud pöördumise (reg nr 2-25/2-2/13121) ja SAViljandi Haigla 15. oktoobri 2025. a vastuse nr 14-2/3372-1 X pöördumisele. Tartu Vangla selgitas, et vangiregistris on dokumenteeritud kahe kuu jooksul (s.o alates 24. augustist 2025) mitu X pöördumist ning Tartu Vangla on edastanud need vangiregistri vahendusel Tartu Vanglas tervishoiuteenust osutavale SA Viljandi Haigla Tartu Vangla meditsiiniteenistusele. Ka X 13. oktoobri 2025. a vaidena pealkirjastatud pöördumine edastati lahendamiseks tervishoiuteenuse osutajale. Haigla kinnitusel ei ole nende dokumendiregistris rohkem pöördumisi registreeritud. Vanglale ei ole teada, mida on X avaldanud otse tervishoiutöötajatele. Vanglal ei ole põhjust kahelda SA Viljandi Haigla tervishoiuteenuse kvaliteedis ega raviotsustes. Kuna vangla ei ole tervishoiuteenuse osutaja, ei saaks vangla patsienti ühegi vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja poole suunata. Vangla ei ole alates 1. juulist 2024 tervishoiuteenuse osutamisega seotud. Vanglal puudub samast ajast ka sisemine oskusteave tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks ning vangla lähtub tervishoiuteenuse osutaja seisukohast. Kuna SA Viljandi Haigla 15. oktoobri 2025. a vastuses nr 14-2/3372-1 ei ole välja toodud erakorralise ravi vajadust, palub vangla jätta X taotluse tagajärjetuks.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus mõistab, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (HKMS § 251 lg 1 p 3), mille kohaselt tuleks vanglal leida taotleja liigesevaluga seotud terviseprobleemile lahendus või suunata ta lahenduse leidmiseks muu tervishoiuteenuse osutaja juurde.
5.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. X esitas 13. oktoobril 2025 Tartu Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis vaidlustada Tartu Vangla tervishoiuteenuse osutaja tegevust tema liigesevalu ravimisel ning palus määrata talle ravimid, mis teda aitavad või suunata ta haiglasse. Kohtu hinnangul ei saa seda pöördumist käsitada vaidena. Vaidemenetluses saab nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3). Vaideõigus on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (HMS § 71 lg 1). Kuna tervishoiutöötaja ei vii vanglas tervishoiuteenust osutades läbi haldusmenetlust, siis polnud X-il HMS § 71 lg-st 1 tulenevalt võimalik tervishoiuteenuse osutaja tegevuse peale vaiet esitada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-22-2321/45, p 10). Ka Tartu Vangla ei käsitanud X
13.oktoobri 2025. a pöördumist vaidena, vaid edastas selle vastamiseks vanglas tervishoiuteenust osutavale SA-le Viljandi Haigla.

2

3-25-3334 Kuna X esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses ei olnud taotluse esitamise ajal Tartu Vanglas pooleli vaidemenetlust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt lahendada. Seetõttu jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 5).

6.X on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 3 ja lg 8).
7.Kuna X 13. oktoobri 2025. a esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu soovi esitada kohtule kaebust, ei käsita kohus tema taotlust kaebusena. Samuti ei pea kohus põhjendatuks suunata X-i esitama kohtule kohustamiskaebust, sest kohtu hinnangul kuuluks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtule arusaadavalt oleks kaebuse eesmärk sarnane 13. oktoobri 2025. a esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiga: kohustada vanglat lahendama X liigesevalust tingitud terviseprobleem või suunama ta sama probleemi lahendamiseks muu tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on SA Viljandi Haigla X-ile seoses liigesevalu kaebusega Tartu Vanglas tervishoiuteenuseid osutanud. Tervishoiutöötaja on 29. augustil 2025 dokumenteerinud X soovi saada seoses liigesevaluga tervishoiutöötaja vastuvõtule (digitoimiku leht (dtl) 17). Talle oli määratud 9. septembriks 2025 perearsti vastuvõtt (dtl 17). SA Viljandi Haigla selgitas 15. oktoobri 2025. a kirjas, et X käis 9. septembril 2025 perearsti vastuvõtul ning arst ei pidanud pärast vastuvõttu vajalikuks liigesteprobleemi osas ravi määrata (dtl 21). Lisaks on R. X liigesevalu kaebusega (sealhulgas glükosamiini näidustuse väljaselgitamisega) tegelenud pereõde (dtl 17). Seega on X-ile osutatud tervishoiuteenuseid: talle on võimaldatud nii perearsti kui ka pereõe vastuvõtte. Eeltoodu põhjal puudub alus järelduseks, et Tartu Vangla poleks taganud X-ile juurdepääsu tervishoiuteenustele. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel valib tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest (vt Riigikohtu üldkogu määrus nr 3-21-30/19, p 24). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et patsiendil ei ole õigust arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 2-19-1366/20, p 10). Isikul sellise õiguse puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik kohustada vanglat ega tervishoiutöötajat kinnipeetavat teatud kindlal moel ravima. Samuti ei saa kinnipeetav valida tervishoiuteenuse osutajat, sest vangistuse ajal tuleb paratamatult arvestada asjaoluga, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ei ole samane vabaduses tervishoiuteenuse osutamisele. Kinnipeetavale väljaspool haiglat tervishoiuteenuse osutamise vajaduse üle otsustab arst (Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2024. a määruse nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuse osutamine“ § 4 lg 1). Seepärast ei saaks kohus kohustada vanglat ega SA-d Viljandi Haigla suunama X-i mõne muu tervishoiuteenuse osutaja juurde.
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja