W.F kaebus mõista Tallinna Vanglalt välja varalise kahju hüvitis 30,18 eurot, alternatiivselt asendada kaup ja toimetada see kaebajale kätte
Menetlusosalised
Kaebaja W.F Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.09.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2024 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.11.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)
1.Tallinna Vangla kinnipeetaval W.Fl oli planeeritud 13.01.2024 pikaajaline kokkusaamine oma elukaaslasega. W.F tellis 11.01.2024 pikaajalisele kokkusaamisele vangla kauplusest kaupa. Kauba eest tasus tema ema. Kaup saabus vanglasse planeeritud ajal, s.o 12.01.2024. 13.01.2024 kokkusaamine jäi ära, kuna elukaaslane oli haigestunud. Vangla keeldus andmast kaupa kaebajale ja teatas, et kaubale võib järgi tulla kokkusaaja (elukaaslane).
2.W.F esitas vanglale taotluse, milles palus: 1) tagastada kauplusele kaup ja kaebajale raha; 2) anda kaup kaebajale eluosakonda; või 3) hüvitada kaebajale kulutused ja jätta kaup vanglale. Viru Vangla struktuuri kuuluv vanglateenistuse haldusosakond jättis 24.01.2024 vastusega taotluse rahuldamata, mille peale kaebaja esitatud vaide jättis vanglateenistuse haldusosakond 06.05.2024 vaideotsusega rahuldamata.
3.W.F esitas 03.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse hüvitada talle tekkinud varaline kahju 30,18 eurot või alternatiivselt asendada pikaajalise kokkusaamise ärajäämise tõttu kaebaja saamata jäänud kaup ja see kaebajale kätte toimetada.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 13.09.2024 otsusega kaebuse. Kohus mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 30,18 eurot või alternatiivselt kohustas Tallinna Vanglat heastama kaebajale tekitatud kahju, asendades tema tellitud ja Tallinna Vangla poolt 09.08.2024 hävitatud kauba. Samuti mõistis kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 20 eurot. Vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 4 esimene lause sätestab, et pikaajaliste kokkusaamiste kulud kannab kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi sisekorraeeskiri) § 412 lg 2 sätestab, et kui pikaajalise kokkusaamise eest tasub kinnipeetav, esitab ta koos kokkusaamise taotlusega taotluse arvestada kulud tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Kaebaja tellis vangla kaupluseteenuse osutajalt kaupa, kuid ei tasunud selle eest oma isikuarvel olevatest vahenditest, vaid e-poe arve tasus tema ema. Sellest võiks järeldada, et kaebaja pole kahju kandnud, sest ta ei tasunud kauba eest ise ja kaebuse rahuldamisel toimub kaebaja alusetu rikastumine. Kuna aga vangla aktsepteeris kolmanda isiku poolt arve tasumist, on müügitehingu kaupluseteenuse osutajaga siiski teinud kaebaja ja ta on seetõttu õigustatud saama tellitud kaupa. Oluline on see, et kaup kuulus üle andmisele kaebajale, mitte see, et kauba eest tasus ema. Kauplus tegi võimalikuks omandi ülemineku ostjale, toimetades kauba 12.01.2024 Tallinna Vanglasse. Kuna vangla otsustas kaupa kaebajale mitte väljastada, on kaebaja kandnud kahju. VangS-s, sisekorraeeskirjas ega Tallinna Vangla kodukorras (edaspidi kodukord) pole selgelt reguleeritud, kuidas toimida tellitud kaubaga pikaajalise kokkusaamise ärajäämise korral. Vangla oleks võinud kauba kontrollimisel ning üleandmisel juhinduda kodukorra nendest punktidest, mis reguleerivad olukorda, kus kinnipeetav kasutab kaupluse teenust tavapäraste sisseostude tegemiseks, sh p-st 15.5. Vanglal oli võimalik kontrollida vanglasse 12.01.2024 saabunud kaupa ning see kaebajale allkirja vastu üle anda. Pikaajalisel kokkusaamisel tarvitamata jäänud toiduainete kaasaviimine eluosakonda on suureks julgeolekuriskiks, kuna vanglal on keeruline tuvastada keelatud aineid ja esemeid. Siinsel juhul kokkusaamist ei toimunud ning julgeolekuohtu ei esinenud. Puuduvad alused piirata vastutust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 alusel. Kui mitte enne, siis kaebaja poolt Tallinna Vangale 17.01.2024 esitatud pöördumisest oleks vanglal pidanud olema selge, et kaebaja soovib saada tellitud kaupa. Kaebaja on kinnipeetav, kellel puudub võimalus vanglas vabalt liikuda ning iseseisvalt välja selgitada, mis on saanud tema tellitud kaubast. 2(5)
3-24-658 Vastustajal on võimalik kahju hüvitamise asemel heastada kaebajale tekkinud kahju. Selleks tuleks vastustajal asendada kaebajale tema poolt tellitud ja tänaseks hävitatud kaup.
5.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 13.09.2024 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kui pikaajaline kokkusaamine jääb mingil põhjusel ära, siis toimitakse kohale tellitud kaubaga samamoodi nagu kokkusaamise lõppedes. Nii sisekorraeeskirja § 46 lg 4 kui ka kodukorra p 12.2.16 kohaselt võib tarvitamata jäänud toiduained pärast kokkusaamise lõppemist endaga kaasa võtta ainult kokkusaaja. Seega on tellitud kaup mõeldud tarvitamiseks kokkusaamise ajal ning kambrisse seda kokkusaamise lõppedes ei anta. Kodukorra p 12.2.16 sätestab, et kokkusaamise lõppedes võib kinnipeetav kaasa võtta ainult eelnevalt tema enda poolt kaasa võetud tualett-tarbed ja riideesemed. Vangla teavitas kaebaja elukaaslast, et kui ta ei saa ise tulla kaubale järele, võib ta saata kolmanda isiku. Vanglale ei olnud see kaup vajalik, mistõttu ei olnud ka põhjust seda vanglale võtta. Vangla ei saa kohustada kaupluseteenuse osutajat kaupa tagasi võtma, kuna teenuse osutaja täitis omalt poolt lepingu. Seega jäi selles olukorras ainsaks lahenduseks, et kokkusaaja korraldab kauba ära viimise vanglast. Kiiresti riknevaid kaupu oli minimaalselt ning neidki säilitas vangla külmkapis. VangS § 48 lg-s 1 on sätestatud tingimus, et kinnipeetav võib toiduaineid osta oma isikuarvel oleva raha eest. Seega ei saa kinnipeetava kaupluse sisseostude eest tasuda kolmas isik ning kaup, mis telliti pikaajalisele kokkusaamisele, kuulub küll kaebajale, aga seda ei saa lubada kambrisse ega käsitada kui tavalist poetellimust. Taolise tõlgenduse õigsust kinnitab Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2013 otsus asjas nr 3-11-503 (p 10). Kui vangla annaks kinnipeetavale kauba kambrisse, mis ei ole soetatud tema isikuarvel olevast rahast, siis annab see võimaluse vältida isikuarvelt maha minevate rahaliste nõuete täitmist ning vabanemistoetuse kogumist. Seega on oluline, et kinnipeetavate vanglasisesed toimingud käiksid tema isikuarve kaudu, mitte kolmandate isikute kaudu. Kauba, mis on tellitud pikaajalise kokkusaamise tarbeks, saab vanglast kaasa võtta kokkusaaja.
6.W.F palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei hoia kõrvale võlgade tasumisest. Kaebaja vabanemisfond on täis ja kaebaja on sinna raha juurde pannud. Kaebaja elukaaslane ei saanud kokkusaamisele tulla, sest haigestus. Vangla ei lahendanud olukorda nende võimalustega, mida kaebaja pakkus. Kauba asukoht on jäänud välja selgitamata. Hüvitis tuleks kanda ema arvele, kes tasus kauba eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastustaja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 200 p 3).
8.Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas ei kohaldu VangS § 25 lg 4. Selle sätte kohaselt kannab pikaajaliste kokkusaamiste kulud kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik ning kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused. Nende kulude kandmiseks on VangS § 25 lg 5 alusel ette nähtud eraldi kord
3(5)
3-24-658 sisekorraeeskirja §-des 411 ja 412. Need sätted ei reguleeri pikaajalisele kokkusaamisele kauba tellimist vangla kauplusest.
9.Pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavate asjadega seonduvat reguleerivad sisekorraeeskirja § 46 ja kodukorra p 12.2 „Pikaajaline kokkusaamine“. Sisekorraeeskirja § 46 lg 31 sätestab: „Kinnipeetaval või kokkusaajal on õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi, kartulikrõpse, pähkleid, kuivatatud ja värskeid puuvilju, jogurtit ning teisi vangla poolt pakutavaid toiduaineid, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vanglateenistuse vahendusel või vanglast asuvast kauplusest.“ Sisekorraeeskirja § 46 lg 4 näeb ette, et kui kokkusaaja ei soovi pärast kokkusaamise lõppemist endaga kaasa võtta neid asju, mis ta kokkusaamisele kaasa võttis, siis need asjad hävitatakse ettenähtud korras. Kodukorra p 12.2.15 kehtis vaidlusalusel ajal järgmises sõnastuses: „Kokkusaaja (külaline) võib kokkusaamisele kaasa võtta väheses koguses vangla vahendusel soetatud toiduaineid, mis on kokkusaamisele eelnevalt tellitud. Tellimuse saab kokkusaaja esitada kinnipeetava vahendusel koos kokkusaamise taotlusega või kokkusaamiste registreerimise meiliaadressil [email protected] hiljemalt kaks nädalat enne toimuvat kokkusaamist.“ Kodukorra p 12.2.16 näeb ette, et kokkusaamise lõppedes võib kinnipeetav kaasa võtta ainult eelnevalt tema enda poolt kaasa võetud tualett-tarbed ja riideesemed. Kokkusaaja võib vanglast lahkudes kaasa võtta vaid kokkusaamisele kaasavõetud või vangla vahendusel soetatud esemed ja ained, sh tarvitamata toiduained.
10.Sisekorraeeskirja ja kodukorra osundatud sätetest tuleneb koosmõjus, et nii kinnipeetaval kui ka kokkusaajal on õigus tellida pikaajalisele kokkusaamisele vangla vahendusel (s.o kauplusest) teatud kaupu, kuid tarvitamata toiduaineid ei tohi kinnipeetav pärast kokkusaamist endaga kaasa võtta. Tarvitamata toiduained võib endaga kaasa võtta kokkusaaja.
11.Praegusel juhul jäi kokkusaamine ära ning halduskohtu hinnangul tulnuks tellitud, kuid kasutamata jäänud kaubaga toimida sarnaselt kinnipeetava poolt vangla kauplusest kauba tellimise tavapärase protseduuriga. Halduskohus jättis siinkohal ekslikult arvestamata VangS § 48 lg-ga 1, mille kohaselt võib kinnipeetav toiduaineid osta oma isikuarvel oleva raha eest. See säte ei võimalda kinnipeetaval lasta oma vanglasiseste tehingute eest tasuda vanglavälisel isikul. Kaebaja ei ostnud kõnealuseid toiduaineid oma isikuarvel oleva raha eest ning järelikult ei saanud ostetud toiduained minna kaebaja omandisse. Seetõttu tuleb lugeda, et toiduained ostis kinnipeetava vahendusel kokkusaaja. Tähtsust ei oma seejuures, kes konkreetselt ja milliselt kontolt tasus arve. Need on kinnipeetava, kokkusaaja ja arve tasuja omavahelised eraõiguslikud suhted, mis ei puutu vanglasse ega mõjuta seda, et vanglavälisel kontol oleva raha eest ostetud kaup loetakse kokkusaaja omaks.
12.Eeltoodu tõttu keeldus vangla õiguspäraselt kaebajale kaupa kätte andmast ning pakkus, et sellele võib järgi tulla kokkusaaja või kui viimane ei saa mingil põhjusel tulla, siis keegi tema asemel. Vangla selgitas 24.01.2024 vastuses kaebajale, et tellitud kaupa säilitatakse külmkapis mõistlikku aega ning halduskohus on tuvastatud, et kaupa hoiti kuni 09.08.2024. Takistatud ei olnud anda kaup kätte ka võimalikul järgmisel pikaajalisel kokkusaamisel. Vanglal ei olnud ka õiguslikku alust võtta kaupa endale, ega sekkuda kauplusega tehtud tehingusse ning hakata korraldama kauba tagastamist kauplusele. Olukorras, kus kokkusaajast tingitud põhjusel realiseerub risk, et kokkusaamine jääb ära ning sellega seoses võib tellitud kaup osutuda üleliigseks, ei ole põhjendatud jätta sellega seotud kahju vangla kanda. Vangla võimaldas mõistlikku lahendust, säilitades kiiresti riknevaid toiduaineid külmkapis ja pakkudes võimalust kokkusaajal või kellelgi tema asemel neile järgi tulla.
4(5)
3-24-658
13.Kuna vangla ei toiminud õigusvastaselt, puudub RVastS § 7 lg 1 alusel alus hüvitada kaebajale kahju. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebaja ja vastustaja kannavad oma menetluskulu ise (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.