Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
13.10.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1408
Haldusasi
Suomen Luottovalvonta Oy kaebus Transpordiametilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Suomen Luottovalvonta Oy, seaduslik esindaja juhatuse liige W.V Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Kristi Orumets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Suomen Luottovalvonta Oy määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Suomen Luottovalvonta Oy määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.09.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-25-1408.
2.Tagastada Suomen Luottovalvonta Oy määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 126-136.
3.Jätta Suomen Luottovalvonta Oy määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.09.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-25-1408 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Suomen Luottovalvonta Oy (kaebaja) esitas 08.04.2025 Transpordiametile kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja väitis, et Transpordiamet on võltsitud ostu-müügilepingu alusel
3-25-1408 registreerinud kaebajale kuuluva haagise Blyss A350KH registreerimismärgiga 463YJX omanikuvahetuse, millega tekitas kaebajale varalise kahju: haagise väärtus 8200 eurot, haagise transpordikulu 1500 eurot ja haagise väljarendilt saamata jäänud tulu 100 eurot päevas alates 24.08.2016.
2.Transpordiamet jättis 12.05.2025 vastusega nr 1.2-5/25/5740-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Transpordiametil on õigus täiendavalt kontrollida temale esitatud andmete õigsust. Kui esitatud andmete osas kahtlust ei teki, siis täiendavaid järelepärimisi ei tehta ega keelduta registrikandest (sh omanikuvahetuse kandest). Haagise A350KH omanikuvahetuse kande tegemiseks esitatud dokumentide osas ei tekkinud Transpordiametil kahtlust. Suomen Luottovalvonta Oy esindajale on omanikuvahetuse dokument väljastatud. Kui esitatud dokumendid on tõepoolest võltsitud, on Transpordiametile esitatud valeandmeid ning võimaliku kahju tekkimine on põhjustatud nende andmete esitaja poolt. Kuna Suomen Luottovalvonta Oy ei ole tõendanud, et ta oleks väidetavaid kulutusi reaalselt kandnud, ei ole kahjunõue põhjendatud.
3.Kaebaja esitas 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustajalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks koos viivisega. Kaebuse kohaselt on 24.08.2016 müügileping võltsitud ning Transpordiamet võimaldas selle alusel registrijärgse omanikuvahetuse. Eelnev on tekitanud kaebajale kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel.
4.Transpordiamet palus 14.08.2025 vastuses lõpetada menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu või jätta kaebus rahuldamata. Kaebusest nähtuvalt sai kaebaja haagise valduse kaotusest teada või pidi teada saama 24.08.2016, mil võltsiti järelkäru müügileping. Seega polnud kaebajal alates 24.08.2016 enam võimalik haagist välja rentida ja teenida sellest renditulu. Kaebaja ei ole teinud enne 2024. aastat midagi selleks, et kahju hüvitama kohustatud isikut välja selgitada.
5.Kohus palus 29.08.2025 määrusega kaebajal esitada selgitused tähtaja järgimise kohta ja tähtaja rikkumise korral esitada tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus koos tõenditega.
6.Kaebaja selgitas 09.09.2025 vastuses, et kaebajale kuuluv haagis arestiti Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusega nr 1-16-8083 konfiskeerimise tagamiseks. Kaebajat ei ole menetlusse kolmanda isikuna kaasatud ja teda ei ole arestimisest teavitatud. Kaebaja juhatuse liige W.V oli alates juuli lõpust 2016 seoses tööülesannetega Varssavis, kus ta Poola võimude poolt 20.09.2016 vahistati. W.V-d hoiti vahi all igasuguse kontaktita välismaailmaga. W.V vabastati õigeksmõistmisel 17.04.2023. Kuna W.V viibis 20.09.2016˗17.04.2023 vahi all, on tema Suomen Luottovalvonta Oy juhatuse liikme kohalt eemaldamine 18.10.2016 ning uue juhatuse liikme (Q) registreerimine võltsitud. Samuti kaaperdati W.V pangakonto koodid. W.V sai uuesti juhatuse liikmeks 02.07.2024. Kaebus esitati esimesel võimalusel. Pärast vahistamist oli vajalik koguda informatsiooni ja taastada äriühingu seaduslik juhatus. Haagis seisis Helsingis parkimisplatsil. Omandiõiguse muutumisest sai kaebaja teada Transpordiameti vahendusel 25.07.2024, mil Transpordiamet edastas talle võltsitud 24.08.2016 müügilepingu.
7.Tallinna Halduskohus luges 21.09.2025 määrusega kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 08.04.2025, vastustaja jättis selle 12.05.2025 vastusega rahuldamata ja kaebaja esitas kaebuse 12.05.2025. Vaatamata sellele, et kohus leidis 29.08.2025 määruses, et kaebus on kohtule esitatud RVastS § 18 lg-s 2 ja HKMS 2(5)
3-25-1408 § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides, s.o 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest, saab kaebus olla tähtaegne vaid juhul, kui ka kohtueelses menetluses esitati kahju hüvitamise taotlus tähtaegselt (RVastS § 17 lg 3). Tähtaega rikkudes haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotlus ei saa muuta kahju hüvitamise kaebust tähtaegseks, sest see võimaldaks HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtajast mööda hiilida. Sellises olukorras tuleks asja menetlus lõpetada (HKMS § 124 lg 2). Kuna kaebaja ei ole haldusmenetluses tähtaja ennistamist taotlenud ja vastustaja ei ole tähtajast kinnipidamist kontrollinud ega tähtaja ennistamise üle otsustanud, siis tuleb seda teha kohtus. Vastustaja edastas 25.07.2024 W.V-le 24.08.2016 sõlmitud müügilepingu, millega kaebaja võõrandas vaidlusaluse haagise Kinnisvarameister OÜ-le. Seega toimus haagise võõrandamise tehing juba 2016. a-l. Kaebaja märgib, et sai kahju tekkimisest teada 25.07.2024, mil vastustaja edastas talle võltsitud müügilepingu. Kaebaja selgitab, et kaebaja juhatuse liiget W.V hoiti igasuguse kontaktita vahi all 6 aastat, mistõttu puudus tal võimalus saada välismaailmast informatsiooni. Praegusel juhul aga ei ole kaebajaks eraisik W.V , vaid äriühing. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt otsustati 18.10.2016 vastu võtta W.V juhatusest lahkumise avaldus ja otsustati, et juhatuse esimees Q jätkab juhatuse liikmena. Samuti otsustati rahuldada C tagasiastumisavaldus juhatuse aseesimehe kohalt ja H valiti juhatuse asendusliikmeks (dtl 106). Eeltoodust tulenevalt oli vahepeal kaebajal teine juhatuse liige, kes ei viibinud vahi all ja kellel oli juurdepääs äriühingule kuuluvale varale ja sellega seotud teabele. Seega ei takistanud W.V vahi all viibimine kaebajal teada saada haagise võõrandamisest. Kaebaja väide võimalike võltsimiste kohta on tõendamata ega oma ka asja lahendamisel tähtsust. Kaebaja taotleb kaebuses kahju hüvitamist haagise välja rentimisest saamata jäänud tulu 100 eurot päevas alates 24.08.2016. Seega nähtub kaebuse tekstist, et kaebajal ei olnud enam võimalik alates 24.08.2016 haagist välja rentida. Kuna haagise väljarentimine oli takistatud ning sellelt ei saanud enam tulu, pidi kaebajal tekkima juba sellel ajal põhjendatud kahtlus haagise omandiõiguses ning kaebaja oleks pidanud seda kontrollima. Seega pidi kaebaja juba alates 24.08.2016 teadma haagise omandiõiguse kaotusest. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada haagise omandi ja valduse kaotuse asjaolusid. Samuti ei ole kaebaja juba ajal, kui tal oleks pidanud tekkima kahtlus haagise omandiõiguses, pöördunud vastustaja poole selgituste ja informatsiooni saamiseks. Seega ei ole kaebaja teinud kõik endast oleneva kahju ja selle põhjustanud isikust teada saamiseks ega rakendanud enda vara suhtes vajalikku hoolsust. Ei ole usutav, et äriühing ei tea 8 aasta jooksul midagi endale kuuluva vara asukoha, valduse ega omandiõiguse kohta. Kaebaja oleks vajalikku hoolsust rakendades pidanud juba 2016. a-l saama teada kahju tekkimisest. Seega on kahju hüvitamise kaebuse 3-aastane kaebetähtaeg ületatud. Kuna kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, puudub kohtul võimalus kaebetähtaega ennistada ja menetlus kahju hüvitamise nõuetes tuleb HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Suomen Luottovalvonta Oy palub 02.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.09.2025 määruse resolutsiooni p 1. Isegi kui eeldada, et äriühingul oli teine juhatuse liige, ei ole asja materjalidest selge, et äriühingut oleks teavitatud võõrandamistehingust. Seetõttu puudus kohtul alus eeldada, et kaebetähtaeg on möödunud. Q on 11.04.2024 vastuses välja toonud, et temalt varastati kunagi rahakott ja ta ei tea Suomen Lottovalvonta Oy-st mitte midagi. Seega puudub alus järeldada, 3(5)
3-25-1408 et ettevõte oli teadlik omandiõiguse kaotusest ja tal oleks olnud võimalik vaidlustada haagise müügilepingut. Selline olukord sai võimalikuks endise juhatuse liikme W.V pangakoodide kaaperdamise tõttu, mida näitavad ka pärast 20.09.2016 vahistamist tehtud ülekanded W.V kontolt ja tütre kontolt äriregistri toimingute (juhatuse liikme vahetamise) eest. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et ka Suomen Luottovalvonta Oy kaaperdati. Äriregistri andmed ei ole õiged. Seega ei olnud äriühingul võimalik varem kaebust esitada. Kaebaja palub kaebetähtaja ennistada. W.V Poolas vahistamine ja vahi all hoidmine kontaktita on vääramatu jõud, mis välistab nii enda kui äriühingu õiguste eest seismise. Seega peatus aegumine (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 163) alates 20.09.2016 (vahistamine) kuni 17.04.2023 (õigeksmõistmisega vabastamine) ja kolmeaastane tähtaeg ei ole möödunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Kaebaja palub võtta asja materjalide juurde koos määruskaebusega esitatud järgmised digitoimiku lehekülgedel 126˗136 asuvad lisad: 27.09.2016 riigilõivu tasumine, 18.01.2016 riigilõivu tasumine, Lääne-Uusimaa Maakohtu 21.01.2025 otsus koos tõlkega, W.V ekirjavahetus koos tõlkega. Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata ja tagastab need kaebajale, kuna need ei ole määruskaebuse õigemaks lahendamiseks vajalikud (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
11.Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul Transpordiameti 12.05.2025 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest arvates. Seega oleks kaebus esitatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides, kui kahju hüvitamise taotlus oleks vastustajale esitatud selleks ettenähtud korda järgides. Asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja esitas 08.04.2025 kahju hüvitamise taotluse vastustajale RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides.
12.RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Seejuures ei ole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11).
13.Kaebuse kohaselt registreeris Transpordiamet 24.08.2016 müügilepingu alusel liiklusregistris haagise Blyss A350KH (registreerimismärk 463YJX) omanikuvahetuse. Kaebaja leiab, et 24.08.2016 müügileping on võltsitud ning omanikuvahetuse registreerimisega on temale tekitatud kahju. Kaebaja on halduskohtule selgitanud, et sai kahju tekkimisest teada 25.07.2024, mil vastustaja edastas talle 24.08.2016 müügilepingu koos vastusega teabenõudele. Nimetatud müügilepingu kohaselt võõrandas Suomen Luottovalvonta Oy haagise Blyss A350KH (registreerimismärk 463YJX) Kinnisvarameister OÜ-le. Kaebuse esitaja on juriidiline isik.
14.Kaebuse kohaselt nõuab kaebaja kahju hüvitamist mh selle eest, et tal on haagise väljarentimiselt saamata jäänud tulu alates 24.08.2016. Järelikult ei olnud alates sellest kuupäevast kaebajal enam võimalik haagist välja rentida ega sellelt tulu teenida. Kuna haagise 4(5)
3-25-1408 väljarentimine ja tulu teenimine oli võimatu, on ilmne, et kaebaja pidi juba 2016. a augusti lõpus olema teadlik haagise omandiõiguse kaotusest ja kahju tekkimisest, ning sellest hetkest hakkab kulgema kaebetähtaeg. Halduskohus selgitas õigesti, et usutavaks ei saa pidada, et äriühing ei tea 8 aasta jooksul temale kuuluva vara asukoha, valduse ega omandiõiguse kohta. Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada haagise omandi ja valduse kaotuse asjaolud. Kaebaja esitas vastustajale taotluse kahju hüvitamiseks 08.04.2025, seega RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega ületades. Kuna kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg on möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumiseks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.
15.Kaebaja toob määruskaebuses välja, et kohus ei ole pööranud tähelepanu TsÜS-i aegumise sätetele. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtivatele kaebetähtagadele ei saa kohaldada tsiviilõiguses sätestatud aegumise peatumise ja katkemise sätteid (vt ka Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 21; 19.04.2006 määrus nr 3-31-26-06, p 13). TsÜS §-s 163 toodud asjaolu võib omada halduskohtumenetluses kaalu tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel, toomata kaasa tsiviilõiguses sätestatud tagajärgi.
16.Kaebaja ei ole taotlenud halduskohtult kaebetähtaja ennistamist, kuigi halduskohus on 29.08.2025 määrusega andud kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Küll on kaebaja selgitanud, miks on kaebus esitatud hilinenult, põhjendades seda W.V vahi all viibimisega, tema kaebaja juhatuse liikme kohalt eemaldamise võltsimise ja pangakonto koodide kaaperdamisega, samuti asjaoluga, et kaebajat ei ole kriminaalasja nr 1-16-8083 menetlusse kaasatud ega haagise arestist teavitatud. Määruskaebuses toob kaebaja välja ka asjaolu, et kaebajat ei ole haagise müügilepingust teavitatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esitatud asjaoludest ning kaebaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, mis annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebuse kohaselt viibis W.V vahemikul 20.09.2016˗17.04.2023 Poolas vahi all. Käesolevas asjas on kaebajaks Suomen Luottovalvonta Oy, mitte W.V. Asja materjalidest nähtub, et W.V vabastati äriühingu juhatuse liikme kohalt 18.10.2016, juhatuse liikmena jätkas senine esimees Q ning asendusliikmeks valiti H (dtl 106). Seega oli Suomen Luontovalvonta Oy-l alates 18.10.2016 teine juhatuse liige, kes ei viibinud vahi all ning kellel oli juurdepääs äriühingu varadele ja sellega seotud teabele. Samal põhjusel ei oma kahjunõude tähtaegsuse küsimuse lahendamisel tähendust kaebaja väited võltsimistest. Transpordiameti 12.05.2025 vastuse nr 1.2-5/25/57402 (dtl 7˗9) kohaselt väljastati haagise omanikuvahetuse dokument ka Suomen Luontovalvonta Oy esindajale. Samuti oli Suomen Luottovalvonta Oy Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusest nähtuvalt kaasatud kriminaalasja nr 1-16-8083 menetlusse kolmanda isikuna (dtl 79).
17.Kuna kaebetähtaeg on ületatud, lõpetas halduskohus õigesti haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.
18.Eelneva põhjal jääb Suomen Luottovalvonta Oy määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.09.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.