X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes seoses arvutiruumi kasutamisega 27.05.2025
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus tasuta riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 30.07.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Taotluse kohaselt soovis kaebaja kasutada arvutiruumi rohkem kui tund aega, et tutvuda kohtulahendiga ja koostada dokumente jne alates 17.00 kuni 20.00, kuid seda vangla talle ei lubanud, millega tekitas talle kannatusi, mis ei peaks kaasnema vangistusega.
2.Tartu Vangla jättis 25.09.2025 otsusega nr 1-9/2-25/356-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et kaebaja suhtes olid kohaldatud 27.05.2025 seisuga käskkirja nr 2-25/1-2/38 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh oli piiratud kaebaja suhtlemis- ja liikumisvabadust. Kaebajale võimaldati 27.05.2025 kasutada arvutiruumi ühe 1
3-25-3169 tunni jooksul alates 17.00 kuni 18.00 põhjusel, et kell 18.00 avanes sektor ja kaebajat, kelle suhtes on kohaldatud suhtlemis- ja liikumispiirang, ei tohtinud saata läbi avatut sektorit. Kuna õigusaktid täpsemalt arvutiruumi kasutamise korda ei reguleeri ning kaebajal oli võimalus kasutada arvutiruumi kohtulahendiga tutvumiseks jne järgnevatel päevadel, ei olnud vangla arvates vangistusseaduse (VangS) § 311 lg-st 1 tuleneva kaebaja õiguse piirang ebaproportsionaalne ega vangla toiming õigusvastane, millega oleks rikutud kaebaja õigust inimväärika kohtlemisele. Seega leidis vangla, et pole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätesatud kahjunõude rahuldamise eeldusi.
3.Kaebaja esitas 26.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada 27.05.2025 aset leidnud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus ja mõista vanglalt talle kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1500 eurot. Ühtlasi palus kaebaja määrata talle tasuta riigi õigusabi ja vabastada kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohtusest seoses maksejõuetusega.
4.Tartu Halduskohus esitas 26.09.2025 Tartu Vanglale kohtunõude eesmärgiga selgitada välja, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude osas.
5.Tartu Vangla edastas vastuse kohtunõudele 1.10.2025, milles teatas, et kaebajal on kahjunõude osas nõudekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtu seisukoht
6.Kohus selgitab, et esmalt hindab liitkaebuse lubatavust (I), seejärel vaatab läbi kaebaja riigi õigusabi taotluse (II), viimasena otsustab kaebaja menetlusabi taotluse lubatavuse üle
(III).
I
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tervikuna.
7.1.Kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot inimväärikuse alandamise eest ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et 27.05.2025 ei lubanud vangla tal kasutada arvutiruumi rohkem, kui tund aega.
7.2.RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral.
7.3.VangS § 311 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud veebilehtede loetelu 2
3-25-3169 ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
7.4.Kohus märgib, et Justiitsministri poolt 30.11.2000 vastu võetud määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 101. peatükk ei reguleeri interneti kasutamise aega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2 sätestab, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Seega oli vanglal õigus otsustada, millises ulatuses lubada kaebajal kasutada arvutiruumi 27.05.2025 arvestades kõiki asjakohaseid asjaolusid (HMS § 4 lg 2).
7.5.Esmalt toonitab kohus, et vaidlus puudub selle üle, et 27.05.2025 seisuga kehtis Tartu Vangla käskkiri nr 2-25/1-2/38, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ja piirati muu hulgas tema suhtlemis- ja liikumisvabadust. Seega arvutiruumi kasutamise lubamisel kaebajale pidi vangla sellega arvestama. Puudub ka vaidlus selle üle, et kaebajale võimaldati 27.05.2025 kasutada arvutiruumi kellast 17.00 kellani 18.00, et kaebaja saaks tutvuda vajalike dokumentidega, õigusaktidega jne ja koostada pöördumisi, vastusesid jne. Seega võimaldas vangla kaebajale kasutada VangS § 311 lg-s 1 sätestatud õigust, aga samuti põhiseaduse §-s 15 sätestatud õigust vähemalt ühe tunni jooksul. Puudub ka vaidlus selle üle, et kaebaja keeldus 27.05.2025 vangla poolt pakutavast võimalusest arvutiruumi kasutamiseks, aga samuti selle üle, et järgmistel päevadel oli kaebajale samuti võimaldatud kasutada arvutiruumi, mistõttu esines kaebajal võimalus tutvuda vajalike dokumentidega, õigusaktidega ja koostada pöördumisi, vastuseid jne. Kaebusest tulenevalt ei ole kaebaja välja toonud mitte ühtegi asjakohast põhjendust, miks just 27.05.2025 vajas ta arvutiruumi kasutamist rohkem kui tund aega ja miks ta ei kasutanud arvutiruumi kellast 17.00 kellani 18.00, kui tema väitel oli selles tungiv vajadus. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vangla piiras mõõdukalt 27.05.2025 kaebaja VangS §-s 311 sätestatud õigust interneti kasutamisele, millega ei kaasnenud kaebaja õiguse rikkumist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vangla sekkumine kaebaja õigustesse oli väheintensiivne.
7.6.Kohus on seisukohal juba praeguses menetluse staadiumis on piisavalt selge, et kaebuse rahuldamine nii tuvastamis- kui ka hüvitamisnõude osas on vähetõenäoline. Mõlema nõude rahuldamise eelduseks on vangla õigusvastane tegevus, mis tooks endaga kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Antud juhul ei käitunud vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt kui otsustas 27.05.2025 lubada kaebajal kasutada arvutiruumi vaid ühe tunni jooksul. Vangla põhjendas kahjunõude otsuses asjakohaselt, miks ta ei saanud lubada 27.05.2025 kaebajal arvutiruumi kasutamist pikemaks ajaks. Kohus nõustub Tartu Vangla 25.09.2025 otsuses nr 1-9/2-25/356-2 toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Samas ei ole kaebaja suutnud põhjendada, et just 27.05.2025 vajas ta rohkem kui tund aega arvutiruumi kasutamiseks. Eelnevat arvestades ei näe kohus põhjust lugeda vangla 27.05.2025 toimingut õigusvastaseks ja kaebaja õigusi rikkuvaks. Selge on ka see, et vastustaja poolt 27.05.2025 kehtestatud arvutiruumi kasutamise piirang ei saanud alandada kaebaja inimväärikust (VangS §41 lg 1). Seega juba praeguses menetluse staadiumis on piisavalt selge, et kaebusel nii tuvastamis- kui ka hüvitamisnõude osas ei esine eduväljavaateid.
3
3-25-3169
7.7.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse tervikuna. II
8.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt 26.09.2025 kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
8.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus tagastas liitkaebuse, kuna mõlema nõude osas puudub perspektiiv. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Peamiseks kaebuse nõudeks on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus riigi tasuta õigusabi andmisest keeldumiseks.
8.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 6, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. III
9.Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
10.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
3-25-3169
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.