Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-780
Määruse kuupäev
30. september 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla vastu Andmekaitse Inspektsioonilt, Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla ja väidetavalt esindajalt saabunud kirjade avamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
3-25-780
usub, et valvur soovis just sel põhjusel kirju avada ja AKI otsusega tutvuda. Ida-Viru Keskhaiglast saadetud kirja ei oleks tohtinud avada, sest tegemist on riigi sihtasutusega ning kinnipeetav võib Viru Vangla kodukorra punkti 15.1.12 kohaselt esitada meditsiiniosakonnale pöördumise kinnises ümbrikus. Seoses kaitsjalt saadud kirja avamisega märgib kaebaja, et vangla teadis, et tegemist oli kaebaja esindajaga. Advokaadi või esindaja kirju ei tohi avada, vaid need tuleb anda üle kinnises ümbrikus. Vangla tegevused olid ebainimlikud ja tema elu põlgavad. Kaebaja tunneb end kirjade avamise tõttu alandatuna ja väärkohelduna. Vanglaametnike tegevus põhjustas talle ärevust, alandust, stressi, vaenulikkust ja hirmu. Samuti viitab kaebaja sõnumi saladuse rikkumisele. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik dokumendid.
3-25-780
tegevuse õigusvastasuse talle samade kirjade, s.o AKI-st 7. ja 14. jaanuaril 2025 saadetud kirjade, avamisel. Kohus tagastas 20. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning nimetatud määrus jõustus 8. augustil 2025. Kohus ei pea usutavaks praeguses asjas kaebuses esitatud väidet, et valvur soovis AKI otsuse sisuga tutvuda. See väide ei ole usutav nii kaebaja 9. jaanuari 2025. a kahju hüvitamise taotluses kui ka Viru Vangla 6. märtsi 2025. a ja 26. märtsi 2025. a kahju hüvitamise otsustes väidetu põhjal. Kaebaja selgitas taotluses, et ta ütles 7. jaanuaril 2025 valvurile, et kui valvur avab talle AKI-st saadetud kirja, siis ta ei võta kirja vastu. Ta lisas, et ta ei näinud, kuidas valvur kirja avas ja ta ei tea, mida valvur kirjaga tegi. Viru Vangla selgitas 6. märtsi 2025. a otsuses, et valvurid soovisid 7. jaanuaril 2025 avada AKI-st saabunud kirja kaebaja juuresolekul, kuid kaebaja ei olnud ümbriku avamisega nõus ning keeras ümbriku avamise ajal valvurile selja. Kiri jäi ümbrikusse, kuid kaebaja keeldus kirja vastu võtmast. Pärast seda, kui valvur viis kirja kaebaja kambrisse, viskas kaebaja kirja eluosakonna põrandale ning hiljem asetas selle eluosakonna trellukse peale. Kuna kaebaja keeldus korduvalt ka hiljem sama kirja vastu võtmast, hävitas vangla kirja ning teavitas sellest kaebajat. Viru Vangla 26. märtsi 2025. a otsuse kohaselt oli sündmuste käik sarnane ka 14. jaanuaril 2025 AKI kirja avamisel (otsuse p 2.4). Kaebaja ei ole kaebuses vastu vaielnud vangla väitele, et ta keeras 7. jaanuaril 2025 ja 14. jaanuaril 2025 AKI-st saadetud kirjade ümbrike avamise ajal valvurile selja. Kirjade ümbrike avamise ajal valvurile selja keerates loobus kaebaja ise võimalusest veenduda, et valvur kirja sisuga ei tutvuks. Sellises olukorras mõjub kaebaja väide kirjade sisuga tutvumise kohta otsitult ja ebaveenvalt. Ka SA Ida-Viru Keskhaigla ei kuulu VangS § 29 lg-s 4 ja VangS §-s 107 nimetatud isikute või asutuste hulka. Seega ei olnud Viru Vanglal kohustust anda nimetatud haiglalt kaebajale saabunud kirja talle üle suletud ümbrikus. Kaebaja ei ole kaebuses ega vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses väitnud, et valvur oleks tutvunud talle 22. augustil 2024 SA-st Ida-Viru Keskhaigla saabunud kirja sisuga. Seepärast ei ole alust arvata, et valvurile oleks teatavaks saanud teavet, mida tuleb võlaõigusseaduse § 768 lg 1 kohaselt saladuses hoida. Ainuüksi kirja avamine ei osuta vaidlusaluse toimingu õigusvastasusele. Samale seisukohale asus Tartu Halduskohus 18. septembri 2025. a määruses haldusasjas nr 3-24-2723, milles kaebaja taotles Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sama kirja avamisega. Seoses Ylt kaebajale saadetud kirja avamisega 3. oktoobril 2024 on Viru Vangla 26. märtsi 2025. a kahju hüvitamise otsuses märkinud, et kaebaja esitas Y esindusõigust tõendava volikirja vanglale alles 15. jaanuaril 2025 ning 3. oktoobril 2024 ei pidanud vangla Y esindusõiguse olemasolu eeldama. Kaebaja ei ole kaebuses vastupidist väitnud. Kuigi kaebaja väidab kaebuses, et vangla avas tema advokaadist esindaja kirja, ei nähtu kohtule Eesti Advokatuuri veebilehel avaldatud andmetest, et Y oleks advokaat. Samuti pole kaebaja esile toonud teavet mõne asjakohase poolelioleva kriminaalmenetluse kohta. Vastuseks kaebuses esitatud väidetele, et Y on esindanud kaebajat ühes haldusasjas ning tema telefoninumber on vanglas registreeritud kaebaja esindaja numbrina, märgib kohus, et VSkE § 50 lg 2 sisu on kitsam: suletud ümbrikus tuleb üle anda üksnes kaitsjalt ja advokaadist esindajalt saabunud kiri. Viru Vangla 26. märtsi 2025. a kahju hüvitamise otsuse kohaselt uuris vangla kahju hüvitamise taotluse lahendamise käigus turvasalvestisi, mis kajastavad 14. jaanuaril 2025 AKI kirja, 22. augustil 2024 SA Ida-Viru Keskhaigla kirja ning 3. oktoobril 2024 Y saadetud kirjade kaebajale kättetoimetamist. Otsuses on turvasalvestiste sisu üksikasjalikult kirjeldatud. Vangla veendus turvasalvestiste põhjal, et kaebajale oli tagatud võimalus nimetatud kirjade avamise juures olla ning valvur kontrollis pärast ümbriku avamist kirju üksnes visuaalselt. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud väiteid, mis nimetatud järeldused kahtluse alla seaksid. 3
3-25-780
Eelnevat arvestades ei ole tõenäoline, et Viru Vangla tegevus kaebajale 7. jaanuaril ja 14. jaanuaril 2025 AKI-st, 22. augustil 2024 Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla ning 3. oktoobril 2024 Ylt saabunud kirjade avamisel oli õigusvastane.
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.