Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
30.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2867 D.J-i riigi õigusabi taotlus ja kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Kaebaja – D.J Vastustaja – Tallinna Vangla
Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.11.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.J-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Riigi õigusabi andmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
3-24-2867 riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi õigusabi välistavaks asjaoluks on see, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 punkt 1). Halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja ei pea õiguslikult täpselt piiritlema HKMS § 37 lõikes 2 toodud nõudeid ega esitama õiguslikke põhjendusi selle kohta, millistele õigusnormidele tema kaebus tugineb. Kaebuses võib oma sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust ja millistel argumentidel kaebaja vaidlustada soovib. Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Seejuures arvestab kohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks (HKMS § 2 lõiked 2, 5 ja 6) Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebus on praegusel juhul seotud vastustajat puudutavate toimingute ja kohustamisnõuetega, mistõttu ei ole alust haldusasja pidada keeruliseks. Varasemalt on halduskohtumenetluses leitud, et võttes arvesse kaebaja poolt varem esitatud kaebuste hulka, on ta ise võimeline oma õigusi kaitsma (vt nt haldusasi nr 3-21-2340). Taotleja isiksusehäire ei ole varasemalt takistanud kaebuste ja edasikaebuste esitamist (vt nt haldusasjad nr 3-22-1949, nr 3-22-1619, nr 3-21-2659). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud kaebustega ja muude avaldustega kohtusse ka hiljuti ning ühtlasi esitanud apellatsioonkaebuse (haldusasjades nr 3-24-2600, nr 3-24-2866). Tallinna Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja suutnud esitada ka arusaadavad taotlused asjade eraldamiseks, arsti juurde pääsemiseks. Seoses sellega, et kaebaja on varasemalt kohtumenetlustes osalenud, esitanud erinevad taotlused nii kohtule kui Tallinna Vanglale ja kasutanud edasikaebeõigust, puudub kohtul alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata nõutava kaitseta. Kuigi praegusel juhul vajavad kaebuse nõuded seoses vastustega kohtunõuetele täpsustamist, on kaebuse eesmärk arusaadav.
2(3)
3-24-2867
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.