X kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale V8 sektori sulgemiste kohta tehtud kirjalikud korraldused
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
3.Jätta X taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
X esitas 25.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale kirjalikud korraldused seoses sektori sulgemistega. Kaebaja esitas 07.05.2025 Viru Vanglale taotluse, milles palus väljastada kirjalikud korraldused selle kohta, et V8 sektor oli kinni (07.04.25, 08.04.25 kaks korda, 09.04.25, 10.04.25, 13.04.25, 15.04.25 kuus korda, 16.04.25 kaks korda, 17.04.25 kaks korda, 19.04.25 kolm korda, 20.04.25, 21.04.25, 22.04.25 kaks korda, 23.04.25, 24.04.25, 25.04.25, 26.04.25, 28.04.25, 29.04.25 kaks korda, 30.04.25, 03.05.25, 04.05.25, 05.05.25, 06.05.25 kaks korda ja 07.05.25 kaks korda). Viru Vangla vastas kaebajale 05.06.2025 vastusega nr 6-7/3-25/1258-2. Kaebaja esitas 06.06.2025 vaide, mille vangla tagastas 18.07.2025. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja leiab, et vanglas sektorite lukustamine oli ebaseaduslik ja sellega seoses ei väljasta vangla talle lukustamise kohta koostatud kirjalikke korraldusi. Käskkirjad tulnuks teha kirjalikult teatavaks. Kaebaja ei tea, miks sektor suleti, ja see takistab tal nende korralduste vaidlustamist. Vangla tekitas oma tegevusega kaebajale ülemääraseid kannatusi või ebameeldivusi. Kaebaja taotleb seoses maksejõuetusega vabastust riigilõivu tasumise kohustusest ning palub asendada kohtulahendis tema nime tähemärgiga. Kaebaja soovib menetluses kasutada tõlki.
2.Viru Vangla esitas 02.09.2025 vastusena kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid, sh kaebuses osutatud kaebaja pöördumise, milles kaebaja juhtis vangla tähelepanu V8 sektori
3-25-2466 sulgemisele erinevatel kuupäevadel, leides, et selle tegevusega rikkus vangla kaebaja liikumisvabadust, ning palus anda talle kirjalikud korraldused, et ta saaks vangla tegevust vaidlustada. Vastusele lisatud vangla 05.06.2025. a vastuses nr 6-7/3-25/1258-2 märkis vangla, et kaebaja välja toodud lühiajalised sektori sulgemised olid seotud seadusest tulenevate tööülesannete täitmisega ning vangla ei pidanud vajalikuks anda välja kirjalikke korraldusi.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kaebaja on kohtule esitanud kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebaja palub kohtul kohustada Viru Vanglat väljastama talle kirjalikud korraldused sektori V8 sulgemise kohta järgmistel päevadel, s.o 07.04.25, 08.04.25 kaks korda, 09.04.25, 10.04.25, 13.04.25, 15.04.25 kuus korda, 16.04.25 kaks korda, 17.04.25 kaks korda, 19.04.25 kolm korda, 20.04.25, 21.04.25, 22.04.25 kaks korda, 23.04.25, 24.04.25, 25.04.25, 26.04.25, 28.04.25, 29.04.25 kaks korda, 30.04.25, 03.05.25, 04.05.25, 05.05.25, 06.05.25 kaks korda ja 07.05.25 kaks korda.
5.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 2 annab teabevaldajale õiguse keelduda teabenõude täitmisest, kui tal pole nõutavat teavet. Kaebaja soovis saada kirjalikke korraldusi V8 sektori sulgemiste kohta, kuid 05.06.2025 antud vastuskirjas nr 6-7/3-25/1258-2 selgitas vangla, et nõutud korraldusi ei ole kirjalike haldusaktidena vormistatud. Kuna vanglal polnud kaebaja nõutud teavet, oli vanglal AvTS § 23 lg 1 p 2 alusel õigus teabenõude täitmisest keelduda. Sellises olukorras ei saaks kohus teha vanglale ettekirjutust nõutud teabe väljastamiseks. Seetõttu poleks kohustamiskaebusel eduväljavaateid.
7.Kohtu hinnangul on täidetud ka teine kaebuse tagastamise eeldus, sest vangla ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja õigusi saab riivata eelkõige sektorite sulgemine, mitte sulgemise osas kirjaliku haldusakti vormistamata jätmine. Kohus selgitab, et haldusakti nõuetekohaselt vormistamata jätmine ei takista kaebaja õiguste kaitset. Kaebaja saab vaidlustada ka suuliselt antud haldusakte ning viidata võimalikule haldusakti vormi rikkumisele. Seepärast ei ole kohtule äratuntav, et kaebaja materiaalsed subjektiivsed õigused võiksid jääda kaitseta.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
10.Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust 2
3-25-2466 (HKMS § 111 lg-d 1 ja 4). Kuigi kaebajal võivad puududa rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust.
10.1.Menetlusabi andmisel menetlusdokumentide tõlkimiseks tuleb arvestada ka isiku keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt on kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §- st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Selleks, et menetlusosaline vabastada tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2025. a määrus asjas nr 3-24-25, p 3).
10.2.Kohus leiab, et kaebaja keeleoskus on piisav selleks, et mõista käesoleva määruse sisu. Kaebaja on mitmetes kohtuasjades (sh käesolevas asjas) suhelnud kohtuga eesti keeles ning erinevates kaebajat puudutavates kohtuasjades on leitud, et tema eesti keele oskuse tase on menetlusdokumentide mõistmiseks piisav (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2025. a määrus asjas nr 3-25-884, 26.06.2025. a määrus asjas nr 3-24-2862 ja 29.08.2025. a määrus asjas nr 324-25 ning neis viidatud kohtuasjad). Käesoleva määruse puhul ei ole tegemist keeruka määrusega ning kohtu hinnangul ei ole selle tõlkimine kaebajale vajalik. Asjaolu, et kohus on mõnes teises kohtuasjas tõlkeabi andnud, ei tähenda, et seda tuleks teha igas kohtuasjas.
10.3.Kohtule teadaolevalt kasutavad paljud kinnipeetavad kohtumenetluses osalemiseks ja kohtuga e-toimiku kaudu suhtlemiseks neile kättesaadavat tõlkerakendust. Lisaks sellele täiendavale abinõule peab kohus oluliseks arvestada ka kaebaja enda olemasoleva eesti keele oskusega.
10.4.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
11.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.