X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Resolutsioon
1.Tagastad a kaebus.
2.Jätta rahuldamat a taotlus tasuta riigi õigusabi saamiseks.
3.Jätta läbi vaatamata taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamis eks.
4.Asendad a avaldatavas kohtumäär uses kaebaja nimi tähemärgig a.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla
1
3-25-2985
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X esitas 10.07.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti samal päeval numbriga 1-9/2-25/314-1. Taotluses soovib X saada mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et 13.06.2025 andis valvur talle korralduse koristada arvutiruum. Samas mittevaralise kahju tekitamise põhjuseks tõi X välja arvutiruumi mustuse, mis esines alates 27.02.2025.
2.Tartu Vangla jättis 9.09.2025 otsusega nr 1-9/2-25/314-3 kahjunõude rahuldamata. Vangla leidis, et kahjunõude menetluse käigus arvutiruumis fikseeritud tolmurullid ei anna alust kahjunõude rahuldamiseks, kuna sellega ei kaasne kinnipeetava inimväärikuse alandamist ega tervisekahju. X ei ole tervisekahju osas tõendeid esitanud. Vangla tegevus seoses X-i suunamisega koristamistööle arvutiruumis on õiguspärane, kuna kehtiva käskkirja (majandustööle määramise käskkiri) alusel on tal kohustus töötada, sh koristada üldkasutatavaid ruume.
3.Tartu Halduskohtusse laekus Tartu Vangla kinnipeetav X-i (kaebaja) kaebus, milles ta palub tuvastada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks ja mõista vanglalt talle kasuks välja tekitatud mittevaralise kahju hüvitis, kus inimäärikuse alandamisega tekitatud kahju on 1500 eurot ja tervisele tekitatud kahju on 1500 eurot. Ühtlasi palub kaebaja määrata talle halduskohtumenetluse ajaks tasuta riigi õigusabi ja vabastada ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.
4.Tartu Halduskohus esitas 15.09.2025 Tartu Vanglale päringu eesmärgiga kontrollida kaebajal kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
5.Tartu Vangla vastus kohtupäringule laekus kohtusse 23.09.2025. Kohtu seisukoht
7.Kohus selgitab, et esmalt hindab liitkaebuse lubatavust (I), seejärel vaatab läbi kaebaja riigi õigusabi taotluse (II) ja menetlusabi taotluse (III).
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.Kaebuse kohaselt nõuab kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (tervisekahju ja inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju) seoses ebahügieeniliste tingimustega (mustus) arvutiruumis alates 27.02.2025. Kaebaja viitab muu hulgas sellele, et
2
3-25-2985
vangla sundis ta õigusvastaselt koristama arvutiruumi, kuid kinnipeetavana seda kohustust tal ei ole. Lisaks palub kaebaja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus.
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav. Kaebaja õiguste riive on antud juhul väheintensiivne järgmistel põhjustel. Tulenevalt Tartu Vangla 9.09.2025 otsuse nr 1-9/2-25/314-3 põhjendustest esinesid arvutiruumis mingil ajal tolmurullid. Tolmurullid fikseeriti kahjunõude menetluse ajal, varasemalt ei tuvastanud läbiviidud kontroll arvutiruumis tolmurulle ega muud mustust. Kohus märgib, et kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et arvutiruumis oleksid esinenud suuremat laadi mustusi. Kohus selgitab, et olemata mittevaralise kahjunõude suurusest pelgalt mõne tolmurulli esinemine arvutiruumis ei tähenda automaatselt seda, et oleks ületatud kaebaja väärika kohtlemise künnist nii, et esineks alus arvata, et tegemist oleks kaebaja iniväärikust alandava kinnipidamistingimusega või esineks oht kaebaja tervisele. Kohus rõhutab, et haldusasja materjalide kohaselt tuvastati arvutiruumis tolmurullid alles vanglale esitatud kahjunõude menetluse käigus ehk alles peale 10.07.2025. Alates 27.02.2025 samuti reageeriti kaebaja korduvatele väidetele arvutiruumis esineva mustuse kohta, kuid kontrollimise käigus ei ole midagi taolist tuvastatud. Ühtlasi kinnitas vangla ka seda, et arvutiruumi pidevalt koristatakse. Eelevat arvestades nõustub kohus vangla poolt 09.09.2025 otsuses nr 1-9/2-25/314-3 välja toodud järeldusega, et tolmurullide ajutist esinemist arvutiruumis ei ole võimalik pidada selliseks raskeks rikkumiseks, mis kvalifitseeriks väärkohtlemisena ehk kaebaja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumisena. Seega on kohus seisukohal, et arvutiruumis tolmurullide tekkimine peale 10.07.2025 ei riivanud kaebaja õigusi intensiivselt.
11.Kohus rõhutab, et kaebaja ei ole haldusmenetluses (kohtueelne eelmenetlus) kui ka koos kaebusega esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks seda, et kaebajal koristamata arvutiruumi tõttu oleks tekkinud tervisekahju. Tervisekahju olemasolu jättis kaebaja ka usutavalt põhjendamata.
12.Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et mõne tolmurulli tekkimine arvutiruumis ei saanud põhjustada kaebajale tervisekahju. Kohus rõhutab ka seda, et haldusasja materjalidest tulenevalt keeldus kaebaja ise korduvalt arvutiruumi koristamisest. Seega võib järeldada, et kaebaja ei teinud kõik endast olenevat, et arvutiruum oleks puhas.
13.Seoses kaebaja väitega, et vangla sundis ta õigusvastaselt arvutiruumi koristamisele märgib kohus, et kaebajal esineb tulenevalt VangS §-st 37 töökohustus, mis eeldab ka üldkasutatavate ruumide koristamist. Arvutiruumi koristamise käsu ajal oli kaebajal kehtiv käskkiri majandustööle suunamise kohta. Seega kaebaja väited, et vangla suunas ta õigusvastaselt arvutiruumi koristamisele, on asjakohatud. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolud, et arvutiruumi koristamisele suunamise ajal kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes ei tähenda ei VangS ega kohtupraktika järgi töökohustusest vabastamist.
3
3-25-2985
14.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et juba praeguse aja seisuga on piisavalt selge, et arvuturuumi kasutamise tingimused ei olnud ebahügieenilised ning peale 10.07.2025 arvutiruumis kohati esinenud tolmurullid, ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, sh tekitada kaebajale tervisekahju viisil, mille heastamine oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmisega. Järelikult hüvitamiskaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline kaebajal esineva väheintensiivse õiguse riive tõttu (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 p 1 ja § 9 lg 1). Samas ei näe kohus alust pidada vangla käitumist õigusvastaseks. Kohus nõustub kõikide Tartu Vangla poolt 09.09.2025 otsuses nr 1-9/2-25/314-3 esitatud põhjendustega kahjunõude põhjendamatuse kohta ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi veel kord siin korrata.
15.Kaebaja kahjunõuet menetles vangla alates 9.07.2025 kuni 9.09.2025 ehk kaks kuud. Seega ei ole ületanud vangla kahjunõude menetlemise aega, mis on sätestatud RVastS § 18 lgs 2.
16.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p 21, tagastab kohus kaebuse hüvitamis- ja tuvastamisnõude osas. II
17.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt 9.09.2025 kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
18.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Samas tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 5 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, aga samuti kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus tegi kindlaks, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ja tagastas kaebuse tervikuna. Kaebaja taotles muu hulgas kohtult talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja taotluse tasuta riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus riigi tasuta õigusabi andmisest keeldumiseks.
III
19.Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4
3-25-2985
20.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.