Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta kaebaja taotlus kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 1. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et halduskohus märkis varem, et igale vaideotsusele tuleb esitada kaebus kohtule, muidu ei võta kohus kahju hüvitamist menetlusse. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda materjalid seoses vaidega nr 1-8/2-25/174-2. Kaebaja palus väljastada prillid V. Gavrilovile, kes tuleb neile järgi, et neid päästa ja kontrollida. Vangla seda ei teinud ja nüüd valetab, et kaebaja palus väljastada tumedad prillid. Vangla väidab, et nad väljastasid 30. juulil 2025 Gavrilovile oranžide ja kollaste klaasidega prillid, kuid tegelikult vangla seda ei teinud. Samuti palus kaebaja, et vangla väljastaks Gavrilovile laost kaebajale kuuluvad kaks pakki suitsupabereid, tubaka, seitse suitsupakki, T-särgid ja musta salli. Vangla neid ei väljastanud ning väidab, et neid laost ei leitud. Kaebaja palub läbi viia menetlus selliselt, et tõestada asjade kaotamine vangla poolt. Lisaks vahetas kaebaja hiljuti ajutiselt teleritel juhtmed, mille eest kaebajat süüdistati varguses ja karistati julmal moel. Kaebaja andis uue juhtme vana vastu, kuna vangla ebaõige tegevuse tõttu ei saa kaebaja telerit kasutada ja kaebaja pidi pikema juhtme ostma. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse tagastada kaebajale kaebuse originaaldokument.
2.Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja taotluse kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 6. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et kaebaja esitas vanglale taotluse laost asjade väljastamiseks. Seda vangla aga ei teinud. Kaebaja soov on tõestada, et vangla pidi need väljastama ja kuna ei väljastanud, siis nüüd peab selgitama, miks. Kaebaja palub tunnistada, et 29. augusti 2025. a vaideotsuses nr 1-8/2-25/174-2 vangla valetab. Kaebaja ei tea, mida ta on kohtule kirjutanud, mistõttu tuleb kaebajale tagastada originaalkaebus. Kaebaja palub ka tunnistada, et vangla pidi väljastama ülejäänud asjad. Kaebaja ei tea, kuidas kaebust formuleerida, mistõttu palub kaebaja anda endale advokaat.
4.Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja 6. septembri 2025. a taotlused advokaadi saamiseks (II) ja kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks (III). I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
6.Tartu Halduskohtu 2. septembri 2025. a määrusega jäeti J. Kolesnikovi kaebus käiguta ning teda kohustati viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o täpsustama, millise nõudega ta kohtusse pöördub ning milline on vaidlusaluse haldusakti kuupäev ja number või vaidlusaluse toimingu sisu ja kuupäev; tuvastamiskaebuse esitamisel esitama põhjendused, miks tuvastamiskaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik; hüvitamiskaebuse esitamisel selgitama kes, millal ja millise tegevusega kaebajale kahju tekitas, ja täpsustama, milline kahju talle tekkis (kas varaline või mittevaraline), milles see kahju seisneb ning märkima nõutava hüvitise suuruse.
7.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 2. septembri 2025. a määruse kätte 4. septembril 2025. Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema 5. septembril 2025 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 9. september 2025.
8.Vaatamata sellele, et kaebaja esitas 6. septembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, ei vasta siiski J. Kolesnikovi kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele ning kaebust ei ole võimalik menetleda. Kaebaja 6. septembri 2025. a puuduste kõrvaldamise avaldusest ilmneb, et kaebaja eesmärk oli kohtule esitada tuvastamiskaebus (s.o tuvastada, et vangla pidi väljastama laost asjad; teha kindlaks, missugustel põhjustel vangla laost asju ei väljastanud; tuvastada, et vangla valetas 29. augusti 2025. a vaideotsuses nr 1-8/2-25/174-2). Kohus selgitas 2. septembri 2025. a määruses kaebajale, et tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb kaebajal selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4). Kuna kaebaja ei ole praeguse määruse tegemiseni selgitanud tuvastamiskaebuse esitamise vajadust, põhjendatud huvi äranäitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa seda kaebaja eest sisustama hakata, siis ei võimalda mainitud puudus kaebust menetlusse võtta. Kohus nendib, et kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega abistada, kuid kohus ei peaks hakkama kaebust tervikuna sisustama kaebaja eest (vt Riigikohtu 10. septembri 2024. a määrus nr 3-23-1278, p 16). Seepärast tuleb kaebus selle esitajale tagastada.
9.Lisaks märgib kohus, et kaebus kuulub tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
2
10.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS § 44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu
14.oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
11.Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest ka tõhusamad vahendid. Kui kohus peaks eraldiseisva nõudega tuvastama Tartu Vangla poolt laost asjade väljastamata jätmise põhjused, vaideotsuses väljatoodud väite tõele mittevastavuse ning asjaolu, et vangla pidi laost asjad väljastama, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kui kaebaja ei nõustu laost asjade väljastamata jätmisega, on kaebajal tõhusam esitada vanglale taotlus seni väljastamata jäänud asjade väljastamiseks ja vangistusseaduse § 1 1 lg-s 5 sätestatud kohtueelse menetluse läbimise järgselt pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse. Juhul, kui kaebaja soovib teada saada, millistel põhjustel jättis vangla laost asjad väljastamata, siis saab kaebaja oma õigusi tõhusamalt kaitsta ka vastava selgitustaotluse esitamisega vanglale. Arvestades kaebaja halduskohtus osalemise kogemust ning asjaolu, et kaebaja ei ole kaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses toonud esile, et ta sooviks kohustada vanglat mingiks toiminguks, vaid kaebaja eesmärk on tuvastamine (st veenduda oma seisukohtade õigsuses), siis ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat tõhusamate nõuete esitamisele. Kaebaja peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel juhtudel võimalik.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. II
15.Kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses soovinud, et kohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. 3
16.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
17.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud puuduste kõrvaldamise avalduse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. III
19.Kaebaja esitas 6. septembril 2025 taotluse kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks.
20.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.
21.Kohus leiab, et J. Kolesnikovi 6. septembri 2025. a taotlus kaebuse originaali tagastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 2. septembri 2025. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja 6. septembri 2025. a taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlustega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kuna käesolevas haldusasjas ei ole lõpplahend jõustunud, siis ei ole kaebajal õigus nõuda kaebuse originaaldokumendi tagastamist (justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 19 lg 6).
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi 6. septembri 2025. a taotluse kaebuse originaaldokumendi tagastamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.