lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2685/8

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2685/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 9. september 2025, Tartu 3-24-2685 X.X.-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Riigikohtu tegevusega riigi õigusabi taotluste menetlemisel ja alusetult vabaduse võtmisega X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebaja X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust Riigikohtu tegevusega, kuna mitmes kriminaalasjas esitatud riigi õigusabi taotlusi ei registreeritud e-toimikus ning riigi õigusabi taotluste lisad varastati. Riigikohtu tegevus tekitas kahju kaebaja psüühilisele tervisele, teotas tema au ja head nime ning põhjustas alusetult vabaduse võtmise tähtajaga 14 aastat. Lisaks taotleb kaebaja kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et temalt on alusetult võetud vabadus 14-ks aastaks. Riigikohus tegi asjas nr 3-1-1-41-12 kaebaja kasuks õigeksmõistva otsuse, millega tühistas kõik tema süüdimõistvad kohtuotsused.
2.Tartu Halduskohus tagastas 12. aprilli 2025. a määrusega X.X.-i kaebuse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.1.Kaebaja nõue mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses Riigikohtule kriminaalasjades esitatud riigi õigusabi taotluste e-toimikus registreerimata jätmise ja riigi õigusabi taotluste lisade tagastamata jätmisega, tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et Riigikohus registreeris ja lahendas asjades nr 1-10-15779, 121-474, 1-21-3195 ja 1-23-7120 kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlused; asjas nr 1-24-3333 oli kaebajal riigi õigusabi taotluse esitamise ajal juba esindaja olemas. Korduvate riigi õigusabi taotluste e-toimikus registreerimata jätmine ei saanud intensiivselt riivata kaebaja õigusi ega põhjustada ülemääraseid kannatusi, mis nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, kui tema Riigikohtule esitatud riigi õigusabi taotluste lisasid ei tagastatud. Kohtul ei ole kohustust omal algatusel tagastada dokumente, mida kaebaja on kohtule esitanud. Kaebajal on võimalik pöörduda Riigikohtu poole ja paluda lisad tagastada. Kaebajale on korduvalt varasemate kohtumenetluste käigus selgitatud, et Riigikohus ei mõistnud teda õigeks, vaid tühistas 18. mai 2012. a otsusega nr 3-1-1-41-12 Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused ning saatis kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. On ilmselge, et Riigikohtu tegevus kaebaja riigi õigusabi taotluste menetlemisel ei saanud mõjutada kaebaja kinnipidamist kinnipidamisasutuses. Riigikohus ei ole oma tegevusega kaebaja vabadust piiranud, au ega head nime teotanud ja tervist kahjustanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed. Väidetud kahju puudumine välistab kahjunõude rahuldamise.

2.2.Kaebaja nõue süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei ole pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS).
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu 12. aprilli 2025. a määrusega ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Kaebaja leiab, et teda karistati ühe ja sama teo eest kaks korda. Riigikohus oleks pidanud 18. mai 2012. a otsuse nr 3-1-1-41-12 alusel kaebaja vabastama vanglast, sest ta tühistas alamate astmete kohtute otsused. Nüüd Riigikohus keeldub läbi vaatamast kaebaja taotlusi riigi õigusabi saamiseks, kuna tehti ebaseaduslik otsus kriminaalasjas nr 1-10-15778, millega mõisteti kaks korda kohut ühe ja sama teo eest ja hoiti kaebajat ebaseaduslikult vanglas 10 aastat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
5.Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et temalt võeti vabadus. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse nimetatud osas, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Lisaks taotles kaebaja Riigikohtu tekitatud kahju hüvitamist ning selle nõude tagastas halduskohus kaebusega kaitstava õiguse väheintensiivse riive ja kaebuse rahuldamise ebatõenäolisuse tõttu.
6.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kogu kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
7.Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise 2

alused, ulatus ja kord ette nähtud SKHS-is, mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 4). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). SKHS § 12 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel.

8.Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus kaebaja soovib Riigikohtu tekitatud mittevaralist kahju riigi õigusabi taotluste e-toimikus registreerimata jätmise ja riigi õigusabi taotluste lisade tagastamata jätmisega ning vabaduse võtmisega, tuleb tal järgida SKHS-is sätestatut. SKHS 4. peatükk näeb ette kahju hüvitamise menetluse ning 4. peatüki 3. jagu sätestab kahju hüvitamise korra kohtumenetluses. Riigikohtule etteheidetavaid tegevusi kaebaja loetletud kriminaalasjades esitatud riigi õigusabi taotluste registreerimata jätmisel ja riigi õigusabi taotluste lisade tagastamata jätmisel, saab pidada kohtu toiminguteks konkreetse kriminaalasja menetlemisel. X.X. lisas halduskohtule esitatud kaebusele enda ja Riigikohtu vahelise kirjavahetuse, kust nähtub, et kaebaja esitas Riigikohtule korduvalt riigi õigusabi taotlusi kriminaalasjades, kus samasisuline taotlus oli juba lahendatud või Riigikohtus toimunud menetlus oli lõppenud. Kaebaja kirjeldatud asjaoludel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on tervikuna käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Riigikohtu erikogu on 25. jaanuari 2019. a määruse nr 3-18-1652 p-s 9 järeldanud, et SKHS §-s 4 sätestatu viitab sellele, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka 8. oktoobri 2018. a otsuse nr 3-18-400/15 p-s 10, märkides ära, et SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikohtu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon.
9.SKHS § 21 lg 4 alusel kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse SKHS 4. peatüki 2. jaos sätestatut. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et kaebaja oleks Riigikohtule esitanud kahju hüvitamise nõude kaebuses esitatud asjaoludega seoses, siis SKHS § 21 lg 4 alusel on kaebaja nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse lahendamine prokuratuurile või kohtuvälise menetleja pädevuses.
10.Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse. Halduskohus tagastas kaebaja nõude süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmisega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi ja tagastab kaebaja nõude Riigikohtu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses riigi õigusabi taotluste menetlemisega samuti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

Ringkonnakohus jätab X.X.-i määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium