Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 04.09.2025, Tartu 3-25-1077 X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus Tartu Halduskohtu 02.09.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
Tagastada määruskaebus.
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).
vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole ka siis, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, nt õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13; 14. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-76-10, p 23). Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja kõiksugu etteheited Tartu Vanglale, mistõttu kaebaja seal viibida ei soovi. Kui kaebaja hinnangul on vangla tema õigusi erinevate toimingute või haldusaktidega rikkunud (kaebaja viitab nt individuaalse täitmiskava puudustele, tema avaldustele vastamata jätmisele, õigusvastasele läbiotsimisele ja kambri lukustamisele, puudustele pesumaja teenuste osutamisel, kirjade vastu võtmata jätmisele jne), siis on tal võimalik neid konkreetseid toiminguid või haldusakte eraldiseisvalt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses vaidlustada. Vastavad argumendid ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. Kui kaebaja soovib selgitusi seoses vangla tegevusega, sh tema vanglas kinnipidamise aluse või ametnike tööülesannete täitmise osas, siis tuleb tal selgituste saamiseks pöörduda vangla poole. Kui kaebaja leiab, et vangla on kohtule esitanud ebaõige individuaalse täitmiskava, siis on tal endal võimalik kohtule esitada tõend, mis tema hinnangul on kohtuasja lahendamisel asjakohane. Kaebaja on esitanud kohtule mitmeid dokumentaalseid tõendeid ning palub kohtul tutvuda erinevate vangla videosalvestistega ehk nõuda vastavad videosalvestised Tartu Vanglalt välja ja koguda need käesoleva kohtuasja juurde. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohtu hinnangul ei oma kaebaja esitatud ja nimetatud tõendid käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kaebaja on esitanud kohtule Viru Vangla 11. juuni 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/3333-2 (dtl 53) ja Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/177-2 (dtl-d 60-61), mis tõendavad kaebaja kinnitusel pesumajas ja toidujagamisel esinevaid probleeme. Kaebaja esitatud dokumentidest ilmneb tõepoolest, et pesumaja töös seoses tualettpaberi väljastamise ja üleandmisega ning toidujagamisel on esinenud murekohti, kuid vangla on nende probleemidega tegelenud ning nagu kohus juba märkis, siis ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kaebaja kõiksugu etteheited Tartu Vanglale, vaid üksnes need, mis seonduvad võimalike ümberpaigutamise alustega. Samuti ei tõenda Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsus nr 1-9/2-25/177-2, et konkreetselt kaebaja suhtes on toidujagamisel õigusvastaselt käitutud. Kaebaja küll väitis vanglale esitatud kahjunõudes, et talle väljastati ettenähtust väiksem toiduportsjon, kuid eeltoodu ei leidnud menetluses tõendamist. Ka Viru Vangla 11. juuni 2025. a vastus nr 2-2/2-25/3333-2 ei tõenda, et vanglas oleks seoses pesumaja tegevusega kaebaja suhtes õigusvastaselt käitutud, vaid pesumaja teenuse kvaliteedis on esinenud teatud puudujääke. Tartu Vangla 3. aprilli 2018. a vastus nr 6-24/1909-2 (dtl 67) tõendab kaebaja kinnitusel, et talle ei lubata erinevaid hõivetegevusi (töö, kool ja sotsiaalprogrammid). Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud vastus kaebaja kirjeldatud asjaolusid ega ole seetõttu haldusasja õigeks lahendamiseks vajalik. Vangla selgitab kaebajale eelnimetatud vastuses, et tema suhtes puuduvad otsesed piirangud, kuid juhul, kui kaebaja taotleb hõives osalemist, siis hinnatakse tema liikumisvõimalused erinevaid tegureid kaaludes üle. Tõendist ei nähtu, et kaebajale ei lubata hõivetegevusi, vaid et erinevate hõivetegevuste osas tehakse individuaalsed otsused. Kaebaja väitel kinnitab Tartu Vangla 4. jaanuari 2021. a käskkiri nr 2-21/1-2/1 (dtl-d 69-70) kaebaja ebakohast kohtlemist ning tema õigusvastaselt lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirjast nähtub, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kuna ta keeldus plaanilisele röntgenuuringule minemast ning kuivõrd kaebaja oli uurimata, siis polnud võimalik veenduda, et ta ei kanna tuberkuloosibakterit ning vajas seetõttu isoleerimist teistest kinnipeetavatest teiste kaitseks ja 2
võimaliku leviku tõkestamiseks. Kaebaja esitatud tõendist ilmneb kohtule, et kaebaja suhtes kohaldati seoses röntgenuuringust keeldumisega täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid mitte asjaolu, et tegemist on õigusvastase käskkirjaga või et vangla oleks kaebaja suhtes vaidlusaluse sündmusega seoses õigusvastaselt käitunud. Kui kaebajal esines tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas vastuväiteid, siis oli tal võimalik käskkiri eraldiseisvalt vaidlustada. Kaebaja ei ole kohtule esitanud teavet, millest nähtuks, et vaidlusalune käskkiri oleks kehtetuks tunnistatud või tühistatud, eeltoodu ei nähtu kohtule ka kohtute infosüsteemist, ning käesoleva haldusasja esemeks vaidlusaluse käskkirja õiguspärasus ei ole. Kaebaja esitas kohtule Sihtasutuse Viljandi Haigla 3. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1612-1, 3. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1615-1 ja 5. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1613-1 (dtl-d 74-76) tõendamaks, et Tartu Vanglas esinevad tervishoiuteenuse osutamisel probleemid. Eelnimetatud vastustest nähtub, et kaebaja esitas sihtasutusele kolm kahjunõuet järgmistel põhjendustel: 1) õde manustas talle 1. märtsil 2019 silmatilkasid, kuid need oli väidetavalt imelikud ning pärast tekkis kaebajal tunne, et ta sai seetõttu haiguse; 2) arst puhastas 2017. a kaebaja hambaid ning kaebajal tuli hiljem suust verd; 3) 27. jaanuaril 2020 tõmmati kaebajal hammas välja, pärast seda oli kaebajal imelik tunne ning ta arvab, et ta sai mõne nakkuse. Sihtasutus Viljandi Haigla ei vaadanud kaebaja kahjunõudeid aegumise tõttu sisuliselt läbi. Kaebaja esitatud vastused ei tõenda Tartu Vanglas tervishoiuteenuse osutamisel erinevate probleemide esinemist, vaid asjaolu, et kaebajal on tervishoiuteenuse osutamisele mitmeid etteheiteid. Seega ei ole tegemist asja lahendamiseks vajalike tõenditega. Kaebaja soovib, et kohus koguks asja materjalide juurde videosalvestised, mis kajastavad: 1)
3
14-1/1612-1, 3. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1615-1 ja 5. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1613-1 (dtl-d 74-76).
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.