Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 25. augustil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus vanglateenistuse kohustamist võimaldama taotlejal alustada sellest õppeaastast õpinguid keskhariduse baasil. Taotleja põhjendas, et Tartu Vangla pakkus
15.augustil 2025 taotlejale võimaluse alustada õpinguid üldkeskhariduse baasil. Taotleja andis 18. augustil 2025 Viru Vanglas õpingute alustamiseks nõusoleku, kuid 25. augustil 2025 selgus, et üldkeskhariduse omandamise soovijaid on väga vähe ja see aasta 10. klassi ei avata. Taotleja vajab esialgset õiguskaitset selleks, et taotleja õppeainetest liiga palju maha ei jääks ning et taotleja saaks juba sellel õppeaastal õpingutega alustada. Peale vangistuse kandmist on taotlejal soov jätkata kas üldkeskhariduse omandamist täiskasvanute gümnaasiumis või alustada õpingutega kõrgkoolis. Vanglas õpingute alustamine annab hiljem motivatsiooni õpingutega jätkamiseks vabaduses. Ka esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.X esitas 26. augustil 2025 esialgse õiguskaitse taotluse täiendused.
3.Tartu Vangla esitas 28. augustil 2025 kohtueelse menetluse dokumendid ja seisukoha Xi esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palus jätta X-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Vangla märkis, et inspektor-kontaktisiku 26. augusti 2025. a e-kirja kohaselt avaldas X toimunud vestluste käigus soovi jätkata üldhariduse omandamisega. Taotlejale selgitati, et
soovijatele, kelle on õppimine individuaalses täitmiskavas (ITK) kirjas ja tahe kooli minna, paigutatakse enne 1. septembrit 2025 ümber Tallinna Vanglasse. X avaldas, et tema Tallinna Vanglasse kindlasti ei lähe ja tahab minna Viru Vanglasse. Kui Viru Vanglasse saab, siis võib ka kooli minna. E-kirjast nähtuvalt oli Viru Vanglas vähe neid, kes sooviksid jätkata üldkeskhariduse omandamist, ja töökorralduslikult suunati õppida soovijad Tallinna Vanglasse. X Tallinna Vanglasse ümberpaigutamisega aga ei nõustunud. On tunnustamist vääriv soov jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks, kuid subjektiivne õigus nõuda hariduse omandamise võimalust tekib kinnipeetaval siis, kui tema ITK-s on selline tegevus ette nähtud. X-i ITK-s hariduse omandamist riske maandava tegevusena ette nähtud ei ole, mistõttu ei saa sellise tegevuse võimaldamata jätmist pidada ka tema subjektiivsete õiguste rikkumiseks. X-il oleks olnud võimalus jätkata õpinguid Tallinna Vanglas, kuid sellega kinnipeetav ei nõustunud. Isegi, kui X ei saa käesoleval aastal õpinguid jätkata, on tal võimalik seda teha järgnevatel aastatel või peale vanglast vabastamist (ehk peale 23. septembrit 2026). See, et õpingute jätkamise võimalus lükkub ajas üksnes edasi, ei ole vangla hinnangul selline pöördumatu kahjulik tagajärg, mille tõrjumiseks oleks vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Ka X-i taotlusest ei nähtu selliste kahjulike tagajärgede saabumise ohtu, mille tõrjumiseks oleks vajalik esialgset õiguskaitset kohaldada.
4.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X-i vabakasutuskontost ajavahemiku 25. aprill kuni 24. august 2025. a kohta.
5.Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X-i HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
7.Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist võimaldada taotlejal alustada sellel õppeaastal Viru Vanglas üldkeskhariduse omandamist.
8.Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Tartu Vanglale 25. augustil 2025, mis on veel vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
2
9.Selleks, et kohus saaks rahuldada taotleja esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui taotleja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
10.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
11.Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud. Taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks ülekaalukas vajadus omandada üldkeskharidust ning seda just Viru Vanglas. Taotlejale pakuti võimalust üldkeskhariduse omandamiseks Tallinna Vanglas, kuid taotleja loobus sellest. Pelgalt taotleja arvamus, et teda ei tohi Tallinna Vanglasse paigutada, kuna seal paikneb kinnipeetav, kellega taotlejal on isolatsioon, ei ole põhjendatud. Vaatamata kehtivale isolatsioonile on isolatsioonis olevaid kinnipeetavaid võimalik paigutada samasse vanglasse selliselt, et kinnipeetava julgeolek oleks tagatud. Seega anti taotlejale võimalus oma haridustee jätkamiseks, kuid taotleja loobus sellest.
12.Kuigi taotluse kohaselt on taotleja tugevalt motiveeritud asuma juba sel aastal keskharidust omandama ning jätkama pärast seda kõrghariduse omandamist, ei saa taotlusest siiski järeldada, et kui taotleja juba sel aastal 10. klassis haridust omandama ei hakka, saabuvad talle sellised kahjulikud tagajärjed, mida tuleks tingimata esialgse õiguskaitse kohaldamisega vältida. Kohtul puuduvad alused arvata, et taotlejal jääks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel gümnaasiumiharidus üldse omandamata. Kohtule ei ole usutav, et üksnes hariduse omandamise algusaja edasilükkumine põhjustaks taotlejale pöördumatut kahju. Taotleja saab ka pärast tema karistusaja lõppu asuda omandama keskharidust.
13.Ka märgib kohus, et selleks, et vanglal oleks kohustus võimaldada kinnipeetavale hariduse omandamist, peab olema vastav märge kinnipeetava suhtes koostatud ITK-s (vangistusseaduse § 35 lg 2). Taotleja 12. mail 2025 kinnitatud ITK-s ei ole gümnaasiumiõpet riskide maandamise vahendina ette nähtud.
14.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada taotletud esialgse õiguskaitse abinõud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.