Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 30.06.2025, Tartu 3-25-1511 X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal kasutada arvutit Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 21.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle arvuti kasutamise võimalus kohe, kui kaebaja selleks soovi avaldab. Kaebuse kohaselt keelati kaebajal Tartu Vanglas arvuti kasutamine pärast seda, kui ta esitas 09.05.2025 üksuse juhi kohta kaebuse. Kaebaja väitel saab ta võtta dokumendid e-toimikus vastu, kuid peab seejärel kohe arvuti juurest ära tulema. Kaebajal ei lubata dokumentidega tutvuda ja neile vastata. Lisaks ei saa ta ka e-poodi kasutada ega kõneaega laadida.
2.Kaebaja esitas asjas nii esialgse õiguskaitse taotluse kui ka riigi õigusabi taotluse. Esialgse õiguskaitse kohaldamist soovis kaebaja selleks, et tal võimaldataks kasutada arvutit, et ta saaks tutvuda õigusaktide ja kohtupraktikaga, teha vanglale pöördumisi ja e-poest sisseoste, laadida kõneaega, esitada kohtule kaebusi ja taotlusi ning tutvuda kohtudokumentidega. Riigi õigusabi andmise vajadust põhjendas kaebaja sellega, et ta ei saa end ise esindada, sest ta ei saa tutvuda õigusaktide ja kohtupraktikaga ning kohtud ei abista kaebajat kunagi, vaid teevad koostööd hoopis vanglaga. Riigi õigusabi on vajalik, et kohtumenetlus sujuks kiiremini, õiglaselt ja väikeste kuludega.
3.Tartu Halduskohus tagastas 30.05.2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 3) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4).
4.Tartu Halduskohus leidis, et kaebaja kohustamiskaebus arvuti kasutamiseks kohe, kui kaebaja seda vanglalt taotleb, tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-st 5 on vanglas kinni peetaval isikul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.
5.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja arvuti kasutamisega seonduva vaide Tartu Vanglale 27.05.2025, seega pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Sellises olukorras ei saa kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda ning kohustamiskaebus ei ole HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt kohtus lubatav. Kuna vaidemenetlus on lubatav üksnes juhul, kui samal ajal ei toimu kohtumenetlust (haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5), muudaks praeguses olukorras kaebuse menetlemine kohtueelse menetluse läbimise kohustuse sisutühjaks. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult: tal tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas ta vajab kohtulikku õiguskaitset. Kaebajal on õigus kohustamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist, juhul kui tema 27.05.2025. a vaie tagastatakse, jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
6.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Halduskohus leidis, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav. Kaebaja esitas 27.05.2025 Tartu Vanglale vaide, milles palub tagada talle arvuti kasutamise võimalus, kui tal on selleks vajadus. Kaebaja esitas küll vanglale vaide pärast kohtusse pöördumist, kuid praeguse seisuga on vanglas vaidemenetlus pooleli. Halduskohus leidis, et kaebajal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et talle vanglas seatud arvuti kasutamise piirangud võiksid talle kaasa tuua mõne kahjuliku tagajärje, mida oleks hiljem keeruline kõrvaldada.
7.Vangla selgituste kohaselt rakendati kaebajale alates 09.05.2025 arvuti kasutamise piiranguid kaebaja enda käitumise tõttu, sest ta ähvardas vangla vara lõhkumisega ning ka tegi seda, lõhkudes muu hulgas ära arvuti klaviatuuri. Halduskohus märkis, et talle teadaolevalt ei anta kaebajale praegu tahvelarvutit kambrisse ning ta ei saa arvutiruumi igapäevaselt kasutada, kuid kaebajale võimaldatakse arvuti vahendusel talle saabunud pöördumisi vastu võtta ning ka ise pöördumisi esitada. Seda kinnitab muu hulgas ka kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja pöördumiste arv. Nimelt on kaebaja esitanud alates 09.05.2025 kohtutele etoimiku vahendusel mitmeid kaebusi, määruskaebusi, riigi õigusabi taotlusi ja muid avaldusi (näiteks asjades nr 3-25-1424, 3-25-1423, 3-25-1445, 3-25-1487, 3-25-1486, 3-25-1581 ja 324-781). Samuti on kaebaja esitanud praeguses asjas kohtule e-toimiku vahendusel 27.05.2025 teate ning 28.05.2025 riigi õigusabi taotluse ja selgituse. Kaebaja kohtusse pöördumiste rohkus kinnitab, et ta saab kohtuga suhtlemiseks piisaval määral arvutit kasutada. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele kohtuasjale, kus ta poleks arvuti
2
kasutamise mittevõimaldamise tõttu saanud pöördumisi esitada. Samuti ei ole ta esile toonud ühtegi konkreetset kohtuasja, mille toimiku materjalidega oleks tal vaja arvuti vahendusel põhjalikult tutvuda, kuid ei saa seda vangla piirangute tõttu teha. Lisaks arvuti vahendusel pöördumiste esitamisele on kaebajal võimalik esitada pöördumisi nii kohtule kui vanglale kirjalikult. Kaebaja sai ka praeguses asjas esitada kohtule kaebuse paberkandjal. Seetõttu ei nähtu kohtule, et arvuti kasutamise piirangud takistaksid kaebajal tema kaebeõiguse teostamist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks vanglas piiramatult arvutit kasutada.
8.Vangla on selgitanud, et vanglas sisseostude tegemine on võimalik üksnes arvuti vahendusel. Halduskohus pidas võimalikuks, et ka telefonile kõneaja laadimiseks on vaja kasutada arvutit. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses väitnud, et ta sooviks lähiajal vangla kauplusest mõnd talle hädavajalikku sisseostu teha või kõneaega laadida. Samas on vangla kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et soovi korral tagatakse kaebajale vastavad võimalused.
9.Kaebaja riigi õigusabi taotluse jättis halduskohus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on esitanud hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik vanglas igapäevaselt arvuti kaudu õigusaktide ning kohtupraktikaga tutvuda, ei saa olla tema õiguste kaitsmisel takistuseks. Kaebajal ei ole vaja halduskohtule esitatud kaebuses, esialgse õiguskaitse taotluses ega vanglale esitatud vaides viidata õigusnormidele ja kohtupraktikale, vaid piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Praeguses asjas on kaebaja suutnud seda teha. Asja lahendamisel tähtsust omavad õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika selgitab välja haldusorgan või kohus. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Ka haldusmenetluses kehtib uurimisprintsiip (haldusmenetluse seaduse § 6).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja esitas 12.06.2025 hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.05.2025. a määruse peale. Kaebaja märkis, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui tegi otsuse vangla paljasõnaliste väidete alusel. Arvuti klaviatuuri lõhkus kaebaja ära 11.05.2025, mitte 09.05.2025. Viimati mainitud kuupäeval tegi kaebaja kaebuse üksuse juhi kohta tema ebaviisaka ja solvava käitumise tõttu, millele järgnevalt keelati kaebajal arvuti kasutamine ära. 11.05.2025 lõhkus kaebaja klaviatuuri ära, sest talle öeldi, et arvuti kasutamine on tal edaspidi keelatud. Samuti tuleb üksuse juhi korraldusel kaebaja paberkandjal tehtud kaebused ja kahjunõuded hävitada, mis kaebaja vanglale esitab. Halduskohus ei abista kaebajat kunagi, vaid teeb koostööd vangla ja vastustajatega ning mätsitakse kõik kinni. Kinnipeetav peab saama õigusaktide ja kohtulahenditega tutvuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus halduskohtu 30.06.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
3
12.Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud kohustamiskaebuse HKMS § § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli kohtusse pöördumise hetkeks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.05.2025. a määruse põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
13.Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
14.Esitatud määruskaebus kuulub tagastamisele ka halduskohtu 30.05.2025. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata nii kaebaja esialgse õiguskaitse kui ka riigi õigusabi taotlused. Arvestades 30.05.2025. a halduskohtu määruses esitatud põhjendusi eelnimetatud taotluste rahuldamata jätmise kohta, millega ringkonnakohus samuti nõustub, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja võimalus määruskaebementluses oma õiguste kaitseks ka eeltoodud osas ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus ka selles osas tagastada. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Seega ei ole käesoleval juhul riigi õigusabi ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas määruskaebuse esitamine Riigikohtule lubatav. Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse vastavas osas HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel täiendavaid põhjendusi esitamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.