U.C (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud aa.aa.aaaa) O.R (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud bb.bb.bbbb)
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-25-2117 ja nr 3-25-2118. Asja numbriks jääb 3-25-2117.
2.Rahuldada U.C ja O.R taotlused riigi õigusabi saamiseks ning anda neile riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2025 otsuse nr 12309040090-1 ja otsuse nr 12309040016-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
3.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4.Eesti Advokatuuril nimetada taotlejale viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
5.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
6.Selgitada määratud esindajale, et
a. kaebajad on tasunud riigilõivu ning esindaja saab esitatavas kaebuses paluda need siduda esitatava kaebusega; b. rahvusvahelise kaitse asjas esitatava kaebuse koostamisel tuleb muu hulgas lähtuda ka käesoleva määruse põhjendava osa punktide 7–9 selgitustest; c. menetlusõiguse kuritarvitamisena, mille eest kohus võib esindajat trahvida, on käsitatav ka menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine; d. taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb esitada hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul riigi õigusabi toimingu tegemisest. Selle tähtaja rikkumisel jääb taotlus läbi vaatamata.
7.Määruse avaldamisel Riigi Teatajas tuleb taotlejate nimed ja sünniajad asendada tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtule saabusid 27.06.2025 abikaasade U.C ja O.R (edaspidi taotlejad) riigi õigusabi taotlused nende esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlejad soovivad õigusabi, et vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2025 otsust nr 12309040090-1 ja otsust nr 12309040016-1 (edaspidi 03.06.2026 otsused) vaidlustamiseks. Otsustega lükati taotlejate rahvusvahelise kaitse taotlused tagasi, abikaasadele tehti 30 päevase vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeelud 1-aastaks. Taotluste kohaselt puudub abikaasadel raha õigusabi saamiseks väljaspool riigi õigusabi süsteemi ning piisavad teadmised, et 03.06.2025 otsuseid ise vaidlustada. Menetluste liitmine
2.Kohus liidab taotlused kohaldades analoogilist kaebuste liitmise kohta käivat sätet (HKMS §-i 48), et tagada taotluste kiirem lahendamine ja eelkõige see, et kaebajaid esindaks asjas sama advokaat, mis on riigi õigusabiks ettenähtud vahendite kasutamise seisukohast mõistlik. Nimelt nähtub 03.06.2025 otsustest, et O.R-il puudub iseseisev alus rahvusvahelise kaitse saamiseks, kuid tema kaitsevajadus on seotud abikaasa U.C kaitsevajadusega. Võttes aluseks kohtule esitatud 03.06.2025 otsused, siis ei nähtu kohtule, et taotlejate vahel oleks huvide konflikti või vajadust hoida menetlusi konfidentsiaalsetena. Taotlejad on abikaasad ning on taotlenud menetluste ühendamist.
2
Riigi õigusabi taotluste lahendamine
3.Kohus rahuldab riigi õigusabi taotlused. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada VRKS-i alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud ning ega ei esine muid aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
4.Eeldades, et kohtule esitatud taotlustes ja nende lisamaterjalides esitatud andmed ja väited on tõesed, siis ei ole kaebajate majanduslik seis selline, et endale turuhinnaga õigusabi teenust lubada. Samuti peab kohus usutavaks, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundvad taotlejad ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
5.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejatele oleks eelnevalt PPA 03.06.2025 otsuste vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Hetkel ei saa väita, et taotlejate esitatav kaebus oleks täielikult perspektiivitu. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõendite ja taotlejate seisukohtadega tutvumist. Seega on põhjendatud anda taotlejatele riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 8).
6.Taotlejate majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda neile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejatel on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
7.Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et taotlused rahuldati. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
8.Taotlejad on ise taotluses märkinud, et said PPA 03.06.2025 otsused kätte 25.06.2025. Seega möödub nende vaidlustamise tähtaeg 07.07.2025.
9.Kohus selgitab, et taotlejatel ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejatel kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.
10.Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida: − Taotlus ja põhjendused iga 03.06.2025 otsustest tehtud otsustuse kohta. Kui mõnda
3
osa otsustest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks. − Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 3 1 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebajad soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud. − Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada. − Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel. − Kaebajad on tasunud riigilõivu PPA 03.06.2025 otsuste vaidlustamiseks. Kui kaebajad soovivad menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, siis tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus. − Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta. − Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).
11.Taotlejad suhtlevad vene keeles ning nende elukoht on Tallinnas.
12.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, ja 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7) ning 07.01.2024 Riigikohtu erikogu määrus nr 2-21-1582. Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5). Lisaks juhib kohus tähelepanu, et taotlused riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks tuleb esitada põhimenetluses.
4
13.Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.