X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 21. aprillil 2025 jalutuskäigu võimaldamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks rahuldamata.
3.Jätta X-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja helistas 21. aprillil 2025 kell 14.36 valveruumi, et uurida õues käimise kohta, mis pidi toimuma kell 14.00. Valvur ütles kaebajale, et õues käimine toimus kell 09.00 ning et valvur andis sellest kinnipeetavatele läbi kambriterminali teada. Kaebaja seda ei kuulnud ning talle ei ole keegi õue minekut pakkunud. Kambriterminalid ei tööta ning vangla on sellest teadlik. Kaebajale ei võimaldatud jalutuskäiku värskes õhus. Valvur oleks pidanud kaebajalt läbi kambriluugi küsima, kas ta soovib jalutama minna. Vangla alandas kaebaja väärikust.
2.Tartu Vangla jättis 18. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/178-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes ajavahemikul 10. aprill kuni 8. mai 2025 S-eluhoone S7 osakonnas kambris 410 tavarežiimil. Päevakavajärgselt avatakse osakond igapäevaselt kell
10.00.Valvur teavitas kambriterminali vahendusel kõiki kinnipeetavaid üheaegselt viis minutit enne jalutuskäikude algamist (kell 08.50-08.55). Kui osakond on jalutuskäigule
3-25-2038 saatmise ajal suletud, siis panevad kinnipeetavad enda kambriukse kohal asuva punase tulukese põlema, näidates nii enda soovi jalutama minna. Selline töökorralduslik aspekt on Tartu Vanglas tavapärane. S7 osakonnas toimuvad jalutuskäigud esmaspäeviti, kolmapäeviti, reedeti ja pühapäeviti kell 09.00 ning ülejäänud päevadel kell 14.00. Kambri 410 terminal töötas korrektselt, sest kaebaja helistas selle kaudu pärastlõunal valveruumi ning teavitas oma soovist jalutama minna, kuivõrd ta hommikul magas. Valvur kuulis kaebajat kambriterminali kaudu hästi ning ka kaebaja kuulis valvurit. Kambriterminalide korrasolekut kontrollis 22. aprillil 2025 täiendavalt ka inspektor-kontaktisik. Vanglal ei ole võimalik lähtuda jalutuskäikude teostamisel iga kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Samuti ei ole valvuritel kohustust iga kinnipeetavat jalutuskäigu toimumisest eraldi teavitada. Kaebaja oli
21.aprilliks 2025 olnud S7 osakonnas tavarežiimil juba 10 päeva ning vanglal ei ole kahtlust, et kaebaja oli teadlik jalutuskäikude saatmise korraldusest. Kaebajale tagati võimalus jalutada, kuid ta ei kasutanud seda.
3.Kaebaja esitas 19. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kui kaebaja küsis 21. aprillil 2025 kella 14.00 ajal vanglaametnikult, et millal ta õue jalutama saab, siis vastas ametnik talle, et kõik on juba õues ära käinud ning et ametnik andis jalutuskäikude algusest terminali kaudu teada. Tõele ei vasta väide, et kaebaja magas hommikul kell 09.00 kambris ning ei ole seda ametnikule ka öelnud. Kaebaja selgitas, et kambrite terminalid ei tööta ning et ta ei kuulnud jalutuskäikude toimumisest. Seetõttu ei saanud kaebaja ning ka paljud teised sektori kinnipeetavad vangla süü tõttu 21. aprillil 2025 õue jalutama. Kaebaja taotleb vanglalt 21. aprilli 2025. a kella 09.00 kohta sektori videosalvestise väljanõudmist. Videosalvestis tõendab kui vähesed kinnipeetavad jalutuskäikude toimumisest terminali kaudu kuulsid. Ühtlasi taotleb kaebaja tunnistajate ülekuulamist.
4.Tartu Vangla esitas 20. juunil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja selgitab, et talle ei tagatud 21. aprillil 2025 jalutuskäiku värskes õhus. Seega on vaidluse all üksnes ühel päeval värskes õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodu kaebaja õigus intensiivselt riivata. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.
2
3-25-2038 Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
8.Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda, siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis, mis ajal, millistel tingimustel ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada soovib. Jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest ning vanglal ei ole võimalik lähtuda iga vahistatu või kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Kohus peab usutavaks Tartu Vangla 18. juuni 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/178-2 kajastuvaid valvuri selgitusi, mille kohaselt teavitas ametnik kõiki kinnipeetavaid 21. aprillil 2025 kella 09.00 ajal kambrite terminalide vahendusel jalutuskäikude algusest ning et kaebaja ei avaldanud soovi jalutama minna, vaid eelistas sellel ajal magada. On ebatõenäoline, et kaebaja kambriterminal ei olnud hommikul töökorras, kuivõrd samal päeval hilisemal kellaajal suhtles kaebaja selle kaudu edukalt vanglaametnikuga. Lisaks kontrollis terminali korrasolekut 22. aprillil 2025 inspektor-kontaktisik.
9.Isegi kui vanglaametnik ei teavitanud kaebajat korrektselt jalutuskäigule minemise võimalusest, siis ei saanud ühest jalutuskäigust ilmajäämine põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Kaebajale ei saanud vangla tegevuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi, mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks, kuna tegemist ei ole asja lahendamiseks vajaliku tõendiga HKMS § 62 lg 2 mõttes. Teiste kinnipeetavate 21. aprillil 2025 kella 09.00 ajal osakonnas liikumine ei tõenda asjaolu, kas osakonna kambrite terminalid, sh kaebaja kambris asuv terminal, töötas ning kas kaebaja kuulis selle kaudu jalutuskäigule minemise võimalusest või mitte. Kuna kohus tagastab kaebuse ning sellega haldusasja menetlus lõppeb, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust edasises menetluses tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.