X kaebus Viru Vangla kohustamiseks edastada Justiits- ja Digiministeeriumile tema 21. mai 2025. a avaldus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 23. jaanuar kuni 22. mai 2025 kohta.
3.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 21. mail 2025 Viru Vanglale elektroonselt avalduse, mis on adresseeritud Justiits- ja Digiministeeriumile. Kaebaja selgitab, et vaidlustab Viru Vangla direktori tegevuse Viru Vangla II üksuse V8 sektoris. Vangla piirab põhjendamatult kaebaja liikumisvabadust ja põhiõigusi, mis mõjutab negatiivselt kaebaja vaimset tervist. Valvur ütles kaebajale 18. mail 2025, et osakond on osaliselt lukustatud, kuna valvurit ei ole. Vangla direktor on sellises olukorras kohustatud võtma viivitamata kasutusele abinõud. Kaebajal oli
18.mail 2025 osakonnas liikumiseks vaba aega ainult kaks tundi ning see on Viru Vangla II üksuses tavaline praktika. Vangla peaks oma tööd korraldama nii, et kinnipeetava õigusi ja vabadusi põhjendamatult ei piirata. Kaebaja palub kohustada Viru Vangla direktorit viivitamata astuma samme vanglateenistuja asendamiseks teise vanglateenistujaga, kui teenistuja ei ilmu kohale.
3-25-1535
2.Viru Vangla selgitas kaebajale 23. mai 2025. a vastusega nr 2-2/3-25/90-2, et ei edasta kaebaja pöördumist Justiits- ja Digiministeeriumile. Ministeeriumile ettepanekute esitamine Viru Vangla või vangla direktori töö parendamiseks või korraldamiseks tuleb esitada eraldiseisvalt käsikirjaliselt paberkandjal ja oma kulul posti teel. Kaebaja 21. mai 2025. a avalduse sisust tulenevalt ei ole tegemist vaidega ning vanglal ei lasu kohustust kinnipeetava Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud kirju vangla kulul edastada.
3.Kaebaja esitas 23. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks edastada Justiits- ja Digiministeeriumile kaebaja 21. mai 2025. a avaldus. Kaebaja põhjendab, et vangla ei edastanud õigusvastaselt tema vaiet Justiits- ja Digiministeeriumile. Vangla rikub kaebaja põhiõigusi ja vabadusi ning piirab tema õiguste kaitset. Isikul on õigus saada oma pöördumistele vastused, haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse põhimõttele. Kaebaja taotleb haldusmenetluse tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest vabastamist, esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kaebaja nime tähemärkidega asendamist.
4.Viru Vangla esitas 2. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Viru Vangla kohustamist edastada Justiitsja Digiministeeriumile kaebaja 21. mai 2025. a avaldus. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb sama meetme rakendamist HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel ka esialgse õiguskaitse korras.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tema 21. mai 2025. a avalduse näol on tegemist vaidega. Kuigi kaebaja märgib avalduses, et vaidlustab Viru Vangla direktori tegevuse, siis sisuliselt soovib ta anda Justiits- ja Digiministeeriumile teavet Viru Vangla II üksuses toimuva kohta ning teeb ettepanekuid Viru Vangla töö korraldamiseks ja parendamiseks, sh et vangla direktor peaks vanglateenistujate asendamist efektiivsemalt korraldama. Seega on kaebaja avalduse näol tegemist märgukirjaga märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Sellise avalduse Justiits- ja Digiministeeriumile edastamata jätmine ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kaebaja avaldus ei sisalda midagi sellist, mis vajaks ministeeriumi viivitamatut reageerimist. Kaebajal oli ja on jätkuvalt võimalik endal avaldus otse Justiits- ja Digiministeeriumile posti teel saata ning seeläbi soovitud teave Viru Vangla ebakohase töökorralduse kohta ministeeriumile edastada. Avalduse edastamata jätmine võis põhjustada kaebajale üksnes vähest heaolu langust.
8.Samuti ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Kaebaja esitas 21. mail 2025 vanglale elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud märgukirja. Vangla on kaebajale 23. mai 2025. a vastuses nr 2-2/3-25/90-2 õigesti selgitanud, et vastavalt Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p-le 11.1.1.1 ei vahenda vangla elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste asutustega ning teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval esitada pöördumine otse adressaadile. Kui kaebaja soovib esitada Justiits- ja Digiministeeriumile märgukirja, siis tuleb tal esitada
2
3-25-1535 see ministeeriumile käsikirjaliselt paberkandjal posti teel. Sealjuures peab ta ise kandma kirjavahetuse kulud (vangistusseaduse § 28 lg-d 1 ja 2; justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
10.1.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 23. jaanuar kuni 22. mai 2025 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
10.2.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja 21. mai 2025. a avaldus ei sisalda midagi kiireloomulist, vaid ettepanekuid Viru Vangla direktori töö korraldamiseks. Kaebajal on endal võimalik avaldus Justiits- ja Digiministeeriumile posti teel saata. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.