3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 06.03.2025 vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks P.C 15.02.2025 esitatud kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 001 500 eurot seoses alasti läbiotsimistega. Kaebuse kohaselt alandas vangla kaebaja väärikust, rikkus tema õigust kehalisele puutumatusele ning sekkus õigusvastaselt tema eraellu.
2.Kohus pöördus 10.03.2025 Tartu Vangla poole kohtunõudega, paludes selgitada, kas P.C on kahju hüvitamise nõude vanglale esitanud ja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning ühtlasi esitada kõik asjaga seonduvad menetlusdokumendid.
3.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 19.03.2025 ning selgitas, et P.C on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud üksnes 23.07.2023 läbiotsimist puudutavas osas. Tartu Vangla jättis 22.05.2024 otsusega nr 1-13/24/230-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja sai selle otsuse kätte 28.05.2024.
3-25-378
4.Kohus tagastas 25.03.2025 määrusega P.C kaebuse osas, mis puudutas kahju hüvitamise nõuet alasti läbiotsimise eest teistel kuupäevadel kui 23.07.2023. Menetlusse jäänud nõude osas jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja möödalaskmise põhjendusega, kaebuse nõude suuruse täpsustus ning esindaja volikiri ja tõendid, mis kinnitavad esindaja vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
5.P.C esitas 30.03.2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse, täpsustas kahjunõude summa, milleks jäi 1000 eurot ning selgitas esindajaga seonduvat. Kaebaja põhjendas kaebetähtaja möödalaskmist tervislike põhjustega ja tõi muuhulgas välja, et talle on varasemalt tehtud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis ning leitud, et ta põeb nõrgamõistuslikkust kerge vaimse alaarengu kujul, mis põhjustab raskusi hakkamasaamisel keerulisemates olukordades ja sellest johtub juhendamise vajadus. Kaebaja viitas, et tema seisund on praeguseks halvenenud.
6.Kohus pöördus 04.04.2025 kohtunõudega Tartu Vangla poole, paludes seisukohta P.C kaebetähtaja ennistamise taotlusele ning ühtlasi selgitada kaebaja tegutsemis- ja arusaamisvõimet. Tartu Vangla vastas sellele 11.04.2025 ja palus jätta kaebetähtaja ennistamata.
7.Kohus pöördus 17.04.2025 kohtunõudega Tallinna Vangla poole, kuivõrd P.C viibib alates 06.05.2024 Tallinna Vanglas ja Tartu Vangla ei saanud kaebaja arusaamise ja tegutsemise võime osas lõplikku arvamust avaldada. Kohus palus ka Tallinna Vanglal selgitada, kas P.C tervislik olukord on peale 28.05.2024 saanud olla objektiivseks takistuseks tähtaegsel kaebuse esitamisel halduskohtusse.
8.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 25.04.2025 ning selgitas, et vanglale ei ole teada, et kinnipeetaval oleks diagnoositud selliseid psühhiaatrilisi probleeme, mis välistaksid tema võime saada tavapärastest asjadest aru ning oma käitumist juhtida. Muuhulgas tõi vangla välja, et kaebaja poolt on esitatud vähesel määral pöördumisi. Paiknemisüksuse juhtumikorraldaja hinnangul saab P.C aru, kus ta on ja mis vanglas toimub ning mis reeglid vanglas on, suudab adekvaatselt igapäevaselt toimeta. Juhtumikorraldaja möönab, et teatud probleeme temaga asjade ajamisel esineb – vahel on vaja asju üle korrata, täiendavalt uuesti ja uuesti seletada jms. Eelistada tuleb suhtlust lihtlausetega ja lihtsas sõnastuses. Tartu Vanglas 01.12.2023 koostatud riskihindamises on märgitud intellektipuue ning on kirjutatud „Isik ei põe kroonilist haigust. Isikul esineb psühhiaatrilisi probleeme. Sellest tulenevalt on ta suuteline ühiskonnas lihtsamalt tasandil iseseisvalt toime tulema, kuigi kaasneb emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus. Keerulisemate olukordade lahendamisel vajab juhendamist. On saanud ja saab ka käesolevalt psühhiaatrilist ravi. Tulenevalt tervislikust seisundist võiks läbida sotsiaalprogramme individuaalselt.“. Ehk siis kinnipeetava tervist ja arusaamisvõimet saab lugeda stabiilseks. Samuti toob juhtumikorraldaja välja, et tööl käib ilusti ning näib, et tööl saab kenasti hakkama ka (töötab sööklas).
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et P.C hüvitamiskaebus on esitatud halduskohtule hilinenult ja kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.
10.HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.
2(4)
3-25-378 P.C on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 nõuet silmas pidades esitanud enne halduskohtusse pöördumist kahju hüvitamise taotluse vanglale 1. Kaebaja sai Tartu Vangla 22.05.2024 otsuse nr 1-13/24/230-22, millega tema hüvitamisnõue jäeti rahuldamata, kätte 28.05.20243. Kaebus halduskohtule tulnuks esitada 30 päeva jooksul, seega hiljemalt 27.06.2024. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse alles 15.02.2025, s.o ca 7,5 kuud kaebetähtaega ületades.
11.HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seaduses sätestatud tähtaja ennistamine on lubatav erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusel rajaneva teiste isikute õigused ja huvid. Samuti tuleb arvesse võtta avalikku huvi juba kehtiva haldusotsuse säilimiseks. Seetõttu otsustab kohus ennistamise kaalutlusõiguse alusel.4 Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused (nt ootamatu raske haigus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.5
12.P.C ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud objektiivsetele takistustele, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebaja on tähtaja möödalaskmist põhjendanud tervislike (vaimsete) põhjustega. Kaebaja märkis, et tema seisund on praeguseks halvenenud ning viitas seejuures haldusasjale nr 3-25-280. Kohus leiab, et kaebaja seisundi puhul ei ole tegemist ootamatu raske haigusega, mis saaks olla objektiivseks takistuseks kaebuse õigeaegsel esitamisel kohtusse. Kaebaja viited varasemalt tehtud ekspertiisile, kus kaebajal on diagnoositud kerge vaimne alaareng ning mida on käsitletud 2019. a kriminaalasjas, ei anna alust arvata, et kaebaja poleks olnud võimeline praeguses asjas esitama halduskohtule kaebust tähtaegselt või vähemalt mitte oluliselt hilinenult. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 12.03.2025 määruses haldusasjas nr 325-280 (p 8) leidnud osundatud andmetele tuginedes, et kaebajal võib küll oma vaimse tervise seisundist tulenevalt olla mõningaid raskusi asjade mõistmise ning enese kirjaliku väljendamisega, kuid puuduvad andmed selle kohta, et ta ei saa enda huvide eest seismisega üldse hakkama. Arvestades et halduskohus lähtub uurimispõhimõttest ja tagab kaebaja huvide kaitse selgituste andmisega, ei jää kaebaja siinse kohtuasja olemust ja asjaolusid arvestades kaitsetusse olukorda, kui talle ei määrata riigi õigusabi korras advokaati. Kaebaja viibib alates 06.05.2024 Tallinna Vanglas, st et kaebaja on viibinud seal ka Tartu Vangla 22.05.2024 otsuse saamisel ja ajal, mil kestis selle vaidlustamise tähtaeg. Tallinna Vangla selgituste põhjal on kaebaja seisund stabiilne. Esitatud selgituste põhjal puudub kohtul alus arvata, et kaebaja seisund oleks Tartu Vangla otsuse saamise järgselt olnud selline, et ta poleks pikema aja vältel üldse saanud asjadest aru ega olnud võimeline oma käitumist juhtima. Kaebaja on vähesel määral teinud vanglale avaldusi ning käib tööl ja saab seal hakkama. Lihtsamas keeles suhtlemine ei ole kaebajale üle jõu käiv olnud. 1
Tartu Vangla 19.03.2025 vastus kohtunõudele, lisa 1 – P.C 22.03.2024 kahjunõue Tartu Vangla 19.03.2025 vastus kohtunõudele, lisa 2 3 Tartu Vangla 19.03.2025 vastus kohtunõudele, lisa – P.C kirjavahetuse kaart 4 Merusk, K., Pilving, I. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 274-275 5 Samas, lk 277 2
3(4)
3-25-378
13.Isegi juhul, kui möönda subjektiivsete asjaolude esinemist, st et kaebajal võib tulenevalt tema seisundist Tartu Vangla tehtud otsusest ja sellest vaidlustamisest arusaamine võtta kauem aega, siis on kaebuse esitamise hetkeks (15.02.2025) möödunud liiga pikk aeg. Kaebaja pidi varem aru saama Tartu Vangla otsuse sisust ja selle vaidlustamise võimalikkusest, korrast ja tähtajast. Vaidlustamisviide on otsusele selgelt lisatud. Kaebaja suutis eelnevalt vanglale esitada kahjunõude ning tõendamist ei ole leidnud, et vangla poolt kahju hüvitamata jätmisele järgnevalt oleks kaebaja seisund halvenenud ning olnud selline, et ta poleks pikaajaliselt olnud võimeline üldse ennast lihtsamas keeles väljendama ja Tartu Vanglale esitatud taotlusega samasuguste asjaoludega kaebust kohtule esitama.
14.Kaebetähtaja ennistamise kaalumisel arvestatakse ka asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada. HKMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt 1000 euro suurust hüvitist ning on seejuures viivitanud kahjunõude kohtusse esitamisega ebamõistlikult kaua. Kohus leiab, et mida sügavamalt tunnetab isik ise oma õiguste riivet, seda enam peaks ta ka tunnetama vajadust kaitsta oma õigusi, mis peaks motiveerima kiiremini tegutsema ja otsima vajadusel õigeaegselt abi. Kuigi inimväärikuse tagamine iseenesest ei ole väheoluline, siis eelnevat arvesse võttes ei saa konkreetsel juhul kaebaja subjektiivsete õiguste vaates pidada riivet niivõrd intensiivseks, et see annaks aluse ca 7,5 kuud ületatud kaebetähtaja ennistamiseks. Arvestada tuleb ka õiguskindlusel rajanevat teise poole huvi tehtud otsuse kehtimajäämise suhtes ning selle suuremat kaalu, mida enam on tähtaega ületatud.
15.Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebetähtaja ennistamata. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).
16.Kuivõrd käesolev määrus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendatakse määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.