Määrus toimetada kaebajale teadmiseks Viru Vanglale.
edastada
kätte.
Määrus
ASJAOLUD
1.X esitas 15.2.2025 vanglale taotluse nr 3-25/2-2/1646 väljastada talle Viru Vangla valvurite poolt kaebajale koostatud ettekanded alates 20.9.2022 kuni 15.2.2025.
2.Viru Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kaebaja suhtes on ajavahemikul 20.09.2022- 15.02.2025 koostatud 233 ettekannet ning nendest väljatrükkide tegemine on ilmselgelt ressursimahukas ja ülemäärane, mis tõttu vangla ei väljasta talle ettekannete väljatrükke.
3.Kaebaja esitas 15.3.2025 vanglale vaide nr 3-25/2-2/2579, milles vaidlustas Viru Vangla tegevust ja palus teha Viru Vangla ll üksusele ettekirjutus väljastada kõik ettekanded viivitamata.
4.14.04.2025 Viru Vangla tagastas kaebaja vaide (vaideotsus nr 1-8/3-25/51-2).
5.X esitas 18.4.2025 X Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14.4.2025 vaideotsuse nr.1-8/325/51-2 tagastamise tühistamiseks (vangla ei väljasta valvurite ettekandeid 20.9.202215.2.2025); vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, sest ta tahab esitada kaebuse
3-25-1099 ÜRO-le, sest vanglas piinati kaebajat. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK) kohustada talle väljastama koopiaid tema kohta koostatud ettekannetest.
6.Viru Vangla selgitas 25.4.2025 vastuses kohtunõudele, et X soovib EÕK kohaldamisega peatada Viru Vangla tegevused, et vältida kahjulikke ja pöördumatuid tagajärgi. Vangla mõistab taotlust sellisena, et X eesmärgiks on saavutada olukord, kus vangla on kohustatud talle väljastama koopiaid tema kohta koostatud ettekannetest. Vangla on seisukohal, et EÕK taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud, kuivõrd X pole välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mille põhjal oleks alust arvata, et ettekannetest koopiate väljastamata jätmisest tekiks talle pöördumatu kahju. Kaebaja pole toonud välja, et ettekandeid oleks tal vaja viivitamatult seoses mingist kindlast tähtajast kinnipidamisega. Oluline on ka märkida, et X on oma kaebuses jätnud märkimata asjaolu, et arvestades soovitud ettekannete mahtu, oli tegemist ebamõistliku ja ressursimahuka sooviga ja vanglal oli selle eest õigus küsida tasu. Soovi korral oli tal võimalus saada koopiad tema kohta koostatud 233 ettekandest, kui ta oli nõus selle eest tasuma vastavalt VangS § 52 lg 6 sätestatule. Kohtule edastatakse kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõte alates 01.01.2025, millest nähtuvalt on kinnipeetaval olnud piisavalt rahalisi vahendeid, kuid ta on otsustanud kasutada neid teistel eesmärkidel. Seoses kaebuse menetlusse võtmisega on vangla seisukohal, et see tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seoses kaebeõiguse puudumisega või alternatiivselt § 121 lg 2 p 2’ alusel seoses õiguse riive väheintensiivsusega. Vangla on tagastanud kinnipeetava vaide (14.04.2025 reg. nr 1-8/3-25/51-2) HMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuivõrd kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei ole piiratud ega ole talle peale pandud kohustusi. Faktiliste asjaolude põhjal nähtub, et X on olnud võimeline väljatrükkide koopiate eest tasuma, kuid otsustas enda õigusi sel viisil mitte teostada, mistõttu on asjakohatud ja paljasõnalised tema viited sellele, et vangla tegevus on riivanud tema õiguseid intensiivsemalt, kuid õigusaktid seda ette näevad.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda eraldiseisva kaebusega Viru Vangla 14.4.2025 vaideotsuse nr.1-8/3-25/51-2 tagastamise tühistamist (vangla ei väljasta valvurite ettekandeid 20.9.2022-15.2.2025)
9.Halduskohus leiab, et õiguse vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga. Kaebaja tõlgendusega nõustumisel kaotaks piirang mõtte, kuna isik saab pöörduda kaebusega kohtusse, vaidlustades vaide kohta tehtud otsustust kõigis olukordades, kus tema hinnangul vaideorgan on rikkunud isiku õigust vaidemenetlusele. Kaebaja pakutud tõlgendus annaks võimaluse iseseisvateks kohtuvaidlusteks, mille esemeks on kontroll menetlusreeglite rakendamise üle vaide lahendamisel. Riigikohus on 27. mai 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-13 p-s 35 samuti leidnud, et õigus vaides esitatud nõude sisuliseks lahendamiseks ei ole kohtus kaitstav. Riigikohus märkis: „Kuivõrd kaebajal oli võimalus vaidlustada vastustaja /.../ otsuseid kohtus, siis ei saa ka vaideotsuses otsuse nr /.../ peale esitatud vaide lahendamata jätmine tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuda ja kohtud jätsid põhjendatult kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Riigikohtu seisukoht tugineb HMS § 87 lg 2 p-le 3, mis vaidlusalusel ajal sätestas samuti õiguse pöörduda vaideotsuse vaidlustamiseks kohtusse kui 2
3-25-1099 isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna säte on selles osas samasisuline kehtiva HKMS § 45 lg-ga 4, siis peab kohus tsiteeritud seisukohta kohaldatavaks ka käesolevas asjas. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
10.Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaebaja ei ole rahul vastustaja tegevusega ja tema soov on selle tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Viidatud eesmärgi saavutamisele ei aita kaasa Viru Vangla toimingu vaidlustamine, millega tagastati läbi vaatamata kaebaja poolt 15.2.2025 esitatud vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuivõrd kinnipeetava subjektiivseid õigusi ei ole piiratud ega ole talle peale pandud kohustusi. Kaebajal puudub selles osas kaebeõigus. HKMS § 45 lg 4 alusel võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Seega võib kaebaja Viru Vangla 14.4.2025 vaideotsust nr.1-8/3-25/51-2 vaidlustada vaid juhul, kui see rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja on nõudnud, et vangla väljastaks valvurite ettekanded perioodi 20.9.202215.2.2025 kohta. Selline taotlus vastab sisuliselt HMS § 72 lg 1 p-s 3 sätestatud vaidemenetluse esemele, mille kohaselt võib vaidemenetluse korras muu hulgas nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. See, et vaideotsuses on tõlgendatud kaebaja vaiet toimingu sooritamiseks kohustamise vaidena, ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Vaideotsuse tühistamine ei kõrvaldaks tekkinud olukorda ega kohustaks vastustajat muutma enda seisukohta, et soovi korral on kaebajal võimalus saada koopiad tema kohta koostatud 233 ettekandest, kui ta on nõus selle eest tasuma vastavalt VangS § 52 lg 6 sätestatule ning, et arvestades soovitud ettekannete mahtu, oli tegemist ebamõistliku ja ressursimahuka sooviga ja vanglal oli selle eest õigus küsida tasu.
11.Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja etteheited vaideotsusele mõjutaksid mingil moel tema õigusi väljaspool põhivaidlust, s.o väljaspool küsimust, kas vangla jättis kaebajale õigusvastaselt väljastamata perioodil 20.9.2022-15.2.2025 tehtud 233 ettekannet. Kaebaja taotlust 233 ettekande väljastamiseks võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kohtule pole seni kaebaja esitatud avalduste pinnalt äratuntav ka kaebaja põhjendatud huvi sellise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks.
12.Tuvastamiskaebuse lahendamisel saab halduskohus hinnata üksnes seda, kas isiku õigusi puudutav haldusorgani tegevus oli õiguspärane või mitte. Seejuures ei ole kohtul võimalik teha vanglale ettekirjutust toimingute sooritamiseks edaspidi mingil kindlal viisil. Tuvastamiskaebuse rahuldamise korral täidab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise fakt ühtlasi õigusvastase praktika kordumise vältimise eesmärki. Riigikohus on 3
3-25-1099 sedastanud, et seadus ei anna õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku kaebaja õigusi. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või –akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust (RKHKm 7. juunist 1999, 3-3-1-26-99, p 4). Kohus tagastab seega tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
13.Kaebus tervikuna kuuluks tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on nimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
14.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata.
16.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja palub kohustada talle väljastama koopiaid tema kohta koostatud ettekannetest.
17.Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, punkt 15).
18.Kohus vabastab taotleja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 116 lg 1 alusel teeb kohus määruse põhjendusi esitamata.
19.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et kaebajale ei väljastatud 233 ettekandest koopiad või väljatrükke. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
20.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.