X-i (X) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses teise sektorisse ümberpaigutamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 17. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palub, et kohus võtaks menetlusse ja tuvastaks, et kaebaja ümberpaigutamine S7 sektorisse oli põhjendamatu ning põhjustas kaebajale kehalist ja hingelist valu ja kannatusi. Muuhulgas võeti kaebajalt ära digiboks, enam kui 20 kaebaja pöördumist jäeti tähelepanuta, kaebajat kiusati, mõnitati, ähvardati ja rünnati. Kaebaja paigutati ümber ning lukustati üksikvanglasse. Kaebaja peab saama lahenduse, kus on näha, et kaebaja väited vastavad tõele ja kaebajale saabusid tagajärjed, mida vangla peab hüvitama. Kaebaja lisas, et esitas praegu vanglale ka kahjunõude, mille vastus tuleb menetluse kestel. Ühtlasi esitas kaebaja taotlused advokaadi saamiseks, riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja vanglalt dokumentide väljanõudmiseks.
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses asjaoluga, et vangla paigutas kaebaja S7 sektorisse, kaebajalt võeti ümberpaigutamise järgselt ära digiboks, teda koheldi halvasti, kaebaja suhtes kohaldati üksikvangistust ja kaebaja pöördumised jäeti tähelepanuta, ning tuvastamaks, et kaebajale tekkis kahju. Kuna kaebaja ei ole välja toonud, et ta soovib praeguses asjas esitada vangla
vastu hüvitamisnõuet ning kaebaja on märkinud, et hüvitamiskaebuse kohustuslik kohtueelne menetlus on hetkel pooleli, ei tõlgenda kohus esitatud kaebust hüvitamiskaebusena.
4.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS § 44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu
14.oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
5.Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.
6.Kaebuses väljatoodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav ülekaalukas preventiivne huvi, mis õigustaks käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus sarnaselt tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Lisaks, kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt võib kaebaja eesmärk tuvastamiskaebuse esitamisel olla ka kavatsus esitada vangla tegevuse õigusvastasuse ja kahju tuvastamise järgselt kohtule hüvitamiskaebus, kuid viidatud eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav.
7.Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Olukorras, kus kaebaja soovib vaidlustada S7 sektorisse ümberpaigutamist, digiboksi äravõtmist, pöördumiste tähelepanuta jätmist ja üksikvangistuses viibimist, on kaebajal tõhusam esitada kohustamiskaebus. St et kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, nt paigutaks kaebaja tagasi teise sektorisse, annaks kaebajale tagasi digiboksi jms, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Esitatud pöördumises peab olema selgesõnaliselt märgitud, et kaebaja taotleb toimingu sooritamist. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis tuleb kaebajal esitada vaie, milles kaebaja nõuab samamoodi toimingu sooritamist. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
8.Kohus ei pea antud juhul vajalikuks suunata kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks seoses tuvastamisnõude esemeks olevate toimingutega efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Seejuures on kaebajal pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel juhtudel võimalik.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
12.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
13.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
14.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.