Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
P.U esitas 6. veebruaril 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse.
3-25-300
2.Tallinna Halduskohus jättis 21. veebruari 2025. a määrusega taotluse käiguta seal esinenud puuduste tõttu. Puuduste kõrvaldamiseks tuli P.Ul taotlust täpsustada ja täiendavalt selgitada, mida taotleja soovib.
3.P.U täiendas kaebust 23. ja 24. veebruaril 2025. Kohus mõistis P.U poolt esitatut selliselt, et ta soovib Tallinna Vanglalt 3890 euro suuruse kahju hüvitamist. Kahju tekkis seetõttu, et P.Ul pole lubatud osaleda õppetöös ja koolitustel või on osalemise eest P.Ult õigusvastaselt tasu küsitud. Lisaks soovib kaebaja kohustada teadmata vastustajat kuni vanglast vabanemiseni talle igakuiselt 200 euro ulatuses toetusi maksma. Ühtlasi on kaebaja esitanud riigi õigusabi taotluse advokaadi määramiseks.
4.Tallinna Vangla 28. veebruari 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et P.U on esitanud Tallinna Vanglale 2. oktoobril 2024 taotluse iseseisvalt inglise ja eesti keele õppimise eest tasu määramiseks ja maksmiseks. Vangla käsitles nõuet kahju hüvitamise taotlusena. Eeltoodud taotlusega seonduvalt on P.U pöördunud ka Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr 3-24-3306). Kaebaja pole Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses õppetöö ja koolitusega esitanud.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 3. märtsi 2025. a määrusega kaebuse ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
5.1.Kaebaja ei ole esitanud vanglale taotlust 3890 euro suuruse kahju hüvitamiseks seoses õppetöö ja koolitusega kaebuses toodud asjaoludel. Kaebus tuli selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal on läbimata kohtueelne menetlus.
5.2.Isegi, kui hinnata, et kaebaja on esitanud sisuliselt sama kaebuse nagu haldusasjas nr 3-24-3306 (s.o nõue inglise ja eesti keele iseseisvalt õppimise eest õpihüvitise määramiseks ja tagantjärele hüvitise maksmiseks seitsme kuu eest; kaebaja 2. oktoobri 2024. a pöördumine Tallinna Vanglale nr 5-8/24/20039-1), esineb alus kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Haldusasjas nr 3-24-3306 on halduskohus küll kaebuse tagastanud, kuid määrus pole veel jõustunud, mistõttu tuleb lugeda, et kaebus on veel kohtu menetluses.
5.3.Kaebaja nõue määrata talle 200 euro suurune toetus kuni kaebaja vanglast vabanemiseni tuleb tagastada ebaselguse tõttu ja seda pole võimalik menetleda (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kaebaja märgib ka ise, et ei tea, kellelt nimetatud toetust nõuda. Lisaks toob kaebaja välja nii toetused kui telefonirahad, sanktsioonid, õpperahad ja koopiate tegemised. Võimalik ei ole aru saada, kellelt ja mida kaebaja nõuda soovib. Kohus selgitas juba käiguta jätmise määruses, et kaebaja esitatud taotlus on arusaamatu. Kohus tõi välja, millistele tingimustele peab vastama nii taotlus kui ka kaebus ja kohtu hinnangul 200 eurose hüvitise määramise nõue minimaalsetele nõuetele ei vasta.
5.4.Kaebuse tagastamise tõttu jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel. Asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning riigi õigusabi määramist. 2(4)
3-25-300
6.1.Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud või ei ole võimalik seda läbida. Kaebaja muudab kaebuse eset ja nõuab toimetulekuraha 3890 eurot ning HKMS § 49 alusel kuni vanglast vabanemiseni 300 eurot (vaesuse alammäär) kuus. Kaebaja palub menetlusabi ja riigi õigusabi korras esindaja määramist.
6.2.Kohus eksis kaebuse aluse määratlemisel. Kaebaja tahab esitada taotluse Vabariigi Valitsusele/Justiitsministeeriumile vaesuse alampiiri ühiskonnas (300 eurot) ja vanglas (44,3 eurot) rikkumise tõttu. See ei ole seotud Tallinna Vanglaga muud moodi kui õpingute taotluse läbi. Kaebaja palub õppehüvitise taotluse lahendada ja tõsta kohtuasja eset 3890 euroni. Kaebaja soovib, et vastustajaks määrataks Vabariigi Valitsus või mõni muu asutus (kaebaja ei tea, kes peaks olema vastustaja ja palub kohtul vastustaja määrata), kes vastutab sotsiaaltoetuste, telefonirahade, kaebaja vastu esitatud riigi poolsete nõuete tühistamise, õpperahade maksmise, kinnipeetavale tasuta koopiate tegemise ja tagamise, elektri ja kaebajale 44,3 euro tagamise eest igakuiselt vabakasutuseks. Kaebaja põhjendab taotlust sellega, et ta ei tööta ja tal puudub sissetulek ning tal pole lähedasi sugulasi peale ema, kes on Tallinna linna eestkostel ega saa seetõttu kaebajat rahaliselt toetada. Isa ja õega kaebaja ei suhtle.
6.3.Kohus pole arvesse võtnud mitmeid asjaolusid. Kaebajale ei jää kätte isegi 44,3 eurot, mis on 5% 886-eurosest alampalgast. Tuleb arvestada, et kõik kaebaja kulutused on mõistlikud ja kaalutletud. Kaebaja palub tema kahjunõudeid mitte tagasi lükata. Kahjunõuete senine tagasilükkamine on olnud ebaõiglane ning kohus on olnud kaebaja suhtes erapoolik. Tallinna Vangla on Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu pöördunud kaebaja vastu kohtusse ning sellise erapooliku suhtumisega ei rahulda vangla kaebaja sotsiaalabi taotlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
9.Määruskaebuses ei saa kaebaja asuda halduskohtule esitatud kaebust muutma. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata.
10.Halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Kaebaja ei ole haldusasja materjalidest nähtuvalt esitanud vanglale taotlust 3890 euro suuruse kahju hüvitamiseks seoses õppetöö ja koolitusega, mistõttu tuli kaebus nimetatud nõudes tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Juhul, kui eeldada, et kaebaja on esitanud samasisulise kaebuse õpihüvitise määramiseks seonduvalt kaebaja 2. oktoobri 2024. a pöördumisega Tallinna Vangla poole (reg nr 5-8/24/20039-1), tuli kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses (haldusasi nr 3-24-3306).
12.Kaebaja nõue igakuise 200-eurose toetuse määramiseks on puudusega ja kohus ei saa seda menetleda. Halduskohus selgitas juba 21. veebruari 2025. a käiguta jätmise määruses, et kaebaja taotlus on arusaamatu ning et juhul, kui kaebaja jätab puudused kõrvaldamata, tagastab kohus taotluse läbivaatamatult. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses selgitab 3(4)
3-25-300 kaebaja samuti, et ei tea ka ise, kellelt ta soovib nimetatud toetust nõuda. Järelikult tuli kaebus selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel nõude eseme ebaselguse tõttu. Kui kaebaja tahteks on saada avaliku võimu kandjalt toetust, siis tuleb tal esmalt esitada pädevale haldusorganile vastav taotlus. Kui see taotlus jäetakse rahuldamata, siis on kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse (vt riigivastutuse seadus § 6 lg 3). Haldusorgan ei pea siin enda algatusel kaebajale toetust maksma (vrd RKHKo 3-21-2230, p 15.1). Kaebaja enda võimuses on selgeks teha, millist toetust ta soovib taotleda ja esitada see pädevale haldusorganile.
13.Kuivõrd halduskohus on õiguspäraselt tagastanud kaebaja kaebuse, jättis kohus riigi õigusabi taotluse põhjendatult rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.