lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-541/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-541/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 11 lg 2KohtukoosseisHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203Määruskaebuse esitamineHKMS § 39 lg 1Kaebuse lisadHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-541/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-541

Määruse kuupäev

2. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema suhtes alates 18. detsembrist 2024 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
Tartu Vangla kohaldas 18. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/336 X (kaebaja) suhtes samast päevast alates täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt saatis psühholoog Tartu Vangla peavalvesse teabe selle kohta, et 18. detsembril 2024 toimus kaebaja ja psühholoogi vahel vestlus, milles kaebaja rääkis psühholoogile, kuidas kavatses tema suhtes vägivalda kasutada, kuid vestluse asukoha muutumise tõttu jäi kaebaja plaan katki. Kaebaja väljendas, et tal on olnud selliseid mõtteid ka teise psühholoogi puhul. Psühholoog tundis, et tegemist on potentsiaalselt ohtliku olukorraga. Peaspetsialist-korrapidaja andis korralduse kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohe pärast asjaolude tuvastamist. Kaebaja käitumine on ettearvamatu ja ta on ohuks vanglas viibivatele isikutele. Tuginedes eeltoodule ja isiku varasemale käitumisele on reaalne oht, et kaebaja võib ilma igasuguse hoiatuseta kedagi rünnata. Tartu Vangla lõpetas 10. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/11 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.

3-25-541

2.Kaebaja esitas 25. detsembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema suhtes alusetult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega summas 2000 eurot, millele lisandub 1000 eurot iga päeva eest, mil ta alusetult lukustatud kambris viibib. Vangla võttis kaebajalt vabaduse ning alandas tema väärikust. Kaebaja täiendas taotlust 29. detsembril 2024, nõudes ka varalise kahju hüvitamist seoses kaebaja tööhõivest eemaldamisega. Kaebaja nõudis vanglalt saamata jäänud töötasu väljamaksmist tagasiulatuvalt 2,63 eurot iga päeva eest, mil tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse.
3.Tartu Vangla jättis 26. veebruari 2025. a otsusega nr 1-2/2-25/104-1 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja nõudnud vangla
18.detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/336 kehtetuks või tühiseks tunnistamist vaidemenetluse korras. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel eesmärgil võimaliku raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, temast reaalselt tuleneva ohu vältimiseks ja selle ennetamiseks. Kuivõrd kaebaja kandis sellel hetkel vanglakaristust mh võimuesindaja vägivallaga ähvardamise eest ning ta on eelnevalt nii vanglateenistuse ametnikke kui ka kaaskinnipeetavaid füüsiliselt rünnanud, siis on kaalutlemisel tuginetud ka ohuhinnangule, milles on võetud arvesse isiku varasemaid samalaadseid süütegusid. Vangla ei ole jätnud mõne tähtsust omava asjaoluga arvestamata või tuginenud ebaõigele kaalutlusele. Vaidlusaluses käskkirjas ei esine ka menetlus- ja vormivigu. Kaebaja suhtes oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Samuti ei saa julgeolekuabinõude kohaldamist pidada väärikust alandavaks. Ka varalise kahju nõue pole põhjendatud, kuna kaebajat ei rakendatud tööle õiguspäraselt.
4.Kaebaja esitas 5. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses tema suhtes alates 18. detsembrist 2024 õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja suhtes kohaldati alusetult julgeolekuabinõusid, kuna psühholoog koostas valedel faktiväidetel põhineva ettekande. Samuti ei tutvustatud kaebajale õigeaegselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja. Vangla võttis kaebajalt vabaduse, alandas tema väärikust ning põhjustas kaebajale kannatusi ja ebameeldivusi. Kaebaja taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 12. märtsil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
6.Tartu Halduskohus jättis 13. märtsi 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et kohtu esialgsel hinnangul on kaebuse edulootused vähesed, mistõttu on tema menetlusabi taotluse rahuldamine ebatõenäoline. Ühtlasi selgitas kohus, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
7.Kaebaja esitas 20. märtsil 2025 Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu määruse peale määruskaebuse ja taotles ringkonnakohtult riigi õigusabi. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21. märtsi 2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus selgitas kaebajale, et tal puudub edasikaebeõigus halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruse peale.

3-25-541

8.Kaebaja esitas määruskaebuse.

märtsil

Riigikohtule

ringkonnakohtu

määruse

peale

KOHTU SEISUKOHT

9.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
10.Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 13. märtsi 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmete järgi sai kaebaja määruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte samal päeval. Kaebuselt riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaeg hakkas seega kulgema 14. märtsil 2025 ning möödus
20.märtsil 2025.
11.Riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2025. a määrusega rahuldamata, ning seejärel ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mis on käesoleval hetkel menetlusse võtmise otsustamisel. Tartu Ringkonnakohus selgitas 21. märtsi 2025. a määruses kaebajale, et halduskohtu 13. märtsi 2025. a määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning selline määrus ei ole ringkonnakohtusse edasikaevatav. Nii nähtub ka halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruse edasikaebamise korras märgitust ning see tuleneb ka HKMS § 203 lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada üksnes siis, kui seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Halduskohtu määruse puhul halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning see määrus ei takistanud ka asja edasist menetlust, kuna kaebajale anti sellega võimalus menetluse jätkamise saavutamiseks kas tasuda riigilõiv või esitada taotlus menetlusabi saamiseks. Kuivõrd halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruses on selgesõnaliselt märgitud, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada ning et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, siis on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada, siis ei saanud kaebaja eeldada, et määruse vaidlustamine talle kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pikendab. Samuti on kaebajal ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus (kaebaja esitas 2024. a halduskohtule 10 kaebust ja 26 riigi õigusabi taotlus, 2025. a on kaebaja esitanud halduskohtule juba kolm kaebust ja kolm riigi õigusabi taotlust), mistõttu ei pea kohus usutavaks, et kaebajale jäi arusaamatuks, mis ajaks ta puudused kõrvaldama peab.
12.Käesoleva määruse tegemise seisuga on riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaeg möödunud. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlust esitanud, samuti ei ole kaebaja riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-25-541

14.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
14.1.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-25-248, 3-25-185, 3-24-3511, 3-24-3464, 3-24-2868, 3-24-2199 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
14.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
15.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium