lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-801/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-801/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1136
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-801

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks Politseija Piirivalveameti 18.03.2025. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12411050010-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
2.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Kohustada Eesti Advokatuuri määrama viivitamata taotlejale riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada seda, et rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4.Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist oma esindatavaga.
5.Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohus registreeris 28.03.2025 X (edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib ta riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja märgib, et on Maroko Kuningriigi kodanik, kes tahab vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 18.03.2025. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr

1

12411050010-1. Taotleja märgib, et ta ei valda eesti keelt, tal puuduvad õigusteadmised nõuetekohase kaebuse koostamiseks ning samuti ei ole tema rahalised vahendid piisavad, et tasuda asjatundliku õigusabi eest.

2.HKMS § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse samas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti.
3.VRKS § 10 lg 2 p-st 9 tuleneb, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on õigus saada sama seaduse alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi RÕS § 4 lg 3 p 5 tähenduses, arvestades VRKS §-s 252 sätestatud erisusi. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi VRKS alusel, kohaldub taotleja suhtes VRKS § 10 lg 2 p 9 ning tingimused riigi õigusabi andmiseks on täidetud. Kohtule ei nähtu, et PPA 18.03.2025. a otsuse nr 12411050010-1 vaidlustamine oleks ilmselgelt perspektiivitu.
4.Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku seisundi teatisest ei nähtu töölepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel saadavaid sissetulekuid. Taotleja kinnipidamiskeskuse kontokaardi väljavõttest nähtuvalt on kaebaja kontol 191,05 eurot. Arvestades eelnevat ning arvestades taotluse kiireloomulisust, on kohus seisukohal, et kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt tasuda õigusabiteenuse eest.
5.Taotleja taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses esindamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad tal piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Samuti arvestades asjaolu, et taotleja on Maroko kodanik, kes ei valda eesti keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita ennast esindada. Eeldatavalt vajab taotleja õigusabi ka järgnevates halduskohtumenetlustes ning seetõttu on kohaldatav RÕS § 17 lg 1.
6.RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 p-s 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).

Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:

1) taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda vaidlustatud otsuse alusel. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud;

2

2) kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada vastavad tõlked (HKMS §-d 80–81). Samuti selgitab kohus, et kõik dokumendid tuleb esitada vormis, mida on võimalik salvestada koheselt e-toimikus (st kohus ei soovi dokumente muudelt digikandjatelt); 3) kui soovitakse asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda, siis tuleb esitada menetlusabi taotlus; 4) kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis; 5) kui esindajal pole võimalik kohe esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb nimetada peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtaja jooksul esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71). Selgitused taotlejale riigi õigusabi andmise määruse juurde

8.Kohus rahuldas taotleja riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks ning määratud esindaja võtab taotlejaga esimesel võimalusel ühendust. Sel põhjusel ei tõlgi kohus taotlejale riigi õigusabi andmise määrust. Ehkki taotlejale määrati riigi õigusabi korras esindaja, siis on taotlejal kohustus teha esindajaga koostööd ning abistada teda, esitades talle vajadusel tema nõutud informatsiooni ja dokumente. Edaspidine suhtlus kohtuga toimub määratud esindaja vahendusel.
9.Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot. Kohustus riigilõivu tasumiseks lasub kaebajana taotlejal, mitte esindajal ega advokaadibürool. Kui taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu (ja ka tõlkekulude) tasumiseks, siis on võimalus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlusega koos esitatavas majandusliku seisundi teatises on taotlejal kohustus esitada tõeseid andmeid enda ja perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta ning kinnitada andmete tõesust oma allkirjaga. Taotlusele tuleb lisada enda viimase nelja kuu pangakonto või pangakontode filtreerimata väljavõtte. Kui taotlejal on pangakontod välisriigi pangas, siis tuleb esitada kohtule välisriigi pangakonto väljavõtted. Pangakontode puudumisel tuleb see samuti eraldi välja tuua. Pangakontode puudumine ei tähenda maksejõuetust juhul, kui taotlejal on piisavalt sularaha. Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule esindaja vahendusel. Kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et taotluses on esitatud valeandmeid, võib kohus antud menetlusabi ja ka riigi õigusabi tühistada.
10.Oma kontaktandmete muutmisest (telefoninumber, e-post, viibimiskoha aadress) tuleb taotlejal teavitada nii esindajat kui ka kohut viivitamatult.
11.Saata määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks taotlejale ja PPA-le. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja