Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk 25.03.2025, Tartu 3-25-531 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 19.03.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5).
saanud. Seejärel pidi ta minema õue kella 14.00 ajal, kuid ei saanud. Kell 15.00 kaebajat enam õue ei lubatud põhjendusel, et õues on külm. Alates 01.01.2025 kell 17.00 kuni 02.01.2025 kell 17.00 ei vastanud valvur kaebaja kõnedele. Valvur keeldus kaebajale 02.01.2025 meedikut kutsumast, kuigi kaebaja teatas valvurile, et tema nina on paistes ja valutab ning kaebajale on tekkinud lööve.
olulised negatiivsed tagajärjed saabuda. Mõnevõrra madalama temperatuuriga kambris viibimine sai põhjustada kaebajale üksnes väheseid ebamugavusi ning mitte intensiivseid kannatusi. Samuti ei saa väheste külmetushaiguse tunnuste tekkimist pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandusja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 4 kohaselt ei tohi siseõhu temperatuur kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC. Vangla selgitas, et kambris 103 on radiaator, mille ümber on paigaldatud kate kütteseadme lõhkumise võimaldamise vähendamiseks, kuid radiaator on osa üldisest küttesüsteemist ning üldine küttesüsteem on seadistatud 24-25 kraadi peale (dtl 11). Seega on väga ebatõenäoline, et kambri 103 temperatuur oli 30.12.2024 alla õigusaktides kehtestatud normi. Tugeva külmatunde kogemisele ei viita ka 30.12.2024. a videosalvestised, milles kajastub kaebaja kambrisse 103 paigutamine ning sealt tagasi kambrisse 102 paigutamine. Kaebaja küll teatab, et kambris on külm, kuid kui ta kuuleb, et peab kambris 103 viibima ligikaudu pool tundi, siis ei väljenda ta selles osas märkimisväärset rahulolematust ega küsi endale nt täiendavaid riideid (dtl 24). Kui kaebaja paigutataks tagasi kambrisse 102, siis soovib ta sooja dušši, kuid ei proovi end kuidagi muud moodi soojendada ning videosalvestiselt ei nähtu, et kaebaja oleks tajunud ülemäärast jahedust. Ka ametnik märgib, et ei taju kambris 103 kaebaja kirjeldatud külma, kuid et seal võis olla natukene jahe (dtl 25). Kohus peab usutavaks, et kambris 103 oli mõnevõrra madalam temperatuur kui kambris 102, kuid eeltoodut ei saa pidada õigusvastaseks. Samuti ei ilmne kohtule esitatud videosalvestistelt, et kaebajal ilmnenuks pärast kambris 103 viibimist külmetushaigusele viitavaid sümptomeid (dtl-d 2530). 5.4.Asjaolu, et kaebaja arvates tema kambrisse paigaldatud kaamerad töötasid ning kaebaja hinnangul teda jälgiti, sh tualettruumi kasutamise ajal või mil ta viibis kambris alasti, võis kaebajale põhjustada ebamugavusi ja heaolu langust, kuid eeltoodut ei saa pidada käesoleval juhul kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kaebajal oli võimalus enda ebamugavustunnet vähendada, küsides vanglalt kinnitust selle kohta, kas kaamerad töötavad või mitte. VangS § 7 lg 2 kohaselt on kinnipeetavate majutamiseks vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 2 p 1 kohaselt on vanglas järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Seega annavad vangistust reguleerivad õigusaktid vanglateenistusele õiguse jälgida nii vangla ruume kui ka isikuid nii vahetult kui elektrooniliselt. Haldusasja materjalidest selgub, et kaebaja suhtes ei ole tegelikkuses elektroonilist jälgimist rakendatud. Vangla kinnitab, et 30.12.2024 ei töötanud kaamera kambris 103 ega ajavahemikul 20.12.2024 kuni 02.01.2025 kambris 102 ning kaebajat ei jälgitud (dtl-d 12 ja 14). Haldusasja materjalidest ei nähtu vastustaja väidet ümberlükkavaid tõendeid. Kuigi kaebaja selgituse kohaselt kinnitas vangla kaebajale kirjalikult, et teatud ajahetkedel kaamerad siiski töötasid, siis nähtub vangla esitatud tõenditest, et vangla kinnitusel töötas kaamera lühiajaliselt kaebajale määratud kambris seoses kaamerate seadistamisega 06. ja 07.01.2025 (dtl 39) ning 29.01.2025, mil kambris teostati remondi- ja koristustöid (dtl 41), kuid eelnimetatud kuupäevadel videojärelevalve teostamine ei ole vaidluse esemeks. Arvestades, et vangla on kirjeldanud kaamera töötamist 06., 07. ja 29.01.2025 minutilise täpsusega, siis puudub kohtul põhjus eeldada, et vangla ei esitaks kohtule tõest teavet ka vaidluse esemeks olevate ajavahemike osas. Üksnes seda, et kaebaja kambris paikneb kaamera, mis ei tööta, ei saa õigusvastaseks pidada (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 09.06.2022. a otsus asjas nr 3-20-1462, p-d 10 ja 16).
3
Kuna kambrites 102 ja 103 vaidlusalusel ajal kaamerad ei töötanud, siis ei pea kohus vajalikuks kujundada seisukohta selles osas, kas lubatav on kaameraga osaliselt tualettruumis toimuvat elektrooniliselt jälgida. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja väide seoses riietusesemete puudumisega ei vasta tõele. Kohtule esitatud videosalvestistelt nähtub, et kaebajal on seljas tema suurusele vastavad riietusesemed (dtl-d 24-28). Samuti on talle kambrisse väljastatud mitmeid isiklikke riideesemeid (dtl 7).
4
poole, kes selgitab välja probleemi olemuse ja vajadusel edastab selle lahendamiseks muule struktuuriüksusele (Tartu Vangla kodukorra p 11.1.1). Elukambri sisetelefoni vahendusel on võimalik suletud kambris viibimisel teavitada vanglaametnikke ohuolukorrast, mis vajavad ametniku kiiret sekkumist sündmuse lahendamisse (Tartu Vangla kodukorra p 11.1.2). Kohus nendib, et 24 tunni jooksul kaebaja kõnedele vastamata jätmine võis põhjustada kaebajale teatud nördimust, kuid kohtule ei ilmne, et esinenud oleks ohuolukord, millesse oli vaja viivitamatult sekkuda ning et kaebajale oleks kõnede vastu võtmata jätmisega kaasnenud mingid negatiivsed tagajärjed. Kaebajal oli võimalik vanglaametnike poole pöörduda ning vajadusel ohuolukorrast või muu kiire sekkumise vajadusest ametnikele teada anda igatunniste kontrollkäikude ajal (määruse nr 44 § 12 lg 1 p 5 ja lg 2; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021. a määrus asjas nr 3-21-453, p 16). Seega ei saa pidada kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kuna kaebaja nimetatud Tartu Vangla esimese üksuse vanemvalvur oli graafikujärgselt tööl 01. ja 02.01.2025 päevases vahetuses (dtl 13), siis ei saanud ta kaebaja suhtes ööl vastu 02.01.2025 õigusvastaselt käituda. Ülejäänud aja osas selgitab vanemvalvur, et kuna ta ei viibi koguaeg stentofoni läheduses, siis ei saa ta kõnesid vastu võtta ning võib-olla tõesti ei võtnud ametnik kaebaja kõnet vastu. Üldiselt vastab ametnik kõikidele kõnedele. Ametnik ei mäleta, et kaebaja oleks vaidlusalusel ajal tungivalt helistanud (dtl 20). Kohtul puudub alus ametniku selgituses kahelda. On mõistetav, et vanglaametnik ei viibi koguaeg valveruumis, kuna peab täitma oma tööülesandeid, mistõttu ei saa ta koguaeg ka kõnedele vastata. Isegi kui ametnik ei võtnud kaebaja kõnesid teatud ajahetkedel vastu teadlikult, siis ei saa seda pidada kaebaja väärikust alandavaks ning jaatada kaebajale rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju tekkimist. Kaebajal oli võimalik oma probleemidega pöörduda ametnike poole nende igatunniste kontrollkäikude ajal. Kohtule teadaolevalt ei ilmnenud kaebajal kiireloomulist sekkumist vajavat olukorda ning tema kõnedele vastamata jätmine sai talle põhjustada vaid vähest heaolu langust. 5.8.Kaebaja põhjendas, et vanglaametnik ei kutsunud talle 02.01.2025 tervishoiuteenuse osutajat, kuigi kaebaja teatas vanglaametnikule, et tema nina on paistes ja valutab ning talle on tekkinud lööve. Kuigi kaebaja kirjeldatud terviseprobleemid võivad põhjustada teatud ebamugavusi, siis ei ole tegemist selliste haigusseisunditega, mille puhul tervishoiuteenuse osutaja kohest kutsumata jätmist võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Samuti ei ilmne kohtule, et vanglaametnik oleks õigusvastaselt käitunud. Vaidlus puudub selles, et kaebaja soovis 02.01.2025 meedikut ning kirjeldas ametnikule oma terviseprobleeme (dtl 29). Tartu Vangla esimese üksuse vanemvalvuri kinnitusel vestles ta valvemeedikuga sellel teemal, kuid meedik soovitas kaebaja panna kirja pereõe vastuvõtule, kuna tegemist ei ole erakorralise probleemiga (dtl 20). Kohtul puudub põhjus ametniku selgitustes kahelda, kuivõrd vastupidist kinnitavad tõendid puuduvad. Samuti ei olnud kohtu hinnangul tegemist vältimatu abi vajadusega, millest on ametnik kohustatud Tartu Vangla kodukorra p 19.4 kohaselt valvemeedikut igal juhul teavitama. VangS § 53 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 lg 1). On ilmselge, et kaebaja kirjeldatud terviseprobleemid ei tingi vältimatu abi vajadust ning põhjendatud oli suunata kaebaja eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel pereõe vastuvõtule (Tartu Vangla kodukorra p 19.3).
5
julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. 6.1.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 11.03.2025 esitatud videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda. 6.2.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHK 15.05.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu. 6.3.Eeltoodust tulenevalt kuulutas kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 11.03.2025 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelas kaebajal eelnimetatud tõenditega tutvuda ja saada nendest koopiaid.
Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 88 lg 5 sätestab, et HKMS § 88 lg 2 alusel tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kuid määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui tutvumisloa andmise taotluse on esitanud menetlusväline isik või siis, kui taotlus on esitatud pärast kohtumenetluse lõppemist. Sellist olukorda käesoleval juhul ei eksisteeri. Halduskohtu 19.03.2025. a määruse resolutsiooni p 3 peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole seega edasikaevatav. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus X.X.-i määruskaebuse halduskohtu 19.03.2025. a määruse resolutsiooni p 3 peale, millega keelati kaebajal tutvuda Tartu Vangla poolt esitatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.