Jevgeni Medunitsa kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 14. oktoobri 2024. a määruse asjas nr 2-15/637 ja 20. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 2-15/842 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning 31. oktoobri 2024. a kaebuse läbivaatamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-25-498 menetlus kohustamisnõude osas.
2.Tagastada Jevgeni Medunitsa kaebus tuvastamisnõuete osas.
3.Tagastada Jevgeni Medunitsale riigilõiv summas 30 eurot, ülejäänud osa tasutud riigilõivust kanda riigituludesse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
Jevgeni Medunitsa (kaebaja) esitas 7. augustil 2024 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaadi tegevuse peale seoses kriminaalasjaga nr 1-16-9171. Kaebaja märgib, et vandeadvokaat pani kaebaja suhtes toime pettuse, pressis temalt raha välja, kahjustas tema huve ning fabritseeris arveid, mistõttu tuleb vandeadvokaadi suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja ta Eesti Advokatuurist välja heita. Eesti Advokatuuri aukohus palus
13.augusti 2024. a kirjaga nr 2-15/637-1 kaebajal hiljemalt 27. augustil 2024 täiendavalt selgitada, millal on vandeadvokaat kaebaja etteheidetavad teod toime pannud. Aukohus vaatas asja läbi 3. oktoobril 2024 ning jättis 14. oktoobri 2024. a määrusega asjas nr 2-15/637 Jevgeni Medunitsa kaebuse läbi vaatamata seoses tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmisega.
3-25-498
2.Kaebaja esitas Eesti Advokatuurile 31. oktoobril 2024 kaebuse vandeadvokaadi tegevuse peale seoses kriminaalasjaga nr 1-16-9171. Kaebaja põhjendab, et vandeadvokaat pani tema suhtes toime pettuse, pressis temalt raha välja, kahjustas tema huve ning fabritseeris arveid, mistõttu tuleb vandeadvokaadi suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja ta Eesti Advokatuurist välja heita. Kaebaja sai eelkirjeldatud asjaoludest teada tsiviilasja nr 2-23-8977 menetluse raames ajavahemikul märts kuni september 2024. Eesti Advokatuuri aukohus palus 2. detsembri 2024. a kirjaga nr 2-15/842-1 kaebajal hiljemalt 16. detsembril 2024 esitada nõuetele vastav parandatud kaebus ning tuua välja täpsed kuupäevad, millal kaebaja advokaadi rikkumistest teada sai. Juhul kui sündmustest on möödunud rohkem kui kuus kuud, tuleb välja tuua mõjuvad põhjused, miks ei olnud kaebajal võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Eesti Advokatuuris registreeriti 18. detsembril 2024 kaebaja avaldus, milles ta selgitab, et kõik faktilised asjaolud advokaadi tegevuse kohta selgusid tsiviilasja nr 2-23-8977 raames, millest kaebaja sai teada alates 2024. a märtsist. Aukohus vaatas asja läbi 9. jaanuaril 2025 ning jättis 20. jaanuari 2025. a määrusega asjas nr 2-15/842 Jevgeni Medunitsa kaebuse läbi vaatamata seoses puuduste kõrvaldamata jätmisega. Kaebuse koostamise ja aukohtule jõudmise hetkeks oli advokatuuriseaduse § 16 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaeg möödunud ning kaebaja ei ole välja toonud tähtaja ennistamise aluseid.
3.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 28. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebaja nimel kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 14. oktoobri 2024. a määruse asjas nr 2-15/637 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning 20. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 2-15/842 tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks või alternatiivselt eelnimetatud määruse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (kohtu märkus – kaebuses on aukohtu määruste kuupäevadeks märgitud ekslikult määrustele aluseks olnud istungite toimumise kuupäevad, s.o 3. oktoober 2024 ja 9. jaanuar 2025, mistõttu korrigeerib kohus ise kaebuses nimetatud kuupäevi). Kaebaja märgib, et sai viimati nimetatud aukohtu määruse kätte 28. jaanuaril 2025.
4.Tartu Halduskohus jättis 28. veebruari 2025. a määrusega Jevgeni Medunitsa kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse heakskiitmiseks ja riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus põhjendas, et kaebaja kaaskinnipeetaval ei ole võimalik halduskohtumenetluses kaebaja esindajana osaleda.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 3. märtsil 2025 kaebaja digitaalselt allkirjastatud kaebus. Samal päeval esitas kaebaja Vangide Infoportaali kaudu kohtule avalduse, milles teatab, et esitas vanglale taotluse tasuda tema arvelt riigilõiv 20 eurot. Kaebuselt tasuti riigilõivu 3. märtsil 2025 kokku 40 eurot.
6.Eesti Advokatuur esitas 4. märtsil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Ühtlasi teatas Eesti Advokatuur, et aukohtu 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 2-15/842 saadeti kaebajale tähitud kirjaga posti teel Viru Vanglasse ning kiri on märgitud kättetoimetatuks 27. jaanuaril 2025.
7.Viru Vangla esitas 4. märtsil 2025 kohtule vastuse kohtunõudele, milles kinnitab, et kaebaja on Eesti Advokatuuri saadetud kirja kätte saanud 27. jaanuaril 2025.
8.Tartu Halduskohus jättis 5. märtsi 2025. a määrusega Jevgeni Medunitsa kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale tähtaja kohustamisnõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning tuvastamisnõuete osas põhjendatud huvi selgitamiseks. Esmalt märkis kohus, et kohtule teadaolevalt ei saa kinnipeetavad Viru Vanglas dokumente digitaalselt allkirjastada. Seega peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja asemel allkirjastas 3. märtsil 2025 kaebuse keegi
2
3-25-498 teine, s.o väljaspool vanglat viibiv isik, mistõttu ei saa kohtusse saabunud digitaalselt allkirjastatud kaebust lugeda kaebaja tahteavalduseks. Eeltoodu ei takista siiski käesoleval juhul haldusasja ettevalmistava menetluse jätkamist, kuivõrd kaebaja esitas kohtule ise 3. märtsil 2025 avalduse, milles kinnitab riigilõivu tasumist ning millega võib lugeda, et kaebaja kiidab tema nimel esitatud kaebuse heaks. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik esitada kohustamis- ja tuvastamisnõuded, kuid kohtul ei ole võimalik aukohtu 20. jaanuari 2025. a määrust asjas nr 2-15/842 tühistada. Kuna aukohus ei vaadanud Jevgeni Medunitsa 31. oktoobri 2024. a kaebust sisuliselt läbi, vaid jättis selle läbi vaatama, siis ei ole aukohtu 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 2-15/842 haldusakt. Tegemist on haldusmenetlust lõpetava menetlustoiminguga, mis on võimalik tunnistada õigusvastaseks. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab Eesti Advokatuuri aukohtu 14. oktoobri 2024. a määruse asjas nr 2-15/637 ja
20.jaanuari 2025. a määruse asjas nr 2-15/842 õigusvastasuse kindlakstegemist ning Eesti Advokatuuri kohustamist vaadata kaebaja 31. oktoobri 2024. a kaebus uuesti sisuliselt läbi. Kui kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, siis tuleb tal sellest kohut teavitada. Kaebaja sai aukohtu 20. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 2-15/842 kätte 27. jaanuaril 2025 ning kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg möödus 26. veebruaril 2025. X esitas kaebaja nimel kaebuse halduskohtusse alles 28. veebruaril 2025 ehk hilinenult. Seega on kaebus kohustamisnõude osas esitatud kaebetähtaega ületades, mistõttu annab kohus kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja ei ole kohtule põhjendanud, miks on aukohtu määruste õigusvastasuse kindlakstegemine tema õiguste kaitseks vajalik ning milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi. Seetõttu annab kohus kaebajale võimaluse eeltoodut täiendavalt selgitada.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus tõlgendas 5. märtsi 2025. a määruses, et kaebaja nõuab Eesti Advokatuuri aukohtu
14.oktoobri 2024. a määruse asjas nr 2-15/637 ja 20. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 215/842 õigusvastasuse kindlakstegemist ning Eesti Advokatuuri kohustamist vaadata kaebaja
31.oktoobri 2024. a kaebus uuesti sisuliselt läbi. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, et ta sellise tõlgendusega ei nõustu, mistõttu lähtub kohus eelkirjeldatud tõlgendusest ka käesolevas määruses.
10.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Kohus jääb 5. märtsi 2025. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kohustamisnõuet puudutavas osas tähtaega ületades.
10.1.HKMS § 46 lg 2 esimene lause sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Eesti Advokatuuri ja Viru Vangla kinnitusel sai kaebaja aukohtu
20.jaanuari 2025. a määruse asjas nr 2-15/842 kätte 27. jaanuaril 2025. Seega hakkas halduskohtule kohustamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 28. jaanuaril 2025 ning möödus 26. veebruaril 2025. X esitas kaebaja nimel kaebuse halduskohtusse alles 28. veebruaril 2025 ehk hilinenult. Isegi kui kaebaja oleks Eesti Advokatuuri aukohtu 20. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 2-15/842 saanud kätte 28. jaanuaril 2025, nagu on kaebuses märgitud, siis oleks kaebuse esitamise tähtaeg möödunud 27. veebruaril 2025 ning kaebus oleks endiselt esitatud üks päev hilinenult.
3
3-25-498
10.2.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus andis kaebajale 5. märtsi 2025. a määrusega võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus 7 päeva jooksul arvates eelnimetatud määruse kättesaamisest. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
5.märtsi 2025. a määruse avaliku e-toimiku kaudu kätte samal päeval, kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 6. märtsil 2025 ning möödus 12. märtsil 2025. Kaebaja ei ole kohtule kaebetähtaja ületamist põhjendanud ega tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Seetõttu kohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitle.
10.3.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse kohustamisnõude osas. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
11.Kohtu hinnangul tuleb tuvastamisnõuete osas tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.
11.1.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Kohus andis kaebajale 5. märtsi 2025. a määrusega võimaluse tuvastamisnõuete osas põhjendatud huvi selgitamiseks, kuid kaebaja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi esitanud. Ka kohtule ei ole vastav huvi haldusasja materjale arvestades äratuntav. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõudeid ning rahuldaks selles osas kaebuse, siis ei kohustaks see Eesti Advokatuuri tulevikus aukohtumenetlust teistsugusel viisil läbi viima. Kui Eesti Advokatuuri aukohus jätab tulevikus Jevgeni Medunitsa kaebuse läbi vaatamata, siis on kaebajal võimalik esitada kohtule HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides kohustamisnõue Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata tema kaebus sisuliselt läbi. Üksnes eeltoodu tagaks, et aukohus tema kaebuse uuesti sisuliselt läbi vaatab. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale sellist tulemust. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Eesti Advokatuuri tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
11.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel Jevgeni Medunitsa kaebuse tuvastamisnõuete osas. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine
4
3-25-498 õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebuselt on tasutud riigilõivu kokku 40 eurot. Kuna kaebaja pidi kaebuselt tasuma riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 1 üksnes 20 eurot, siis tagastab kohus kaebajale enam tasutud riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 1). Lisaks tuleb kaebajale osaliselt tagastada ka kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv. Kuna tasutud riigilõiv tuleb tagastada kohustamisnõude osas, mille osas kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab (HKMS § 104 lg 5 p 4), ning riigilõiv ei kuulu tagastamisele tuvastamisnõuete osas, mille osas kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastab (HKMS § 104 lg 5 p 2), siis tagastab kohus kaebajale täiendavalt pool kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 10 eurot. Seega tagastab kohus HKMS § 104 lg-st 8 juhindudes kaebajale kokku riigilõivu summas 30 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.