OÜ Center Services kaebus Transpordiameti 27. juuni 2024. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Center Services, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Transpordiameti taotlus tagastada kaebaja esitatud tõendid paigaldatud välikaamerate kohta (kaebaja 4. märtsi 2025. a avalduse lisad 4.1–4.3.)
2.Rahuldada OÜ Center Services kaebus. Tühistada Transpordiameti 27. juuni 2024. a otsus nr 11.2-7/24/18145-1.
3.Mõista Transpordiametilt OÜ Center Services kasuks välja menetluskulud 4040 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14. aprillil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Transpordiamet ja OÜ Center Services sõlmisid 1. juulil 2022 halduslepingu nr 3.25/22/1534-1 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemiseks. Lepingu p-i 9.1 järgi kehtib see kuni 30. juunini 2028.
3.aprillil 2024 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 25. jaanuaril 2024. a otsus asjas nr xxx-xxxx, millega kaebaja ülevaatajad X. X ja Y. Y mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises tehnoülevaatuse tegemisel (karistusseadustiku § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1).
3-24-1969
3.3. juuni 2024. a teatisega nr 4-2/24/401-1 peatas Transpordiamet X. Xe väljastatud atesteerimistunnistuse. Samal päeval sulges amet X. Xi ja Y. Y ligipääsu liiklusregistri infosüsteemile.
4.27. juuni 2024. a otsusega nr 11.2-7/24/18145-1 ütles vastustaja kaebajaga sõlmitud halduslepingu üles alates 1. augustist 2024.
4.1.Center Services OÜ pidi juba kohtumenetluse ajal teadma, et kahele tema ülevaatajale on esitatud kahtlustus. Süütegu pandi toime tööülesannete täitmisel tehnoülevaatuspunkti territooriumil. Ülevaatajatega töösuhet jätkates võttis kaebaja teadliku riski, et süüdimõistmise korral võib Transpordiamet lepingu erakorralist üles öelda. Kaebaja jätkas töösuhet X. Xiga pärast seda, kui amet peatas tema atesteerimistunnistuse. Kaebaja ei reageerinud ka ülevaatajate kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisele 3. aprillil 2024. Seega lubas ta ülevaatajana tegutseda inimestel, kes ei vastanud enam liiklusseaduse (LS) § 74 1 nõuetele. Transpordiamet ei saa leppida kaebaja tegevusetusega korruptsiooniohu kõrvaldamisel. Kaebaja kahjustab sellega kogu ülevaatuse sektori mainet. Kaebaja pole suutnud tagada tehnoülevaatuse korraldamist vastavalt õigusaktidele. Seetõttu pole ta enam usaldusväärne.
4.2.Poolte vahel sõlmitud halduslepingu p-i 9.4.6 järgi loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks seda, kui ülevaataja kohta on jõustunud haldusülesande täitmise ajal kohtuotsus, millega teda on karistatud ülevaatuse tegemise nõuete rikkumise eest lepingupoolega töösuhtes olemise ajal, ning lepingupool ei ole Transpordiameti hinnangul võtnud kasutusele piisavaid meetmeid riski kõrvaldamiseks. Lepingu p 7.2 järgi vastutab kaebaja rikkumise eest, mille ülevaataja paneb toime ülevaatuse tegemise ajal.
4.3.Kaebaja ei ole täitnud lepingu p-i 4.1 piisava hoolega. Vastustaja on tuvastanud kaheksal korral lepingu selle punkti rikkumise. Vastustaja on juhtinud sellele kaebaja tähelepanu ja hoiatanud teda lepingu erakorralise ülesütlemise eest juhul, kui ta haldusülesannet korrektselt ei täida. Kahel korral on vastustaja määranud kaebajale leppetrahvi ja ühel korral peatanud tema ülevaataja õigused. Need meetmed pole uusi rikkumisi ära hoidnud.
4.4.Kaebajal on olnud piisavalt võimalusi oma tööd parandada. Seega on õigustatud leping erakorraliselt üles öelda. Kaebaja täidab haldusülesannet, mille eesmärk on tagada sõidukite liiklusele ohutu ja loodust hoidev tehnoseisund, samuti sõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsus ja liiklusregistri andmete täpsustamine. Kaebaja esindab seejuures riiki ja Transpordiametit. Amet ei või aktsepteerida lepingupartnerina äriühingut, kes ei suuda tagada haldusülesannete kvaliteetset täitmist.
4.5.LS § 192 lg 1 p 3 järgi ei tohi tehnoülevaatust tegev äriühing rikkuda oluliselt temaga ülevaatuse tegemiseks sõlmitud halduslepingut. Lepingu järgi loetakse oluliseks rikkumiseks korduv puudus ülevaatuse läbiviimisel või kvaliteedis (p 9.4.3). Kaebaja rikkumised on kordunud. Rikkumised on olnud eri kaaluga. Seetõttu on amet rakendanud erinevaid meetmeid. Amet on kaebajat korduvalt teavitanud vajadusest teha ülevaatust senisest hoolsamalt ning vastavalt halduslepingule ja õigusaktidele.
4.6.Amet ei saa aktsepteerida seda, et kaebaja jätkab töösuhet süüdimõistetud ülevaatajatega. Amet arvestab süüdimõistva kohtuotsuse asjaolusid ja seda, et kaebaja ei teavitanud ametit nendest asjaoludest. Ka arvestab amet kaebaja varasemaid rikkumisi kogumis.
5.OÜ Center Services esitas 4. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Transpordiameti 27. juuni 2024. a otsuse tühistada.
5.1.Kaebaja sai süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest teada ameti teatisest 3. juunil 2024. Samal päeval algas X. X ja Y. Y puhkus. Sellest ajast alates ei ole nad kaebaja juures tehnoülevaatusi teinud. Kohus ei määranud neile LS § 74 lg-s 11 nimetatud lisakaristusi. Küll 2(14)
3-24-1969 aga ei tohi nad tehnoülevaatajatena töötada LS § 74 lg 1 1 viimase lause kohaselt. Kui töötajad naasevad puhkuselt, otsustab kaebaja, kas lõpetada nendega töösuhe või pakkuda teist tööd, näiteks abitöölisena. Seega on väär vastustaja väide, et kaebaja lubas teadlikult ülevaatusi teha süüdimõistetud töötajatel.
5.2.Amet ei kuulanud kaebajat enne otsuse tegemist ära (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1). Vastustaja ei selgitanud välja, kas kaebaja on talle etteheidetava LS § 192 lg 1 p-de 1 ja 3 rikkumise üldse toime pannud. Transpordiametil ei olnud alust anda haldusakti ilma kaebajat ära kuulamata (vt HMS § 40 lg 3). Halduslepingu lõpetamine on kaalutlusotsus. Kaebajat ära kuulamata ei saanud vastustaja teostada kaalutlusõigust vigadeta. Vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne (vt HMS § 54 ja § 56 lg-d 2 ja 3).
5.3.Põhiseaduse (PS) § 22 sätestab süütuse presumptsiooni. Kaebaja teadis, et tema töötajate üle toimub kriminaalmenetlus, kuid PS järgi ei tohi üksnes sel põhjusel töölepingut lõpetada. Kaebaja rikkumine esineks üksnes juhul, kui ta poleks võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid (vt halduslepingu p 9.4.6). Vastustaja pole selgitanud, milliste meetmete võtmata jätmist ta kaebajale ette heidab. Kui kaebajal oleks olnud pistmist oma töötajate toimepandud kuritegudega, oleks ka tema olnud kriminaalmenetluses kahtlustatav. Kaebajale ei esitatud ei kahtlustust ega süüdistust.
5.4.Lepingu ülesütlemine pole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-ga 3. Vastustaja ei võinud tugineda kaebajale varem tehtud järelepärimistele ja leppetrahvidele. Need haldusjärelevalve menetlused on lõppenud. Mõistlik aeg neile rikkumistele, eriti 2023. a-l toime pandud rikkumistele tugineda on möödunud. 26. aprilli ja 7. mai 2024. a vastustes andis amet teada, et piirdub rikkumisele tähelepanu juhtimisega. Kaebaja jaoks on üllatuslik, et amet tugineb nüüd samadele rikkumistele lepingut lõpetades. See pole kooskõlas hea halduse tavaga.
5.5.Kaebaja ei ole halduslepingut oluliselt rikkunud. Olulist rikkumist LS § 192 lg 1 p 3 tähenduses tuleb sisustada VÕS § 116 lg 2, mitte halduslepingu p 9.4 põhjal. Vastustaja ei määranud kaebajale rikkumise lõpetamiseks mõistlikku tähtaega (vt VÕS § 196 lg 2 esimene lause). Kuna VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 nimetatud asjaolusid ei esine, ei võinud vastustaja lepingut üles öelda ilma lisatähtaega määramata. Ka halduslepingust ei nähtu, et vastustaja võiks olulise rikkumise korral lepingu üles öelda tähtaega määramata. See, et vastustaja viitas
18.detsembri 2023. a leppetrahvi nõudes võimalusele leping erakordselt üles öelda, ei ole käsitatav tähtaja andmisena VÕS § 196 lg 2 järgi.
5.6.Süüdimõistetud töötajad ei tee tehnoülevaatust alates ajast, mil kaebaja sai teada, et süüdimõistev otsus on jõustunud. Kaebaja ei mõista, miks amet talle varem kohtuotsuse jõustumisest teada ei andnud. Vastustaja ütles lepingu üles pärast seda, kui rikkumine oli lõppenud. Vaidlustatud otsus on kõike eeltoodut arvestades ebaproportsionaalne. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta ei pea kaebajat usaldusväärseks. Kaebaja on olnud koostöövalmis ja vastutulelik. Kaebaja usaldusväärsust ei mõjuta see, et tema töötajad panid toime kuriteo.
5.7.Kaebaja juhatuse liige kinnitab, et teavitas Maanteeametit kriminaalmenetlusest 2016. a kevadel telefoni teel. Amet ei pidanud vajalikuks kirjalikku teavitust selle kohta. 2017. a-l sõlmis Maanteeamet kaebajaga halduslepingu. Mingeid pretensioone ametil toona polnud. Kriminaalmenetlus ei olnud saladus. Ka Transpordiamet pidi olema sellest teadlik, kui sõlmis kaebajaga halduslepingu 1. juulil 2022. Kaebaja jaoks on üllatuslik vastustaja väide, et ta kriminaalmenetlusest ei teadnud.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
3(14)
3-24-1969
6.1.Haldusülesande võib lepinguga üle anda juhul, kui see ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse (halduskoostöö seaduse (HKTS) § 5 lg 1 p-d 2 ja 3). HKTS § 12 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi kinnitab isiku usaldusväärsust see, kui tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning ta ei ole rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid. HKTS § 11 lg 1 p 3 järgi võib halduslepingu ühepoolselt lõpetada lepingus sätestatud alusel. Kaebaja pidi halduslepingut sõlmides endale asjakohased õigusnormid selgeks tegema. Avalikult kättesaadava seaduse nõuetele viitamine pole uus asjaolu, mille vastustaja oleks esile toonud alles kohtumenetluses.
6.2.Olulise rikkumise mõistet tuleb sisustada lepingu alusel. Lepingu järgi on olulisteks rikkumisteks korduv puudus ülevaatuse läbiviimisel (p 9.4.3) ja ülevaataja suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (p 9.4.6).
6.3.OÜ Center Services ei andud ametile teada, et tema ülevaatajate vastu on algatatud kriminaalasi, kuigi see on tema lepinguline kohustus (vt lepingu p 4.17). Viidates süütuse presumptsioonile möönab kaebaja, et teadis ülevaatajate kriminaalasjast. Kaebaja saanuks ka töölepingus näha ette töötaja kohustuse informeerida teda töösuhtega seotud olulistest asjaoludest. Vastustaja ei saa kaebajale ette öelda iga sammu, mida ta tegema peaks. Ettevõtja peab ise valima endale sobivad meetmed, kuidas õigusakte järgida, tagada lepinguga võetud kohustuste täitmine ja reguleerida töökorraldust.
6.4.Ülevaatajad panid rikkumised toime kaebaja tehnoülevaatuspunkti territooriumil. Pole usutav, et kaebaja poleks teadnud, et politsei tegi seal menetlustoiminguid. Ka pole usutav, et politsei poleks kaebajat sellest informeerinud ja temalt sellega seoses selgitusi küsinud. Pole usutav, et kaebaja poleks kriminaalmenetluse tulemusest huvitatud olnud ega selle käiku jälginud.
6.5.Kaebaja ei saa oma tegevusetust vabandada väitega, et sai kohtuotsuse jõustumisest teada alles 3. juunil 2024. Kaebaja väitel algas ülevaatajatel sellest päevast puhkus. Tegelikult peatas Transpordiamet sellel päeval ülevaatajate atesteerimistunnistused ja ligipääsu liiklusregistrile. Pole usutav, et kaebaja otsustas ülevaatajate tegevust piirata täpselt samal päeval.
6.6.Kaebaja väide, et ta teavitas vastustaja eelkäijat Maanteeametit kriminaalmenetlusest telefonitsi, pole kontrollitav. On ebatõenäoline, et niivõrd oluline info edastati telefoni teel, mitte taasesitamist võimaldavas vormis. Tõendamiskoormis lasub kaebajal. Amet kontrollis enne otsuse tegemist oma infosüsteeme ja kogus infot töötajatelt, kes on ametis pikalt töötanud. Kaebaja väidetud telefonikõne kohta pole mingeid andmeid. Kaebaja ei saa tugineda aastate tagusele väidetavale telefonikõnele Transpordiametiga, kui informeerimiskohustus lasub temal ning ta ei ole olnud veendunud, et on teavitamiskohustust lepingu kohaselt täitnud.
6.7.Lepingu p 7.2 järgi vastustab kaebaja ülevaatuse tegemisel toime pandud rikkumiste eest. Oluliste rikkumiste loetelu lepingus ei ole ammendav. Sõltuvalt asjaoludest võib oluliseks rikkumiseks, mis õigustab lepingu erakorralist ülesütlemist, lugeda ka muu lepingupartneri usaldusväärsust kahtluse alla paneva asjaolu.
6.8.See, et haldusülesannet täitva isiku töötajatele esitatakse kriminaalmenetluses kahtlustus või süüdistus, tähendab, et ta ei ole enam usaldusväärne HKTS § 12 lg 2 tähenduses. Kaebaja tegevusest sõltub see, kas liiklusesse jõuavad ohutud sõidukid. Kaebaja ei nõua oma töötajatelt seaduse nõuete järgimist ega täitnud lepingujärgset kohustust ametit informeerida. Kaebaja pole teinud piisavalt, et tagada ettevõtte tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele. Kaebaja on olnud teadlik kõigist endaga seotud menetlustest. Sellest hoolimata pole ta ettevõttesiseseid kontrollimeetmeid parandanud. Amet on andnud kaebajale selleks piisavalt aega.
4(14)
3-24-1969
6.9.Kaebaja on oma usaldusväärsust teadlikult ohustanud, kui jätkas töösuhteid õigusakte rikkunud töötajatega. Kaebaja usaldust X. Xi vastu ei kõigutanud tema atesteerimistunnistuse peatamine 7. septembril 2023. Juhtkond on suhtunud rikkumistesse leebelt ja andestavalt. See annab töötajatele signaali, et rikkumised on lubatud. Seda ilmestavad ka ettevõttes korduvalt toime pandud rikkumised. Lisaks kaalub kaebaja ülevaatajatega töösuhte jätkamist ka pärast nende süüdimõistmist. Seega pole nad endiselt oma usaldusväärsust kaebaja silmis kaotanud. Tehnoülevaatuse sektor on kõrge korruptsiooniriski ja -tasemega. Korruptsiooni vastu võitlemine ei peaks olema üksnes vastustaja mure.
6.10.See, et osa menetlustest on lõppenud tähelepanu juhtimisega (hoiatusega), ei tähenda, et rikkumist poleks toimunud ja seda ei saaks kogumis arvesse võtta. Kaebaja rikkus nõudeid seejuures korduvalt väikese ajavahemiku jooksul. See kinnitab kaebaja suutmatust tagada õiguskuulekas töökorraldus. Kõik rikkumised viitavad samale juhtimisprobleemile.
6.11.Amet ei nõustu sellega, et kaebaja rikkumised, kus sõidukite kontrollkaartidele ei kantud õigeid andmeid, on väheolulised. Sõidukil tuvastatud vea varjamise korral jäetakse viga parandamata. See võib mõjutada sõiduki tööd. Tagajärjeks võib olla liiklusõnnetus. Amet on kaebaja vastu isegi kaua leebe olnud ja andnud korduvalt võimalusi töökorralduses esinevaid puudujääke parandada.
6.12.Enne lepingu ülesütlemist polnud vaja kaebajat ära kuulata. Kõigi otsuses viidatud rikkumiste raames oli kaebaja juba ära kuulatud. Ka on amet varasemates menetlustes juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu võimalusele, et rikkumiste tagajärjel öeldakse leping üles. Lepingu ülesütlemisel lähtus amet eelnevates menetlustes kogutud faktidest ja jõustunud kohtuotsusest. Ärakuulamine poleks neid asjaolusid muutnud. Seega polnud see vajalik.
6.13.Mõistlik ega põhjendatud poleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada ja pärast kaebaja ärakuulamist samasisuline otsus teha (HMS § 58). Kaebaja pole esile toonud ühtegi uut asjaolu, millest järeldada, et kaalutlusõigust oleks pidanud teostama teisiti. Kaebaja tehnoülevaatajad on altkäemaksu võtmises kriminaalkorras süüdi mõistetud. Kaebaja töös esinevad korduvad rikkumised. Kaebaja ei teavitanud ametit oma töötajatele kahtlustuse ja süüdistuse esitamisest ja nende süüdi tunnistamisest. Tegu on selgelt olulise lepingurikkumisega. Seda ei oleks saanud ärakuulamiseks antava ajaga olematuks muuta. Kaebaja rikkumised ohustavad inimeste elu, tervist ja vara. Ohu realiseerumise korral kaasnevaid tagajärgi pole võimalik enam kuidagi heastada.
6.14.Kaebaja rikkumisi lisandub pidevalt. Ta ei suuda või ei soovi oma tööd õiguspäraselt korraldada. Kaebaja pole usaldusväärne ega suuda talle antud haldusülesannet täita.
6.15.Halduslepingu p 9.3 järgi võib halduslepingu erakorraliselt lõpetada päevapealt. Vastustaja andis kaebajale 34 päeva oma tegevuse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus VÕS § 196 lg 2 esimeses lauses sätestatud nõuet anda rikkumise lõpetamiseks tähtaeg. Tähtaja määramine pole aga vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel (VÕS § 196 lg 2 teine lause).
Vastustaja täiendas vastust 4. märtsil 2025 esitatud seisukohas.
7.1.Vastustaja võis jätta kaebaja ära kuulamata tulenevalt HMS § 40 lg 3 p-st 1. Avalikes huvides oli vaja tegutseda viivitamatult. Kaebaja käitumine ning tema suhtumine eelnevalt toime pandud rikkumistesse viisid selleni, et vastustajal kadus järjekordsest rikkumisest teada saades lõplikult usaldus kaebaja vastu (HKTS § 12 lg 2 p-d 1 ja 5). Oli ilmne, et kaebaja ei taha kasutada halduslepingu täitmiseks nõutavate teadmiste, oskuste ja isikuomadustega (sh kriminaalkaristuseta) töötajaid. Kaebaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine ei oleks tema usaldusväärsust taastanud. Avalike huvidega on vastuolus usaldada avaliku ülesande täitmisel isikut, kes ei ole võimeline ega soovigi halduslepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt 5(14)
3-24-1969 täita. Samade põhjenduste alusel võis vastustaja halduslepingu üles öelda ka HMS § 102 lg 2 põhjal.
7.2.Ärakuulamata jätmiseks esines ka HMS § 40 lg 3 p-s 2 sätestatud alus: kaebaja kohta kogutud andmetest ei kaldutud kõrvale ja lisaandmeid polnud tarvis. Kaebusest nähtub, et kaebaja teadis tema ülevaatajate suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest, kuid sellele vaatamata vastustajat sellest ei teavitanud ega kavatsenudki seda teha, vähemalt mitte enne kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumist. Seejuures oli kaebaja lepinguga võtnud endale teavitamiskohustuse (p 4.17). Kaebaja rikkus seda kohustust teadlikult.
7.3.Arvestades HMS § 102 lg-t 1 on ärakuulamiskohustus halduslepingute puhul sarnane VÕS § 196 lg-s 2 täiendava tähtaja andmise kohta sätestatuga. Täitjat pole vaja ära kuulata ja lepingu lõpetamisega viivitada juhul, kui haldusorganil on usaldus täitja vastu lõplikult kadunud ja on ilmne, et täitja ei soovi lepingut kohaselt täita või pole selleks võimeline.
7.4.Praegusel juhul esinesid kõik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 nimetatud asjaolud. Seega esines lepingu ülesütlemiseks ilma kaebajat ära kuulamata ka HMS § 40 lg 3 p-s 7 sätestatud alus: muu seaduses sätestatud juhtum.
7.5.Kaebaja ei võtnud kasutusele piisavalt meetmeid kõrvaldamaks riski, et tema ülevaatajad võtavad altkäemaksu. Vastasel juhul poleks rikkumisi toime pandud ja ülevaatajaid süüdi mõistetud. Kaebaja oleks pidanud vähemalt vastustajat toimunust teavitama ning tegema vastustajaga koostööd, et tõhustada kontrolli töötajate üle. Sellises olukorras ei pea vastustaja hindama, kas kaebaja võttis meetmeid altkäemaksu riski kõrvaldamiseks. Vastustaja hindas neid asjaolusid vaidlustatud otsust tehes. Kaebaja oli juba varem olulisi ja korduvaid rikkumisi toime pannud. Kaebaja hoiatamine ei andnud tulemusi.
7.6.Vaadata tuleb halduslepingu p-i 9.4 tervikuna. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja lepingu p-i 9.4.6 täitnud, kuna süüdistuse saanud ülevaatajad töötasid ettevõttes edasi, sh pärast süüdimõistvat otsust. Kaebaja pigem õigustas nende käitumist. Kaebaja ei võtnud kasutusele meetmeid ülevaatajate töölt eemaldamiseks enne, kui vastustaja nende õigused peatas.
7.7.Vastustaja rõhutab, et süüdimõistev kohtuotsus on ainult üks asjaolu kogumist, mis oli halduslepingu erakorralise üles ütlemise põhjuseks. Vastustaja arvestas halduslepingu ülesütlemisel kaebaja käitumist ja lepingu kehtivuse ajal toime pandud rikkumisi kogumis.
7.8.Halduslepingu erakorralise lõpetamise otsus on tehtud kaalutletult, mitte kergekäeliselt. Seda kinnitavad korduvad menetlused ja nendes tehtud otsused. Vastustaja püüdis kaebajat jätkuvalt usaldada, andes talle mõistlikult aega oma tegevust korrigeerida. Kaebaja pidi teadma, et järgneva rikkumise korral võib teda oodata lepingu erakorraline ülesütlemine.
7.9.Vastustaja on hinnanud ka seda, milline mõju on lepingu lõpetamisel avaliku ülesande täitmisele. Kuna Eesti on väga hästi tehnoülevaatuspunktidega kaetud, on mõju avalikkusele väike. Lähikonnas on veel mitu ülevaatuspunkti. Lepingu ülesütlemine riivas kaebaja õigusi, kuid selle kaalus üles oluline avalik huvi. Kaebajaga lepingu jätkamine kahjustaks nii avalikke kui ka teiste tehnoülevaatajate huve. Viimased on teinud kulutusi lepinguga võetud kohustuste ja kehtestatud nõuete järgimiseks ning rikkumiste ennetamiseks ja vältimiseks.
7.10.Isegi kui vastustaja oleks halduslepingu ülesütlemisel käitunud mingis osas formaalselt õigusvastaselt, ei muuda see lepingu ülesütlemist materiaalselt õigusvastaseks (HMS § 58, Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-21-1366 ning 14. juuni 2019. a otsus asjas nr 3-13-481, p-d 22 ja 28).
Kaebaja esitas 4. ja 11. märtsil 2025 seisukohad, milles lisas järgmist.
6(14)
3-24-1969
8.1.Vaidlustatud otsuse kohaselt oli lepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks see, et kaebaja jätkas töösuhet kuriteos kahtlustatavate ülevaatajatega ega vabastanud neid töölt ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaebaja on selgitanud, et sai alles vastustajalt teada kohtuotsuse jõustumisest. Sellest hetkest pole süüdimõistetud töötajad ühtegi ülevaatust teinud. Seda nii põhjusel, et kaebaja juhatus keelas neil kohe ülevaatuste tegemise kui ka põhjusel, et vastustaja tegi tehnoülevaatuse elektroonilisse süsteemi keelava märke. Kaebaja töötajate süüdimõistmisest pole põhjust järeldada, et kaebaja pole usaldusväärne. Kaebaja pole kuritegude toimepanemisega kuidagi seotud. Pelgalt kriminaalmenetluse toimumine ei saa olla inimese töölt vabastamise aluseks. Kaebajale ei või ette heita seadusepärast käitumist ja töösuhte ebaseaduslikult lõpetamata jätmist.
8.2.Vastustaja pidi VÕS § 196 lg 2 ja § 114 lg 1 järgi määrama kaebajale enne lepingu ülesütlemist mõistliku tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna vastustaja tugines lepingu p-i 9.4.6 rikkumisele, pidi ta esile tooma, millised kaebaja võetud meetmed on ebapiisavad, ja andma talle tähtaja piisavate meetmete rakendamiseks. Kui vastustaja ei tea, milliseid meetmeid kaebaja on rakendanud, oleks ta saanud seda kaebajalt uurida. Kaebaja ei tea senini, milliste meetmete võtmata jätmist vastustaja talle ette heidab. Kaebaja on teinud vastustajaga koostööd ja kirjeldanud meetmeid, mida on võtnud talle etteheidetud puudujääkide kõrvaldamiseks.
8.3.Kaebaja pole toime pannud rikkumisi, mille puhul võiks jätta rikkumise kõrvaldamiseks VÕS § 116 lg 2 p-de 2–4 alusel tähtaja andmata. Vastupidise äranäitamine on vastustaja kohustus. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses seda teinud. Tähtaja andmise kohustuse puhul tuleb arvestada ka VÕS § 116 lg-ga 4. Kaebaja on teinud kulutusi lisameetmetele. Lepingu erakorralise ülesütlemise korral on need kulutused käsitletavad kahjuna. Kui vastustaja oleks kaebajale lisatähtaja andnud ja ta ära kuulanud, oleks kaebajal olnud võimalik selgitada, milliseid meetmeid ta on rakendanud.
8.4.Vastustaja ei või tugineda varasematele järelepärimistele ja leppetrahvidele. Mõistlik aeg selleks on möödas (VÕS § 196 lg 3). Vastustaja on tuginenud pea kaheaastase perioodi jooksul haldusjärelevalve käigus leitud puudustele. Need probleemid on kaebaja hinnangul lahenduse leidnud. Vastustaja ei ole tõendanud, et on neid tähelepanu juhtimisi käsitlenud lepingurikkumisena. Vastustaja pole hoiatanud kaebajat halduslepingu erakorralise ülesütlemise eest. Tegu pole jätkuvate rikkumistega. Samuti pole vastustaja selgitanud, milliseid rikkumisi ta peab korduvateks rikkumisteks. Tähelepanu juhtimised olid sisult erinevad. Kuna vastustaja andis haldusmenetluste lõpus teada, et piirdub tähelepanu juhtimisega, on kaebaja jaoks üllatav, et vastustaja tugines lepingut lõpetades samadele asjaoludele. See on vastuolus seaduse ja hea halduse tavaga. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et ta rikkus korduvalt ja jätkuvalt halduslepingut ning et see andis aluse leping kaebajat ära kuulamata üles öelda.
8.5.Kaebaja on lisaks süüdimõistetud töötajate ülevaatuse tegemiselt kõrvaldamisele rakendanud erinevaid meetmeid korruptsiooni ja muude rikkumiste riski vähendamiseks. Kaebaja on palganud kassapidajad, kes tegelevad klientidega tasu küsimustes. Selle eesmärgiks on viia ülevaatajate ja klientide kokkupuude miinimumini ja vältida ülevaatajate kokkupuudet rahaga. Kaebaja sõlmitud töölepingutes on kirjeldatud ülevaatajate töö sisu, mis ei hõlma kliendiga arveldamist. Töötajad on teadlikud ka vastustajaga sõlmitud halduslepingust ja kohustatud seda arvestama. Klientidega arveldamine toimub vastavalt hinnakirjale.
8.6.Kaebaja on lisaks kohustuslikele kaameratele paigaldanud kuus lisakaamerat, sh kaks sise- ja neli väliskaamerat. Töötajad teavad, et rikkumised võivad jääda kaamerapildile.
8.7.Kaebaja soodustab ülevaatajate osalemist vastustaja ja Tehnoülevaatajate Liidu korraldatavatel info- ja koolituspäevadel. Kaebaja suunab ülevaatajaid tutvuma vastustaja 7(14)
3-24-1969 edastatud materjalidega. Kaebaja hoiab ülevaatajate erialast pädevust, mille alla kuulub ka ülevaatuste õiguspärane tegemine. Juhtkond korraldab vähemalt kord kuus töötajatele koosolekuid, kus rõhutatakse ettevõtte väärtusi, sh ausus ja korrektsus. Kaebaja juhtkond sai esialgse info selle kohta, et toimunud võib olla õigusrikkumine, kaebaja juures toimunud läbiotsimise ajal politseiametnikelt. Seepeale peeti kõigi ülevaatajate osalusega kohtumine, kus räägiti juhtunust ja rõhutati firmas valitsevat nulltolerantsi korruptsiooni suhtes. Seda on korratud järgnevatel koosolekutel.
8.8.Vastustaja pidi tuvastama, et kaebaja ei võtnud piisavalt meetmeid riskide kõrvaldamiseks (lepingu p 9.4.6). Vastustaja pole selgitanud, milliste meetmete võtmata jätmist ta kaebajale ette heidab. Vastustajal polnud selleks ka piisavalt teavet, kuna ta jättis kaebaja ära kuulamata. Vastustaja seisukoht, et kaebaja võetud meetmete puudulikkust saab järeldada sellest, et altkäemaksu võtmine leidis aset, pole põhjendatud. See on otseses vastuolus korruptsiooniriskide hindamise ja riskianalüüsi põhimõtetega. Korruptsiooniohtu 100% vältida pole võimalik. Halduslepinguga ei või panna kaebajale kohustust võtta meetmeid, mis välistaksid korruptsiooni. Kaebaja ei vastuta oma töötajate tegude eest, olenemata tema võetud meetmetest. Isegi Eesti korrakaitseorganid ei suuda kõiki korruptsioonikuritegusid ära hoida. Halduslepingu lõpetamine iga äriühinguga, kelle töötaja korruptsioonikuriteos süüdi mõistetakse, pole eesmärgipärane. Halduskiusu asemel on oluline, et amet toetaks lepingupartnereid korruptsiooniga võitlemisel.
Transpordiamet lisas 11. märtsil 2025 esitatud seisukohas järgmist.
9.1.Kaebaja paigaldatud välikaamerad ei võimalda jälgida ülevaatusprotsessi. Pigem on need paigaldatud kaebaja vara kaitseks. Seega on kaebaja esitatud tõendid nende kaamerate kohta asjassepuutumatud ja tuleb tagastada.
9.2.Kaebaja seisukohale lisatud kaebaja juhatuse liikme selgituses märgitu, mille järgi kaebaja pole lubanud liiklusesse ühtegi ohtliku rikkega sõidukit, on murettekitav. Ohtlike riketega sõidukid ei tohi ülevaatust läbida. Lisaks tuleb korduvülevaatusele suunata ka ohtlike puudustega sõidukid. Juhatuse liikme selgituse järgi peab ta õigusaktidega ettenähtud töömahu täitmata jätmist pisiveaks, tuues näiteks sõiduki turvavarustuse ja töötulelaternate kontrollimata jätmise. Tegelikult oli tegu tõsiste ja korduvate rikkumistega.
9.3.Kaebaja leiab, et juhtkonnal pole lubatud sekkuda ülevaatusprotsessi. See kinnitab, et kaebaja juhatusel pole ülevaadet ega teadmisi ülevaatajate tegevusest. Koosolekute pidamine, kus rõhutatakse ettevõtte väärtusi, pole osutunud lepingurikkumiste vältimiseks piisavaks.
9.4.Vastustaja peatas X. Xi atesteerimistunnistuse 7. septembril 2023 kaheks kuuks, kuna tema tehtud tehnoülevaatus polnud kvaliteetne. Vahepealsel ajal ülevaataja töökvaliteet ei paranenud. See kinnitab, et kaebaja ei võtnud kasutusele piisavalt meetmeid töökorralduse parandamiseks. Et kaebaja ei kõrvaldanud ülevaatajaid töölt pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, kinnitab ilmselgelt, et ta ei ole võtnud kasutusele piisavaid meetmeid rikkumiste kõrvaldamiseks või vältimiseks.
9.5.Kaebaja väidab, et sai jõustunud kohtuotsusest teada alles vastustaja käest. Seega ei pidanud ta ise vajalikuks jälgida halduslepingu täitmisega otseselt seotud kriminaalmenetlust. See näitab tema ükskõikset suhtumist korruptsioonijuhtumitesse. Kui ülevaatajad ei andnud kaebajale teada süüdimõistva otsuse jõustumisest, on tegu selge alusega nende vastu usalduse kaotamiseks ja töösuhte lõpetamiseks. Selle asemel otsis kaebaja võimalusi töösuhet jätkata.
9.6.Varasemad rikkumised on tuvastatud haldusmenetlustes, kus kaebaja on ära kuulatud. Rikkumise tuvastamise korral on lepingu jätkamise eelduseks see, et rikkumine lõpetatakse kohe. Rikkumised ei pea seega olema jätkuvad. Korduvaks rikkumiseks loetakse iga tuvastatud rikkumist peale esimest rikkumist. Lepingu ülesütlemise menetluses tuleb teha 8(14)
3-24-1969 kaalutlusotsus ainult selle kohta, kui palju rikkumisi on aktsepteeritav ja mis hetkest tuleb leping üles öelda.
9.7.Vastustaja on varem uskunud kaebaja väiteid ettevõttes valitseva hea tahte ja korra kohta. Kaebaja tegevus näitab aga, et ta on rikkumiste, sh korruptsioonijuhtumite suhtes hoolimatu ja ükskõikne. Seetõttu ta on kaotanud LS § 192 lg 1 p-s 1 nõutud usaldusväärsuse.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse tagastada kaebaja esitatud tõendid ülevaatuspunkti paigaldatud välikaamerate kohta (kaebaja 4. märtsi 2025. a avalduse lisad 4.1–4.3). Isegi kui kaamerate põhiotstarbeks on kaebaja vara kaitse, võimaldavad need jälgida ka ülevaatuspunkti vahetus läheduses toimuvat tegevust, sh ülevaatuspunkti töötajate ja klientide võimalikke kontakte.
11.Vaidlustatud otsuse järgi lähtus vastustaja halduslepingut üles öeldes LS § 192 lg 1 p-dest 1 ja 3 ning lepingu p-dest 9.4.3 ja 9.4.6.
11.1.LS § 192 lg 1 p-i 1 järgi peab sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrolliv äriühing olema usaldusväärne. LS § 192 lg 1 p-i 3 järgi ei või tehnoülevaatust tegev äriühing olla oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepingut.
11.2.Lepingu p-s 9.3 (vt leping, digitoimiku lehed (dtl) 10–15) on sätestatud, et kui teostaja rikub oluliselt lepingut või õigusakte või jätab täitmata ameti tehtud ettekirjutuse või tasumata talle määratud leppetrahvi, võib amet lepingu erakorraliselt üles öelda.
11.3.Lepingu p-i 9.4.3 järgi loetakse poolte kokkuleppel oluliseks rikkumiseks korduv puudus ülevaatuse läbiviimisel või kvaliteedis. Vaidlustatud otsuse järgi on amet lepingu kehtivuse jooksul (s.o alates 1. juulist 2022) tuvastanud kaheksal korral lepingu p-i 4.1 rikkumise. Viidatud lepingupunktis on ette nähtud teostaja kohustus teha ülevaatust vastavalt lepingu dokumentidele ja õigusaktidele.
11.4.Lepingu p-i 9.4.6 järgi loetakse oluliseks rikkumiseks see, kui teostaja ülevaataja suhtes on jõustunud kohtuotsus, millega teda on karistatud ülevaatuse tegemise nõuete rikkumise eest, ning teostaja ei ole võtnud kasutusele piisavaid meetmeid riski kõrvaldamiseks. Vastustaja viitas ka lepingu p-le 7.2, mille järgi teostaja vastutab ülevaataja toime pandud rikkumise eest ülevaatuse tegemisel.
Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses esile järgmised kaebaja rikkumised.
a) 23. jaanuaril 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: ettevõte ei märkinud ülevaatuse kontrollikaardile seisupiduri üldefektiivsuse näitusid. b) 1. augustil 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: 2. veebruaril 2023 ei tehtud sõiduki 353BDY ülevaatusel kõiki kohustuslikke kontrollitoiminguid. Tuvastati ka puudus sõiduki ülevaatuse kontrollikaardil. Samad puudused esinesid sõidukile 23. veebruaril 2023 tehtud ülevaatusel. c) 2. augustil 2023 määras amet kaebajale leppetrahvi: videosalvestise järgi ületas sõiduki 555SCA kabiini katusele paigaldatud laternate arv lubatut. Külgedele paigaldatud laternad asusid lubatust kõrgemal. d) 13. septembril 2023 peatas amet X. Xi atesteerimistunnistuse kaheks kuuks seoses ebakvaliteetselt tehtud tehnoülevaatustega. e) 13. septembril 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumistele: kõike nõutatavat ei kontrollitud sõiduki 523AUF ülevaatusel 25. märtsil 2023, sõiduki 351BBR ülevaatusel 5. aprillil 2023, sõiduki 421AUZ ülevaatusel 6. aprillil 2023 ja sõiduki 54ZSM ülevaatusel
21.aprillil 2023. 9(14)
3-24-1969 f) 18. detsembril 2023 määras amet kaebajale lepptrahvi: kaebaja ei esitanud sõidukile 780XMV 26. juuli 2023. a tehtud ülevaatuse kohta videosalvestist. Lubamatult kasutati pidurite mõõtmise tulemusi, mis olid tehtud enne ülevaatuse algust. g) 19. detsembril 2023 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: kohapealsel kontrollil tuvastati, et ülevaatajal I. Sutovil oli probleeme sõiduki heitmete mõõtmisega kõrgetel pööretel. Seetõttu kandis ta kontrollikaardile väärtuse, mis ei vastanud mõõteseadme väljatrükile. h) 26. aprillil 2024 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: sõiduki 38ZRS ülevaatusel
15.märtsil 2024 ei tehtud kõiki nõutavaid kontrollitoiminguid. i) 7. mail 2024 juhtis amet kaebaja tähelepanu rikkumisele: 12. jaanuari 2024. a salvestise järgi oli sõiduki 30ZNN suunatulelaternate valgus vale, kuid seda ei kantud kontrollikaardile. j) 29. mail 2024 sai amet teada, et kahe kaebaja ülevaataja kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Esmalt on poolte vahel vaidlus ärakuulamiskohustuse täitmise üle.
14.HMS § 40, mis näeb ette menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise, kehtib ka haldusmenetluses, milles haldusorgan teeb otsuse halduslepingu ülesütlemise kohta (vt HMS § 2 lg 1). HMS § 40 lg 1 on imperatiivne: enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi võimalust kaitsta oma õigusi, vaid loob eeldused tema huvide ja nende põhjenduste kohaseks arvestamiseks haldusaktis. Haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata on õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-5213, p 34).
15.Vastustaja ei kuulanud kaebajat enne vaidlustatud otsuse tegemist ära. Vaidlustatud otsuses pole põhjendatud, miks vastustaja kaebaja ärakuulamist vajalikuks ei pidanud. Kohtumenetluses esitatud seisukohtades leidis vastustaja, et praegusel juhul esinesid HMS § 40 lg 3 p-des 1, 2 ja 7 nimetatud alused jätta kaebaja ära kuulamata.
15.1.Kohus ei nõustu vastustajaga, et praegusel juhul esines HMS § 40 lg 3 p-s 1 sätestatud olukord. Vastustaja pole ära näidanud, et aja jooksul, mis oleks kulunud haldusmenetluses kaebaja ärakuulamiseks, oleks võinud ilmneda mingisugune oluline kahju või avalike huvide rikkumine.
15.2.Vastustaja viide HMS § 40 lg 3 p-le 2 on ekslik. See erand ärakuulamiskohustusest on kohaldatav vaid menetluses, kus haldusorganil on olnud isikuga varem kontakt: viimane on esitanud avalduse, taotluse või andnud seletuse (vt Riigikohtu 3. mai 2017. a otsus asjas nr 33-1-80-16, p 18). Vaidlustatud otsusele eelnenud haldusmenetluses kaebajal sellist võimalust ei olnud.
15.3.HMS § 40 lg 3 p 7 järgi võib menetlusosalise jätta ära kuulamata muudel seaduses sätestatud juhtudel. Vastustaja leiab, et see võimalus on sätestatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 koosmõjus VÕS § 196 lg-ga 2. Kohus vastustajaga ei nõustu. VÕS-i viidatud sätted ei reguleeri menetlusosalise ärakuulamist haldusmenetluses. Neist sätetest pole võimalik tuletada iseseisvat alust öelda haldusleping üles teist lepingupoolt eelnevalt ära kuulamata.
16.Alust jätta kaebaja ära kuulamata ei tulene ka sellest, et vastustaja sõnul oli tal usaldus kaebaja vastu lõplikult kadunud. Samuti sellest, et kaebaja oli saanud esitada seisukohti
10(14)
3-24-1969 varasemates haldusmenetlustes. Kuna ärakuulamine on seaduse järgi kohustuslik menetlusnõue, ei olnud vastustajal nõude järgimise üle kaalutlusõigust (vt HMS § 5 lg 1).
17.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et vaidlustatud otsuse tegemiseks toimus uus haldusmenetlus. Kohaldada tuli teisi norme, kui eelnevates haldusmenetluses, kus vastustaja kaebaja tegevust kontrollis. Kuigi osa nende normide kohaldamiseks kindlaks tehtavatest asjaoludest kattus varasemates menetlustes kontrollitutega (lepingu p-i 4.1 rikkumised), tuli selgitada ka uusi asjaolusid ning kaaluda mõnevõrra erinevaid õiguseid ja huve. Näiteks ei ole üheski eelnevas menetluses selgitatud seda, kas kaebaja teavitas vastustajat oma ülevaatajate suhtes kriminaalmenetluse alustamisest. Samuti seda, kas kaebaja on võtnud piisavaid meetmeid ülevaatusel süütegude toimepanemise riski kõrvaldamiseks.
18.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vaidlustatud otsus on ärakuulamisnõude rikkumise tõttu õigusvastane.
19.Vastustaja leiab, et otsust pole sellegipoolest põhjust tühistada, kuna rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). Riigikohus on selgitanud, et mida ulatuslikum on haldusorgani kaalutlusõigus ja mida raskem ärakuulamisviga, seda tõenäolisemalt mõjutab viga asja otsustamist. HMS § 58 alusel võib jätta haldusakti tühistamata juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-49-14, p 26). Kohus selgitab järgmiseks seda, kas praegusel juhul on alust selliseks veendumuseks.
20.HMS § 102 lg 1 järgi toimub halduslepingu lõpetamine tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades HMS-iga sätestatud erisusi. Sarnaselt halduslepingu p-le 9.3 näeb VÕS § 116 lg 1 ette, et lepingust võib taganeda, kui teine lepingupool on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Nõue, et tehnoülevaatust tegev äriühing ei tohi olla halduslepingut oluliselt rikkunud, tuleneb ka LS § 192 lg 1 p-st 3. Seda, millised rikkumised loetakse oluliseks, on lepingus täpsustatud.
21.Nii lepingu kui ka VÕS-i sätted näevad vastustajale ette kaalutlusõiguse, kas leping oluliste rikkumiste tuvastamise korral üles öelda või mitte. Ka sisaldavad vastustaja viidatud sätted määratlemata õigusmõisteid „usaldusväärne“ ja „piisavad meetmed“, mille sisustamisel on vastustajal märkimisväärne otsustusruum. Olukorras, kus vastustajal on otsustus- ja kaalumisruum, ei saa kohus üldjuhul olla veendunud, et ärakuulamisnõude rikkumine vastustaja otsust kuidagi mõjutada ei saanud.
22.LS § 192 ei anna iseseisvat alust halduslepingut lõpetada. LS § 192 lg 3 näeb üksnes ette, et äriühinguga, kes sama paragrahvi lg-tes 1 ja 11 sätestatud nõudeid ei täida, lepingut ei sõlmita või ei pikendata. Äriühingu ebausaldusväärsus LS § 192 lg 1 tähenduses on aga kahtlemata asjaolu, mida vastustaja võib lepingu lõpetamise üle kaalutlusõigust teostades arvestada. Oluline avalik huvi räägib selle kasuks, et sõidukite tehnoülevaatus kui avalik ülesanne oleks delegeeritud üksnes usaldusväärsetele äriühingutele, kes suudavad oma tegevuse korraldada õigusaktidele vastavalt (vt ka HKTS § 12).
23.Kohus nõustub vastustajaga, et otsuse p-s 1 toodud asjaolud annavad põhjust kahelda kaebaja usaldusväärsuses.
23.1.Kaebaja eksib, kui leiab, et ei oleks võinud enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist võtta distsiplinaarkorras meetmeid altkäemaksu võtnud ülevaatajate suhtes. Töötaja tegu võib põhjustada tööandja usalduse kaotuse tema vastu ka juhul, kui teda kriminaalmenetluses lõpuks süüdi ei mõisteta. Süütuse presumptsioon iseenesest ei takista tööandjal võimalike rikkumiste asjaolude väljaselgitamist, töötajate tegevuse kontrollimist ja nende suhtes
11(14)
3-24-1969 asjakohaste meetmete võtmist. See võib hõlmata ka töölepingu erakorralist üleseütlemist (vt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5). Iseküsimus on see, kas tööandjal õnnestub võimaliku rikkumise asjaolud distsiplinaarmenetluses piisaval määral välja selgitada. Kui kaebaja ei reageerinud võimalikest korruptsioonijuhtumitest teada saades asjakohaselt, annab see aluse kahelda tema usaldusväärsuses.
23.2.Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja usaldusväärsust vähendab ka see, et ta, kriminaalmenetluse toimumisest teadlik olles, ei võtnud meetmeid selleks, et menetluse tulemustest võimalikult kiiresti teada saada. Seetõttu lubas ta pärast süüdimõistva otsuse jõustumist oma ülevaatuspunktis ülevaatajatena tegutseda inimestel, kes seda LS § 74 lg 1 1 viimase lause järgi teha poleks tohtinud.
24.Korduvate rikkumiste esinemise korral lepingu ülesütlemise võimaluse kohta (lepingu p 9.4.3) selgitab kohus järgmist.
24.1.Tegu ei pea olema jätkuvate või sarnaste rikkumistega. Piisab sellest, et korduvalt on tuvastatud puudusi ülevaatuse läbiviimisel. Ameti kindlaks tehtud (jätkuva) puuduse kõrvaldamise ettekirjutuse täitmata jätmine on lepingu p-i 9.3 järgi iseseisev alus leping üles öelda.
24.2.See, kuidas lepingupartner reageeris tähelepanu juhtimistele ja kas ta tegi ametiga koostööd, on üheks asjaoluks, mida korduvatele rikkumistele tuginemise korral lepingu lõpetamisel hinnata. Lepingu lõpetamine on õigustatud muuhulgas juhul, kui puudusi on tuvastatud järjepidevalt ja äriühingu töö kvaliteet ei näita paranemise märke. Vajadus teha lepingupartneri töö üle pidevalt kontrolli põhjustab ametile halduskoormust. Seetõttu võib olla põhjendatud lõpetada koostöö järjepidevalt lepingut rikkuva partneriga ka juhul, kui konkreetsed puudused on tähelepanu juhtimise järel kõrvaldatud.
24.3.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja arvestatud rikkumised jäid praegusel juhul liiga kaugesse minevikku. Vastustaja arvestas puudujääke, mis olid ilmnenud konkreetse lepingu kehtivusaja jooksul, s.o otsuse tegemisele eelnenud paariaastase ajavahemiku sees. Tegu ei ole sedavõrd pika perioodiga, et varasemad rikkumised oleksid kaotanud kaebaja tegutsemismustri hindamisel tähenduse. Ameti viidatud puudused ilmnesid järjepidevalt kuni lepingu ülesütlemisele vahetult eelnenud kuudeni välja.
25.Punktile 9.4.6 tuginedes on vastustaja jätnud vaidlustatud otsuses selgitamata, millist riski ta silmas peab ja miks ta leiab, et kaebaja pole võtnud piisavalt meetmeid selle kõrvaldamiseks. Otsuse põhjendustes on vastustaja esile toonud üksnes selle, et jättes ülevaatajatega töösuhte lõpetamata, võttis kaebaja riski, et ülevaatajate süüdimõistmise korral ütleb amet lepingu üles.
25.1.Lepingu ülesütlemise risk ei ole kohtu hinnangul selline risk, mida on lepingu p-s 9.4.6 silmas peetud. Lepingu sõnastus jätab lahtiseks, kas mõeldud on realiseerunud riski, et ülevaatuse raames pannakse toime süütegu, või riski, et süütegude toimepanemine jätkub. Kohtu hinnangul on mõlemad tõlgendused asjakohased ja need võib lugeda lepingu eesmärgiga hõlmatuks.
25.2.Kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et süütegu vältida, kuid tegu on siiski toime pandud, ei pruugi olla alust lepingut üles öelda. Seda olenemata lepingu p-s 7.2 sätestatust, mille järgi teostaja vastutab oma ülevaatajate toimepandud rikkumiste eest. See säte ei tee olematuks lepingu p-st 9.4.6 tulenevat kohustust hinnata teostaja võetud meetmeid, samuti HMS § 3 lg-st 2 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet.
25.3.Kohus märgib siinkohal ka, et ainuüksi asjaolust, et kriminaalmenetlust ei alustatud kaebaja kui juriidilise isiku vastu, ei saa järeldada, et kaebaja tegi omalt poolt kõik võimaliku
12(14)
3-24-1969 süütegude ärahoidmiseks. Kaebaja tegevus võis olla lepingu tähenduses ebapiisav ka juhul, kui see tema kriminaalvastutusele võtmiseks alust ei andnud.
26.Lepingu p-le 4.17 ja sellest tuleneva teavitamiskohustuse rikkumisele vastustaja vaidlustatud otsuses ei viidanud. Sellele on vastustaja asunud rõhuma alles kohtumenetluses. Otsuses on märgitud „Transpordiamet ei saa aktsepteerida OÜ Center Services poolt töösuhte jätkamist süüdimõistva kohtuotsuse saanud tehnoülevaatajatega, arvestades seejuures kohtuotsuse asjaolusid ja nendest Transpordiameti mitteteavitamist ning eelloetletud Teostaja poolt toimepandud rikkumisi kogumis“. Kaebajal on õigus selles, et asjaolu, kas ta täitis teavitamiskohustust või mitte, on vaieldav. Lepingust ei tulene, et teavitus peaks olema tehtud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vrd nt lepingu p 4.8, milles on sätestatud nõue teavitada ametit kirjalikult ülevaatajaga töösuhte lõpetamisest). Seega võis teavitamine toimuda ka suulises vormis. Ei saa välistada, et 2016. a-l näiteks telefoni teel tehtud teavitamine oli vastustaja ametnikel 2024. a-ks ununenud. Kaebajal peab juhul, kui vastustaja tugineb teavitamiskohustuse rikkumisele, olema võimalus esitada oma selgitused ja tõendid, mida vastustajal tuleb otsust tehes muude tõenditega kogumis hinnata (vt kaebaja juhatuse liikme ütlused, dtl 96).
27.Kohtumenetluses on pooled eri meelt ka selles, kas vastustaja pidi VÕS § 196 lg-st 2 tulenevalt andma kaebajale tähtaja lepingulise kohustuse rikkumine kõrvaldada. Kohus leiab, et see norm ei ole korduvatele (kuid mitte jätkuvatele) rikkumistele tuginemise korral asjakohane. Poolte sõlmitud leping annab vastustajale õiguse korduvate rikkumiste esinemise korral leping üles öelda. Seejuures peab küll tegu olema proportsionaalse ja põhjendatud otsusega, kuid n.ö katseaja andmine pole tingimata nõutav. Liiati on vastustaja hoiatanud kaebajat võimaluse eest, et ütleb rikkumiste jätkumise korral lepingu üles (vt 18. detsembri 2023. a leppetrahvi määramise otsus, dtl 84).
28.VÕS § 196 lg 2 võib olla asjakohane olukorras, kus vastustaja heidab kaebajale ette piisavate meetmete võtmata jätmist lepingu p-i 9.4.6 alusel. Seda eeskätt juhul, kui vastustaja leiab, et kaebaja pole võtnud piisavaid meetmeid uute süütegude toimepanemise riski vähendamiseks. Sellisel juhul on tegu jätkuva rikkumisega, mille kõrvaldamiseks võib olla asjakohane anda lepingupartnerile lisaaega. Kui vastustaja leiab, et tähtaja andmine pole nõutav VÕS § 116 lg 2 p-dest 2–4 tulenevalt, tuleb seda otsuses põhjendada.
29.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et on tõenäoline, et kaebaja ärakuulamine ei oleks menetluse lõpptulemust muutnud. Lepingu ülesütlemiseks võib anda piisava aluse juba see, et kaebaja tegevuses on tuvastatud korduvad puudujäägid ja kaebaja on kaotanud oma usaldusväärsuse vastustaja silmis. Vastustaja on siiski tuginenud ka sellistele alustele ja asjaoludele, mille puhul esineb ebaselgust. Seetõttu ei saa välistada, et kaebaja selgitused oleks võinud vastustaja järeldusi mõjutada, arvestades ka seda, et vastustaja otsuses esitatud põhjendused pole mitme viidatud sätte kohaldamiseks piisavad. Ka kogumisse arvestatud rikkumiste kohta on kaebaja esitanud varasemates haldusmenetlustes selgitusi ja vastuväiteid (vt dtl 25–37). Kui vastustaja tugineb lepingu erakorralisel ülesütlemisel samadele rikkumistele, pidi kaebajal olema võimalus esitada oma seisukoht ka praeguses menetluses. Samuti on korduvatele rikkumistele tuginemise korral olulised kaebaja selgitused selle kohta, kuidas ta on tuvastatud puudujääkidele reageerinud ja mida teinud ülevaatuspunkti töö senisest paremaks korraldamiseks. Seega pole kohtul praegusel juhul võimalik veenduda, et kaebaja ärakuulamine poleks vaidlustatud otsust kuidagi mõjutada saanud. Sellest, et amet teeks kaebaja ärakuulamise järel tõenäoliselt samasuguse otsuse, HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaldamiseks ei piisa. 13(14)
3-24-1969 Lisaks ei ole põhjendatud soodustada kohtupraktikaga seda, et haldusmenetluse adressaat peab oma vastuväidete esitamiseks ja neile põhjendatud vastuse saamiseks pöörduma kohtusse ning kandma selleks kulutusi.
30.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse.
31.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja riigilõivu 40 eurot ja õigusabikulu 4000 eurot (õigusabi osutamise aeg 25 tundi, tunnihind 160 eurot (ilma käibemaksuta)). Kaebaja on esitanud menetluskulude taotluse, nimekirja, arved ja maksekorraldused (dtl 158–165). Vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et taotletud menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista kokku 4040 eurot. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.