Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-23 3. märts 2025 Karin Jõks X kaebus Viru Vangla 18.05.2020.a korralduse nr 14/454-1 tühistamise nõudes Kaebaja: X Vastustaja: Viru Vangla
1.Võtta kohtuasjast 3-23-2413 praeguse asja juurde Viru Vangla 03.11.2023.a vastus kohtunõudele ning asjast 324-2720 Viru Vangla 07.10.2024.a vastus kohtunõudele ja kaebaja 01.10.2024 esitatud kaebus.
2.Tagastada kaebus.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks vastustajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 13).
Viru Vangla kinnipeetav X esitas 05.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse nõudeks on teha Viru Vanglale ettekirjutus 30.10.2024.a taotlusele nr 3-24/2-2/10598 vastamiseks viivitamata. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest. Kaebaja kirjeldas, et ta esitas 30.10.2024 vastustajale taotluse nr 3-24/2-2/10598, milles palus tühistada 18.05.2020.a korralduse nr 1-4/454-1. Kaebaja ei saanud vastust. Kaebaja esitas 03.12.2024 vaide, milles vaidlustas muuhulgas taotluse nr 3-24/2-2/10598 lahendamata jätmise. Vastustaja ei ole kaebaja vaiet lahendanud.
2.Kohus jättis 08.01.2025 kaebuse käiguta. Kohus leidis, et kaebuse nõue ei ole lubatav, kuna kaebajal ei ole iseseisvat kohtus maksma pandavat õigust kohtueelsele menetlusele. Kaebajal tuli teatada, kas ta esitab algse nõude asemel 18.05.2020.a korralduse nr 1-4/454-1 tühistamise nõude ning millistel põhjendustel taotleb kaebaja selle haldusakti tühistamist. Kohus selgitas, et 18.05.2020.a korraldus on avaldanud samasugust mõju kaebaja õigustele
juba pikka aega ning seda arvestades tuleb kaebajal põhjendada, miks on kohtueelses menetluses vastustajale esitatud nõue tema hinnangul tähtaegne. Kui nõue ei olnud tähtaegne, siis millistel põhjendustel oleks võimalik olnud tähtaja ennistamine.
3.Kaebaja esitas 10.01.2025 kohtule avalduse. Ta esitas vastustajale kaebuse 30 päeva jooksul sellest, kui ilmnes haldusakti kahjulik mõju kaebaja õigustele. Alates 29.10.2024 vangla rohkem kui kuu ei avanud kaebaja sõbra telefoninumbrit. Kaebaja palus taastada 18.05.2020.a haldusakti nr 1-4/454-1 tühistamise avalduse esitamise tähtaeg.
4.Kohus võtab asjast 3-23-2413 praeguse asja juurde Viru Vangla 03.11.2023.a vastuse kohtunõudele.
4.1.Vastuse koosseisus on Viru Vangla 18.05.2020.a korraldus nr 1-4/454-1. Sellega pandi vangla teises üksuses paiknevatele kinnipeetavatele kohustus esitada andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõne tegemist.
4.2.Vastuse koosseisus on kaebaja 12.09.2023 esitatud avaldus registreerida helistamiseks sõbra telefoninumber, 03.10.2023 vastustajale üle antud avaldus, milles kaebaja avaldab pahameelt, et rohkem kui nädal ei ole registreeritud kaebaja sõbra telefoninumbrit ning 03.10.2023 esitatud vaie, mille nõudeks on telefoninumbri registreerimisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine. Samuti vastustaja selgitus, et 12.09.2023.a taotluses nimetatud telefoninumber registreeriti 03.10.2023.
5.Kohus võtab asjast 3-24-2720 praeguse asja juurde Viru Vangla 07.10.2024.a vastuse kohtunõudele ja kaebaja 01.10.2024 esitatud kaebuse. Vastus kohtunõudele sisaldab kaebaja 10.09.2024 ja 11.09.2024 taotlusi vastustajale 18.05.2020.a korralduse nr 1-4/454-1 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebus sisaldab nõuet tühistada 18.05.2020.a korraldus nr 1-4/454-1.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus mõistab kaebaja 10.01.2025.a avaldust nii, et kaebaja on algselt esitatud nõude asemel esitanud Viru Vangla 18.05.2020.a korralduse nr 1-4/454-1 (edaspidi vaidlustatud korraldus) tühistamise nõude ning kaebaja leiab, et kohtueelses menetluses 30.10.2024 esitatud taotlus ja 03.12.2024 esitatud vaie vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamiseks olid tähtaegsed.
7.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui isik esitab kohustuslikus kohtueelses menetluses nõude hilinemisega, siis ei ole ta kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
8.Vaidlustatud korraldus on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et üldkorralduse tühistamist saab nõuda 30 päeva jooksul sellest, kui ilmneb üldkorralduse negatiivne mõju kaebaja õigustele (vt näiteks Riigikohtu 19.12.2023.a määrus asjas 3-23-1915 p 14). Vaidlustatud korralduse mõju kaebajale, mis väljendub selles, et kaebaja saab eraisiku
telefoninumbrile helistada alles pärast selle registreerimist ja registreerimine võtab aega, ilmnes 03.10.2023 (vt määruse punkti 4.2). Kaebajale pidi juba sellest juhtumist olema arusaadav, et vaidlustatud korraldus piirab kaebaja võimalusi helistada eraisikule, s.h oma sõbrale viivitamata. Kaebajal oli õigus esitada vaie vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul arvates sellest, kui kaebaja sai aru, et 12.09.2023.a taotluses soovitud telefoninumbri avamine helistamiseks ei toimu viivitamata. Määruse punktis 1 nimetatud taotlus ja vaie, millele kaebaja tugineb käesolevas kohtuasjas, on esitatud hilinemisega. Kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
9.Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, millele tuginedes vastustaja oleks kohtueelses menetluses saanud vaide esitamise tähtaja ennistada. Määruse punktis 4 ja 5 nimetatud dokumendid näitavad, et kaebajal on ka enne käesoleva kohtuasja algatamist korduvalt olnud võimalus esitada vastustajale vaie ja kohtule kaebus vaidlustatud korralduse tühistamise nõudes.
10.Kohtule ei ole äratuntav ükski asjaolu, mis oleks võinud tingida vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja uue algamise seetõttu, et vastustaja ei avanud viivitamata helistamiseks kaebaja 29.10.2024.a taotluses soovitud sõbra telefoninumbrit. Sama olukord - vastustaja ei avanud viivitamata helistamiseks kaebaja sõbra telefoninumbrit esines ka aasta varem. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajale mõisteti vanglakaristus Harju Maakohtu 15.07.2019.a otsusega kohtuasjas 1-18-5815, mis jõustus 25.11.2020, ning kaebaja paigutati Justiitsministeeriumi 16.09.2022.a otsusega nr 11-06/5678 ümber Viru Vanglasse. Kaebaja viibis nii määruse punktis 1 kui ka määruse punktis 3 toodud juhtumi ajal Viru Vanglas kinnipeetavana sama kohtuotsuse alusel. Kaebaja staatus ei ole muutunud. Õiguskirjanduses on välja toodud, et kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse põhiseaduse §st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja -toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ega ootust kord juba vastu võetud lahenduste püsimajäämise suhtes. Aastatetaguse haldusakti vaidlustamine võib viia hiljem ka sellel haldusaktil põhinevate teiste otsustuste õigusvastasuseni ning tähendada aastatepikkuse tegevuse tagasitäitmist. Sellise olukorra vältimiseks on vajalik sätestada kindlad kaebetähtajad, mille möödumisel omandavad haldusaktid materiaalse õigusjõu ning kindlustub võetud lahenduste püsimajäämine1. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodud põhimõtteid järgida ka üldkorralduse vaidlustamisel. Samasuguse juhtumi korduv toimumine ei saa anda kaebajale iga kord uut õigust üldkorralduse tühistamise nõude esitamiseks.
11.Vangla sisekorraeeskirja § 511 lg 21 sätestab, et vangla direktor või tema määratud ametnik võib otsustada, et kinnipeetav on kohustatud esitama enne telefonikõne tegemist suhtluspartneri ees- ja perekonnanime, telefoninumbri ja seose kinnipeetavaga, ning nõuetele vastavate andmete saamisel võimaldatakse kõne teha viivitamata, välja arvatud juhul, kui vangla kodukorra kohaselt ei ole kinnipeetavale sel hetkel telefoni kasutamine lubatud või tema õigust telefoni kasutada on piiratud vangistusseaduse või kriminaalmenetluse seadustiku alusel.
Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 192.
Kohtuasja andmetel ei riku kaebaja õigusi vaidlustatud korraldus, vaid pigem asjaolu, et vastustaja ei ava kaebaja soovitud telefoninumbrit helistamiseks viivitamata. Kohus möönab, et kui telefoninumbri avamine helistamiseks võtab aega ligikaudu üks kuu, siis võib tegemist olla sisekorraeeskirja § 511 lg 21 nõuete rikkumisega. Kuid see ei muuda asjaolu, et võimaluse esitada kohtule vaidlustatud korralduse tühistamise nõue on kaebaja mööda lasknud. Kui kaebaja on esitanud nõuetekohase taotluse anda talle võimalus teatud isikule ja telefoninumbrile helistamiseks ning vastustaja ei võimalda kõnet teha viivitamata, siis saab kaebaja esitada vaide vastustaja kohustamiseks. Veel üht taotlust ei ole vahe-etapina esitada vaja. Kohe pärast vaide esitamist saab kaebaja esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse kohustada vastustajat võimaldama helistamist viivitamata. Kui vastustaja jätab vaide rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis saab kaebaja esitada kohtule kaebuse vastavale isikule ja telefoninumbrile helistamise võimaldamiseks kohustamise nõudes. Kui vastustaja avab telefoninumbri helistamiseks pärast kaebuse esitamist, siis saab kaebaja üle minna jätkutuvastamiskaebusele.
12.Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.