lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-389/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-389/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1456
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusVangS § 1Seaduse reguleerimisalaVangS § 11Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-2835/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-389

Määruse kuupäev

22. veebruar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

K.Z-i (K.Z) kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada helistada perekonnale piiramatult ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks seoses telefoni kasutamise piiranguga

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus asjas nr 3-25-389.
2.Jätta K.Z-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta K.Z-i taotlus riigilõivu tasumise vabastamiseks läbi vaatamata.

kohustusest

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav K.Z esitas 17. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses vanglas kehtestatud helistamise piirangutega. Kaebuse kohaselt on kaebajale Tartu Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja põhjendab, et vanglas kehtiv helistamise korraldus (1 tund päevas) on õigusvastane. Tema era- ja perekonnaellu sekkutakse ebaproportsionaalselt. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt hüvitist summas 1500 eurot, lisaks 10 eurot iga järgneva päeva eest ning Tartu Vangla kohustamist tühistada helistamise limiit ja võimaldada perekonnale helistada piiramatult. Kaebaja palub tunnistada vangla sisekorraeeskiri põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis imperatiivselt sätestab vangla kohustuse võimaldada kinnipeetavale helistamist maksimaalselt 1 tund päevas. Vangla kodukorras sätestatu ei ole tänasele ajastule enam kohane, sest 1 tund päevas on ebapiisav normaalsete era- ja peresuhete säilitamiseks. Samuti palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseaduse imperatiivsete sätete diskretsioonipiiride puudumise ja vanglale võimaldatud lõputu kaalutlusõiguse osas. Kaebaja märgib, et esitas 14. jaanuaril 2025 vanglale kahjunõude nr 2-25/2-2/652. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

3-25-389

2.Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 20. veebruaril 2025 kohtule kaebaja 14. jaanuari 2025. a kahjunõude nr 2-25/2-2/652 ning kaebaja pöördumised seoses helistamispiirangutega ja vangla vastused neile. Tartu Vangla teatas, et kaebaja kahjunõue on menetluses ning sellele ei ole vastust koostatud. Ühtlasi teatas vangla, et kaebaja ei ole vaidlustanud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses küll sõnastanud oma nõuded hüvitamis- ja kohustamisnõuetena, aga kuna kaebaja ei nõustu Tartu Vanglas kehtestatud telefoni kasutamise 60-minutilise piiranguga päevas ning soovib selle piirangu lõpetamist, siis tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla direktori 16. septembri 2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamise nõude (HKMS § 37 lõike 2 punkt 1). Saavutamaks eesmärki, et vanglas ei piirataks ajaliselt kaebaja helistamisõigust, tuleb kaebajal vaidlustada Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13, kuna see säte ei võimalda helistada üle 60 minuti päevas ilma põhjendatud vajaduseta ja vanglaametniku loata. Lisaks on kaebaja esitanud kaebuses kahju hüvitamise nõude seoses kõnealuse telefoni kasutamise piiranguga ning kohustamisnõude võimaldada helistada perekonnale piiramatult (HKMS § 37 lõike 2 punktid 4 ja 2).
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõiked 5 ja 8). VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama sätte lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Kohus hindab kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga. Käesoleval juhul nähtub nii kaebaja enda kaebusest kui Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a vastusest, et kaebaja 14.

3-25-389 jaanuari 2025. a kahjunõue, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses vanglas kehtiva helistamise piiranguga, on hetkel Tartu Vangla menetluses. Kaebaja vanglale esitatud kahjunõude pinnalt võib küll asuda seisukohale, et kohtueelse menetluse võib lugeda alanuks, kuid kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud. Riigivastutuse seaduse § 18 lõike 1 kohaselt peab vangla lahendama kaebaja kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 14. jaanuaril 2025. Seega ei olnud kahjunõude lahendamise tähtaeg kaebuse esitamise seisuga veel saabunud ning see tähtaeg ei ole ka praeguse määruse tegemise ajal saabunud. Kaebaja on oma hüvitamiskaebuse esitanud kohtule ennatlikult ehk enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Ka esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamist pöördunud kohaste vaietega vangla poole. Tartu Vangla 20. veebruari 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole taotlenud vaidega Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 kehtetuks tunnistamist ega perekonnale piiramatult helistamise võimaldamist kuni vangistuse kandmise lõpuni. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud erinevalt vanglale esitatud kahjunõudest, et ta oleks esmalt vaietega Tartu Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal ka tühistamis- ja kohustamisnõuete puhul täitmata VangS § 11 lõikest 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.

7.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamis-, tühistamis- ja kohustamisnõude esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis peab kohus siiski vajalikuks siinkohal märkida, et ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Tartu Vanglas kehtiv helistamise kord, mis kehtestab telefoni kasutamisel 60-minutilise piirangu päevas, on põhiseadusega vastuolus. Tartu Vangla kodukorra punkt 12.13 võimaldab vanglal kinnipeetavale ettenähtud kõneaega pereliikmetega suhtlemiseks vajaduse korral pikendada, mistõttu on tegemist paindliku korraga, mis tagab kinnipeetavale pereelu kaitse. Kaebajal on kõneaja pikendamist õigustavate asjaolude ilmnemisel võimalik ka peale 60 minuti täitumist jätkata helistamist, kuid ajalise limiidi pikendamise vajadusest tuleb ametnikele teada anda. Kinnipeetavate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb vanglal hoiduda kinnipeetavatele põhjendamatute soodustuste tegemisest.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
10.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile 5. Kaebaja märgib, et tal puudub sissetulek ja ta ei suuda advokaati palgata.
11.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

3-25-389 seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõikes 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta, vaatamata taotleja kehvale majanduslikule olukorrale.

12.RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lõike 1 punkt 1). Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja vanglale kahjunõude. Kaebaja koostatud kaebus on kohtule arusaadav, sellest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel esitada samasisulise kaebuse uuesti kohtule pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohus selgitab, et halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist haldusasjades kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium