1.Rahuldada Xi 19.02.2025 taotlus ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti 23.01.2025 otsuse nr 12407280002-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
2.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Eesti Advokatuuril nimetada Xile viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
5.Selgitada määratud esindajale, et a. rahvusvahelise kaitse asjas esitatava kaebuse koostamisel tuleb muu hulgas lähtuda ka käesoleva määruse põhjendava osa punktide 8–10 selgitustest; b. riigi õigusabi andmine ei tähenda automaatselt, et taotlejale tuleks anda ka muud menetlusabi. Menetlusabi taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Teadlikult nõuetele mittevastavate avalduste esitamist võib kohus käsitada menetlusõiguse kuritarvitamisena ja esindajat ka trahvida (vt HKMS1 § 28 lg 2); c. menetlusõiguse kuritarvitamisena, mille eest kohus võib esindajat trahvida, on käsitatav ka menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine; d. taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb esitada hiljemalt 3 (kolme) kuu
jooksul riigi õigusabi toimingu tegemisest. Selle tähtaja rikkumisel jätab kohus vastavas osas taotluse läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtule saabus 19.02.2025 Venemaa Föderatsiooni kodaniku Xi (sündinud XX XX XXXX, edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 23.01.2025 otsuse nr 12407280002-1 (edaspidi 23.01.2025 otsus) vaidlustamiseks halduskohtus. Taotluse kohaselt tutvus taotleja otsusega 19.02.2025. Nimetatud otsusega loeti tema rahvusvahelise kaitse taotlus põhjendamatuks ja see lükati tagasi (23.01.2025 otsuse resolutsiooni punkt 1), talle tehti 7-päevase vabatahtliku lahkumistähtajaga ettekirjutus lahkumiseks Venemaale (punkt 2) ning kohaldati sissesõidukeeldu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) 74 lg 1 alusel kolmeks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest (punkt 3). Taotleja viibib Vao majutuskeskuses ning taotluse kohaselt puudub tal raha esindaja palkamiseks. Taotleja ei ole võimeline end ka ise esindama, kuna ta ei oma õigusalaseid teadmisi ega valda eesti keelt. Riigi õigusabi taotluse kohaselt puudub taotlejal vara ning tema rahaliste vahendite jääk ei ole piisav asjatundliku õigusabi eest tasumiseks.
2.Kohus rahuldab riigi õigusabi taotluse.
3.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada VRKS-i alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6, direktiiv 2013/32/EL2 art 21 lg 2). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud.
4.Taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et isikul puuduvad rahalised vahendid ning igasugune vara, taotleja ei oma ligipääsu ühelegi arvelduskontole. Taotleja saab toimetulekutoetust, millest 155 eurot kulub toidule, 15 eurot transpordile ning 35 eurot sidekuludeks. Taotleja elab Vaos varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Võttes aluseks taotluse kiireloomulisuse, siis lähtub kohus taotleja kinnitusest, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Eelnev ei tähenda, et kaebuse esitamisel oleks täidetud tingimused muu menetlusabi saamiseks ning et kohus ei võiks küsida taotlejalt tõendeid. Pole kahtlust, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev Venemaa Föderatsiooni kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
5.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 23.01.2025 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Kohtul ei ole alust arvata, et tulevikus esitatav kaebus ei
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/32/EL, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta.
võiks omada eduväljavaateid. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõenditega ja taotleja seisukohtadega tutvumist.
6.Kuna taotleja soovib vaidlustada PPA 23.01.2025 otsust, millega lükati tagasi tema rahvusvahelise kaitse taotlus, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 8). Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
7.Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
8.Taotleja märgib taotluses, et tutvus 23.01.2025 otsusega 19.02.2025. Seega möödub selle vaidlustamise tähtaeg 03.03.2025.
9.Kohus selgitab, et taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.
10.Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida: Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mis on PPA poolt vormistatud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks. Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud. Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada. Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel.
Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus3, kui: kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki, kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda. Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta. Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).
Taotleja suhtleb vene keeles ning ta viibib varjupaigataotlejate majutuskeskuses Vaos.
11.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).
12.Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist. (allkirjastatud digitaalselt)
Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.