lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3340/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-3340/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1004
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3340

Haldusasi

X.N-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.N

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta X.N-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Jätta X.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.N (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 10.12.2024 kaebuse, milles taotles Lääne ringkonnaprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 5000 euro ulatuses. Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurör ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnik tuginesid kriminaalasja algatamisel valedele alustele. Abiprokurör soovis lõpetada kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxxxx menetluse karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Kui kaebaja küsis abiprokurörilt, kes tema kohta kuriteoteate esitas, vastati talle, et PPA ajakirjanduses ilmunud artikli põhjal. Kuigi haldusasjas nr 3-24-2809 väitis prokuratuur, et kriminaalasja ajendiks ei olnud meedias ilmunud artikkel, vaid Varjupaikade MTÜ koostatud dokument, on see väide vale. Kaebaja sai raske depressiooni ja tal on neuroos, mistõttu on tal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-3340

2.Tallinna Halduskohus tagastas 10.12.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 1) ning selgitas, et X.N-il tuleb kahju hüvitamise nõue esitada prokuratuurile (resolutsiooni p 2). HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lg 2 järgi esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS §-de 5, 6 või 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile. Kuna kaebuses kirjeldatud asjaolud viitavad süüteomenetluses põhjustatud kahjule, ei ole kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.
3.X.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.12.2024 määruskaebuse. Kaebaja taotleb Lääne ringkonnaprokuratuuri tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja ei nõustu halduskohtu määruse resolutsiooniga. Vaatamata ringkonnakohtu määrusele, kus soovitati kaebus prokuratuuri vastu esitada halduskohtule, ei võetud seda ikkagi menetlusse. X.N palub vabastada end riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p-i 1, millega tema kaebus tagastati. Selle määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus selgitas, et kahju hüvitamise nõue tuleb esitada prokuratuurile, ei ole edasi kaevatav (HKMS § 203 lg 1).
5.Määruskaebuse halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
6.X.N palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jääb see taotlus läbi vaatamata.
7.Halduskohtu 10.12.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuses kirjeldatud asjaolud viitavad süüteomenetluses põhjustatud kahjule ning sellise kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebusest nähtuvalt tekitati kaebajale väidetavalt kahju seoses kriminaalmenetlusega, mis rajanes valele ja laimule (dtl 3). Sellise kahju hüvitamist reguleerib SKHS, mis sätestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigikohus on pärast SKHS-i jõustumist korduvalt piiritlenud selle kohaldamisala võrreldes HKMS-ga. Määravaks piiritlemiskriteeriumiks on küsimus, kas hüvitist nõutakse kriminaalmenetluse toiminguga tekitatud kahju eest, sest SKHS-i kehtestamise eesmärk oli vältida olukorda, kus halduskohus kontrollib kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust (vt Riigikohtu 10.03.2023 määrus nr 3-22-500, p 10). 2(3)

3-24-3340

9.Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule sama seaduse § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Selline kahju hüvitamise taotlus tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada prokuratuurile, arvestades SKHS § 14 lg-s 4 ette nähtud tähtaegu. Kui prokuratuur jätab kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata, on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (SKHS § 17 lg 1). Seega siinses asjas on prokuratuuri tekitatud kahju hüvitamise nõude osas ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust lahendada. Eeltoodut arvestades oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel põhjendatud.
10.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja sõnul esitas ta kaebuse kahju hüvitamiseks halduskohtule, tuginedes ringkonnakohtu määruse suunistele. Ringkonnakohus märkis 03.12.2024 määruse nr 3-24-2809 p-s 14, et määruskaebuse kohaselt soovis kaebaja esitada kahjunõude mh Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastu, kes kaebaja hinnangul valetas halduskohtule 07.11.2024 esitatud vastuses. Ringkonnakohus selgitas, et sellist uut nõuet ei saa esitada määruskaebemenetluses ringkonnakohtule, vaid kaebaja võib esitada selle kohta uue kaebuse halduskohtule. Kaebaja nõudis 10.12.2024 kaebuses Lääne ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju hüvitamist seetõttu, et prokuratuur ja sisekontrolli ametnik olid kriminaalasja üles ehitanud valele ja laimule tuginedes (dtl 3). Seega ei ole kaebaja siinses haldusasjas taotlenud kahju hüvitamist seoses haldusasjas nr 3-24-2809 esitatud prokuratuuri 07.11.2024 vastusega, vaid seoses kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxxxx ajendiga, mistõttu ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 10.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium