lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3211/7

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3211/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
480
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3211

Haldusasi

X kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.07.2024 trahviteatele nr 410124026556

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 24.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on kaebuse täienduste kohaselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.07.2024 trahviteate nr 410124026556 tühistamine ning tekkinud kahju – sisse nõutud trahvi ja muude kulutuste, eelduslikult täitemenetluse tasude – hüvitamine.
2.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1p 1).
3.Kaebajale on tehtud hoiatustrahv (dtl 21), mille määramist reguleerib väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 jj. VTMS § 545 lg-st 1 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale (VTMS § 542 lg 2). Riigikohus on oma 12.12.2017 otsuses nr 5-17-12 leidnud, et kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, tuleb analoogia korras kohaldada VTMS § 546 lg-t 6, mis näeb ette väärteomenetluse uuendamise. Sellisel juhul alustatakse sõiduki eest vastutava isiku kaebuse alusel väärteomenetlust üld- või kiirmenetluse korras, mille raames tehtava karistusotsuse peale on võimalik maakohtule kaevata. Ka juhul, kui kohtuväline menetleja ei rahulda kaebust trahviteate peale, on isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus (VTMS § 76). Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi või tema õigusaktiga volitatud ametniku tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

(VTMS § 78).

Seega on hoiatustrahvi vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja kaebajal tuleb esmalt pöörduda hoiatustrahvi vaidlustamiseks kaebusega trahviteate peale Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole ning seejärel soovi korral maakohtusse. 1(2)

4.Kaebaja on taotlenud ka võimalike kulutuste ja/või kahju hüvitamist. Väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). Taotluse kahju hüvitamiseks esitab isik väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ning väärteoasja kohtumenetluse kestel maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega on kaebajale tekkinud kahju hüvitamise küsimuse lahendamine kohtuvälise menetleja ja seejärel maakohtu pädevuses.
5.Kuna kaebaja nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik esmalt pöörduda kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – ja seejärel Harju Maakohtu poole.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja