lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3234/3

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3234/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3234

Määruse kuupäev

2. detsember 2024

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Vladimir Markovi (Markov) kaebus õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Vladimir Markovi kaebus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Viru Vangla kinnipeetav Vladimir Markov esitas 24. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt kirjeldas kohtunik Larissa Prokopenko kaebaja tingimisi ennetähtaegse vabastamise asjas nr 1-16-2565/17, et kaebaja poolt toime pandud kuritegu oli toime pandud katseajal. Kaebaja hinnangul alates 6. oktoobrist 2003 kuni 18. september 2018 kaebajal katseaega ei olnud, vaid alati olid reaalsed vangistused. Lisaks ei võinud 2016. aastal minna arhiveeritud asjadesse ja esitada nende katseaegade näiteid, mis on juba kustunud ja arhiivi saadetud. Kaebaja ei mõista, miks kohtunik L. Prokopenko eiras oma volitusi ja 26. oktoobri 2016. a otsusesse nr 1-16-2565/17 kirjutas, et kaebaja pani kuriteo toime katseajal ja tõi näite asjaolu kohta, mida sisuliselt ei eksisteeri, ning mis võib kaebajat laimata. Kaebaja soovib, et kohtunik saaks teenitud karistuse. Kaebaja soovib hea nime rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohtule esitatud kaebusest võib mõista, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016. a kohtumäärusega asjas nr 1-16-2565.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb V. Markovi kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 (Riigikohtu 28. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-70-

15, p 23; Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-1389, p 10), milles sätestatud eeldused peavad kaebuse rahuldamiseks olema täidetud.

5.RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ning lõike 31 kohaselt lisaks lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda § 15 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks. Seega on kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks RVastS § 15 lg-te 1 ja 3 1 järgi see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus EIK-s.
6.Praeguses asjas puudub vaidlus selle üle, et Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016. a määruse teinud kohtuniku suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK lahendit. Seega ei ole RVastS § 15 lg-tes 1 ja 3 1 sätestatud nõuded ilmselgelt täidetud. Kaebuse asjaoludel ei saa RVastS §-s 15 sätestatud piiranguid pidada kaebaja õigusi ka ebaproportsionaalselt piiravaks. Seega on kaebuse eduväljavaated vähesed.
7.Kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline ka siis, kui möönda võimalust, et kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamine on võimalik ka ilma kohtuniku suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse või vastava kohtuasja suhtes tehtud EIK lahendita. Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-70-15 p 20, et halduskohus saab kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise menetluses kohtulahendi õiguspärasust hinnata ainult erandlikes olukordades ning eeldusel, et kaebajal puudusid muud võimalused oma õiguste kaitseks.
8.Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks 26. oktoobri 2016. a määrust asjas nr 1-16-2565 määruskaebusega vaidlustanud. Kui kaebaja jättis edasikaebeõiguse kasutamata, siis tuleb lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust.
9.Lisaks ei ole kohtule äratuntav, et 26. oktoobri 2016. a määruses asjas nr 1-16-2565 oleks kohus kaebaja mainet kahjustatud. Viidatud määrusest nähtuvalt on kaebaja poolt katseajal kuriteo toimepanemise fakti kohtule esitanud kinnipidamisasutus ja kriminaalhooldaja ning sellest tulenevalt tegi kohus tähelepaneku kaebaja tegevuse kohta. Selleks, et faktiväide või väärtushinnang oleks kvalifitseeritav au teotamise ja hea nime kahjustamisena, peab ta ületama teatud raskusastme ja tooma kaasa isikule täiendavaid üleelamisi (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2023. a otsus asjas nr 3-19-1565, p 26; 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4). Faktiväidet ja hinnangut, mis riivab isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-11-04, p 11). Üksnes kohtuniku poolt väljatoodu selle kohta, et kaebaja pani kuriteo toime katseajal ning mis tugines kohtule edastatud andmetel, ei ole sellise intensiivsusega, jaatamaks kaebaja au teotamist ja hea nime rikkumist.
10.Kohtu hinnangul viitab riive väheintensiivsusele ka kaebuse esitamise ajahetk. Kaebaja esitas praeguses asjas kaebuse kaheksa aastat hiljem vaidlusaluse kohtumääruse tegemisest.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Markovi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel.
12.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium