X (Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, sündinud XX XX XXXX, viibimiskoht Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X 22.10.2024 taotlus ning anda talle riigi õigusabi rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise Politsei- ja Piirivalveameti 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
2.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Eesti Advokatuuril nimetada X viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku 1 § 126 lgd 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
5.Selgitada määratud esindajale, et: a. Riigi õigusabi andmine ei tähenda, et tulevikus esitatav kaebus on tähtaegne. Kui käesolevas asjas asjaolude väljaselgitamisel selgub, et kaebus ei oleks tähtaegne (sh ei esitatud juba riigi õigusabi taotlust VRKS § 251 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul) ning kaebetähtaja järgimata jätmine välistab taotleja õiguste ja huvide kaitse, tuleb advokaadil lähtuda riigi õigusabi seaduse2 § 19 lg-s 1 sätestatust; b. rahvusvahelise kaitse asjas esitatava kaebuse koostamisel tuleb muu hulgas lähtuda ka käesoleva määruse põhjendava osa punktide 8–10 selgitustest;
c. riigi õigusabi andmine ei tähenda automaatselt, et taotlejale tuleks anda ka muud menetlusabi. Menetlusabi taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Teadlikult nõuetele mittevastavate avalduste esitamist võib kohus käsitada menetlusõiguse kuritarvitamisena ja esindajat ka trahvida (vt HKMS § 28 lg 2); d. menetlusõiguse kuritarvitamisena, mille eest kohus võib esindajat trahvida, on käsitatav ka menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine; e. taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb esitada hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul riigi õigusabi toimingu tegemisest. Selle tähtaja rikkumisel jätab kohus vastavas osas taotluse läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtule saabus 22.10.2024 Bangladeshi Rahvavabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX, edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise3 Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1 (edaspidi 16.09.2024 otsus) vaidlustamiseks halduskohtus. Eelviidatud otsusega loeti tema rahvusvahelise kaitse taotlus põhjendamatuks ja lükati taotlus tagasi (16.09.2024 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2). Taotleja viibib kinnipidamiskeskuses ning taotluse kohaselt puudub taotlejal raha esindaja palkamiseks ning ta ei ole võimeline end ka ise esindama. Riigi õigusabi taotluse kohaselt puudub taotlejal vara ning tema rahaliste vahendite jääk ei ole piisav asjatundliku õigusabi eest tasumiseks. Taotleja ei ole võimeline end ka ise esindama, kuna ta ei oma juriidilisi teadmisi ega valda eesti keelt.
2.Kohus rahuldab riigi õigusabi taotluse.
3.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada VRKS-i alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi RÕS § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6, direktiiv 2013/32/EL art 21 lg 2). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud.
4.Taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et isikul puuduvad rahalised vahendid ning igasugune vara. Taotleja viibib kinnipidamiskeskuses ning tal puudub sissetulek. Kohus peab taotluse alusel usutavaks, et taotleja majanduslik seisund ei võimalda tal endal esindajat
Taotluses ilmselgelt ekslikult märgitud kui PPA otsus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 12405150059-1. Kohtule taotlusega koos edastatud 16.09.2024 otsusest nähtuvalt otsustati taotlejale lahkumiskohustuse määramine ja sissesõidukeelu kohaldamine 02.05.2024 ettekirjutusega nr 1052278561.
palgata ning keeleoskus ja juriidiliste teadmiste puudumine Eesti õigusest ei võimalda tal iseseisvalt oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Eelnev ei tähenda, et kaebuse esitamisel oleks täidetud tingimused muu menetlusabi saamiseks ning et kohus ei võiks küsida taotlejalt tõendeid (vt ka allpool punkti 10). Pole kahtlust, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
5.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 16.09.2024 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Kohtul ei ole alust arvata, et tulevikus esitatav menetluslikult lubatav kaebus ei võiks omada eduväljavaateid. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõenditega ja taotleja seisukohtadega tutvumist.
6.Kuna taotleja soovib vaidlustada PPA 16.09.2024 otsust, millega lükati tagasi tema rahvusvahelise kaitse taotlus, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 8). Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
7.Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
8.Taotluse kohaselt on taotleja vaidlustatava 16.09.2024 otsusega nr 12405150059-1 tutvunud 10.10.2024. Nimetatud otsuses on taotlejale selgitatud viitega VRKS § 251 lg-le 1 ja VSS § 13 lg-le 3 taotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamise korda. Kuna taotluse kohaselt tutvus taotleja 16.09.2024 otsusega 10.10.2024, siis hakkas otsuse vaidlustamistähtaeg kulgema 11.10.2024 ning möödus 20.10.2024. Kuna 20.10.2024 oli pühapäev, siis oli kaebuse esitamise viimane päev 21.10.2024. Seega esitas taotleja riigi õigusabi 22.10.2024 taotluse pärast 16.09.2024 otsuse kaebetähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt soovitab kohus riigi õigusabi osutama määratud advokaadil kontrollida, millal sai taotleja kätte 16.09.2024 otsuse, ning kui käesolevas asjas asjaolude väljaselgitamise tulemusel selgub, et menetlusõigus (kaebetähtaja järgimata jätmine) välistab taotleja õiguste ja huvide kaitse, tuleb advokaadil lähtuda RÕS § 19 lg-s 1 sätestatust.
9.Kui määratud esindaja hinnangul oleks kaebus menetluslikult lubatav (sh esindaja hinnangul esines kaebetähtaja rikkumise korral mõjuv põhjus), siis selgitab kohus järgmist. Taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt VRKS § 25 1 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.
10.Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:
Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks; Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud; Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada; Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel; Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus4, kui: kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki, kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda; Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi või kaebetähtaja ennistamise taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud; Hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).
Taotleja suhtleb bengali kinnipidamiskeskuses.
keeles
ning
ta
viibib
Politsei-
ja
Piirivalveameti
11.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus
Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad. Taotlusele tuleb lisada ka kinnipidamiskeskuse taotleja isikukonto väljavõte taotluse kohtule esitamise seisuga.
esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).
12.Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.