Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-7732
Tsiviilasi
Sinear OÜ hagi MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
29 118 eurot 72 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts (registrikood: 80253815); esindaja Kalev Lindal Vastustaja (hageja): Sinear OÜ (registrikood: 11496671); esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Varbuse apellatsioonkaebus rahuldamata.
Mõisameeste
Seltsi
2.Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2016 otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud MTÜ Varbuse Mõisameeste Seltsi kanda.
4.Rahuldada Sinear OÜ avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista MTÜ-lt Varbuse Mõisameeste Selts Sinear OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 517 (viissada seitseteist) eurot 50 (viiskümmend) senti (ilma käibemaksuta). Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sinear OÜ (hageja) esitas 21. mail 2015 hagi MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts (kostja) vastu võlgnevuse 22 820 eurot 40 senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2133 eurot 67 senti ning jooksva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 4. septembril 2013 töövõtulepingu (tl 8–11) Varbuse mõisapargi taastamise II etapi tööde tegemiseks lõpptähtajaga 12. juuni 2015. Hageja lõpetas tööd enne lõpptähtaega ja andis kostjale üle 20. oktoobril 2014. Hagejat esindas tööde üleandmisel Aivar Parksepp, kes andis kostjale üle allkirjastatud akti tööde üleandmise kohta (tl 13) ja objekti täite- ja teostusdokumentatsiooni. Lepingu p-ga 8.3 kohustus kostja hageja poolt esitatud üleandmisvastuvõtu akti 5 tööpäeva jooksul läbi vaatama ja allkirjastama või esitama kirjalikud põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei ole aktile lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb lugeda töö alates 27. oktoobrist 2014 vastu võetuks. Hageja esitas 31. oktoobril 2014 eeltoodud akti alusel kostjale arve nr M00206 (tl 20) summas 22 820 eurot 40 senti maksetähtajaga 14. november 2014. Hageja saatis maksetähtaja päeval meeldetuletuse arve tasumiseks (tl 21), 17. veebruaril 2015 võla tasumise nõude (tl 22–23) ja 24. aprillil 2015 viimase hoiatuse (tl 25–26). Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Vastuses kostja seisukohtadele märkis hageja, et vaidlualusel objektil teostas hageja alltöövõtjana töid Estlandscape OÜ, mille esindajatega oli kostja lepingu täitmise käigus vahetult suhelnud. Tööde vastuvõtmine toimus muinsuskaitse järelevalvet teostanud Artes Terrae OÜ esindaja Tanel Breede ettepanekul, kes oli vastava ettepaneku edastanud 9. oktoobril 2015 kirjas nii Estlandscape OÜ-le kui ka kostjale. Kostja oli teadlik, et tööde üleandmisel osaleb töövõtja esindajana Estlandscape OÜ. Kostja ei esitanud tööde üleandmisel vastuväiteid dokumentatsiooni üleandmise kohta.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on töövõtulepingu esemeks olevad tööd 20. oktoobril 2014 vastu võtnud. Väidetavalt töid üle andnud isik Aivar Parksepp ei ole töövõtja ega tellija esindaja. Seetõttu ei saanud nimetatud isikul olla üle antavat dokumentatsiooni. Hageja ei ole kostjale töö vastuvõtmiseks vajalikke dokumente üle andnud. Kostjal puudus alus eeldada töö vastuvõtmist enne tööde teostamise lõpptähtaega 12. juunil 2015. Enne lepingus kokkulepitud tööde teostamise lõpptähtaega puudus kostjal tasu maksmise kohustus.
Hageja tehtud tööd ei vasta osaliselt lepingutingimustele, lepingu esemeks olnud pargiteed on lagunenud 60 m ulatuses. Kostja on tellinud hinnangu garantii korras paranduste tegemise maksumuse kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. juuni 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 29 483 eurot 84 senti 4. septembril 2013 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas 22 820 eurot 40 senti põhivõlgnevuse ja 6663 eurot 44 senti viivise katteks kuni kohtuotsuse tegemiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas hageja menetluskulude nõude täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 4256 eurot 6 senti. Maakohus jättis kohtuotsuse jõustumiseni kehtima hagi tagamisabinõuna hageja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kinnisasjale, nimetusega Mõisapark, registriosa nr 2498338, summas 24 920 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on teostanud kostja objektil
4.septembril 2013 sõlmitud töövõtulepingu alusel töö ning kostja ei ole töö eest tasunud. Pooled vaidlevad asjaolu üle, millal töö on vastu võetud ja kas töö vastuvõtmine on dokumenteeritud vastavalt lepingus kokkulepitule. Tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et kuigi kohtule ei ole esitatud poolte poolt allkirjastatud teostatud tööde akti, on kostjal tekkinud hagejale tasu maksmise kohustus. Kostja ei ole vaidlustanud töö valmimist ning tal on olnud võimalus töö üle vaadata. Kostja ei ole esitanud lepingu p-s 8.3 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikult ühtegi põhjendust töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK-ile) sihtfinantseerimise lepingu alusel väljamaksetaotluse esitamisel on kostja toetunud 20. oktoobri 2014 üleandmis-vastuvõtuaktile nr 3. Seega on kostja nimetatud aktis kirjeldatud tööde teostamist aktsepteerinud. Samuti on kostja väljamaksetaotluses toetunud hageja arvele nr M00206, mis on kostja poolt hagejale tasumata. Kostja väide temale dokumentide üle andmata jätmise kohta on ümber lükatud kostja enda poolt KIK-ile tehtud avaldustega ning kostja poolt kohtule esitatud teostatud tööde aktiga. Kostja on väitnud, et hageja poolt teostatud tööde akt on ebakorrektselt vormistatud, sest tööde üleandmisel ei viibinud ning akti ei allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Kohtu hinnangul ei oma toodud põhjendus tähtsust. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 20. oktoobril 2014 ei viibinud hageja esindaja objektil. Hageja oli volitanud dokumentatsiooni üle andma alltöövõtja esindaja Aivar Parksepa, kelle objektil viibimist ei ole kostja eitanud. Hageja oli kostjaga lepingulistes suhetes majandustegevuses tegutseva isikuna. Hageja vastutas oma alltöövõtja Estlandscape OÜ tegevuse eest vaidlusalusel objektil. Kohus jõudis järeldusele, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 637 lg-te 4 ja 5 ning § 101 lg 1 p 1 alusel töö eest tasu maksmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.3 järgi on kokkulepitud viivisemäär 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Viivisemäära arvestades moodustab viivis ajaperioodil 15. novembrist 2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni 6663 eurot 44 senti. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on esialgselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 3256 eurot 6 senti (käibemaksuta). Maakohtu hinnangul on hageja menetluskulu täies ulatuses põhjendatud ja vajalik.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning menetluskulud jätta hageja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt põhineb hagiavaldus valeväidetel. Hageja alltöövõtja esindaja Aivar Parksepp ei andnud kostjale objektil üle teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, vaid näitas
20.oktoobril 2014 oma viimast teostatud töölõiku muinsuskaitse järelvalvajale. Kohtu seisukoht, et A. Parksepp oli hageja esindaja TsÜS § 116 lg 2 alusel, ei ole kohaldatav töövõtusuhtes. Vastasel juhul tekiks olukord, kus alltöövõtjatel oleks seadusest tulenev õigus peatöövõtjat esindada. Kuna alltöövõtja esindaja ei esitanud kostja esindajale 20. oktoobril 2014 mitte ühtegi dokumenti, mis viitaksid hageja soovile objekt üle anda, ei olnud ka kostjal põhjust arvata, et objekt on üle antud. Kostja pole hagejalt apellatsioonkaebuse esitamiseni saanud allkirjastatud akti ega muud dokumenti, mis viitaks objekti üleandmisele. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja on kohustatud tööde eest tasuma selle tõttu, et kostja ei ole 5 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist esitanud põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kuna töid ei ole üle antud, siis ei ole olnud võimalik esitada ka keeldumise põhjendusi. Menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohus arvestanud, et kostja oli nõus kompromissiga summas 15 000 eurot, kuid hageja kompromissi ei soovinud. Hageja on käitunud pahatahtlikult, sest hageja oli teadlik, et vaidlusaluseid töid finantseerib suuremas osas KIK ning rahastusperiood lõpeb
12.juunil 2015. See tähendas, et avaldus tööde lõpetamise kohta tuli kostjal KIK-ile esitada hiljemalt
11.juunil 2015 koos kostja poolt saadetud (ebasobilike) dokumentidega. Kostja pakkus kompromissettepanekus hagejale, et hageja esitaks korrektse dokumentatsiooni, likvideeriks ilmsiks tulnud vaegtööd ja nõustuks lepingutasuga 15 000 eurot. Kui kohus leiab, et põhivõlgnevuse väljamõistmine on õigustatud, siis tuleks viivised jätta hageja kasuks välja mõistmata. Kogu töödega seotud dokumentatsioon on hageja käes, mistõttu on selge, et ka hageja on viivitanud omapoolsete kohustuste täitmisega.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja poolt on kõik lepingulised tööd nõuetekohaselt tehtud ja kostjale üle antud. Samuti järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole tööde vastuvõtmise järgselt esitanud hagejale pretensioone. Hagiavalduse lisadega on tõendatud, et
20.oktoobril 2014 toimus tööde ülevaatus ja üleandmine. Hageja poolt 16. septembril 2015 esitatud menetlusdokumendi lisadega on tõendatud, et kostja oli teadlik asjaolust, et Estlandscape OÜ oli vaidlusalusel objektil hageja alltöövõtja, kostja suhtles lepingu täitmise küsimustes vahetult Estlandscape OÜ esindajatega ning hageja on kostjale üle andnud tööde teostamisega seotud dokumentatsiooni. Kohus kohaldas õigesti VÕS § 635, § 637 lg-d 4 ja 5, § 638 ja § 101 lg 1 p 1 ning rahuldas põhjendatult hagi vaatamata asjaolule, et üleandmis-vastuvõtmisakti ei olnud allkirjastatud. Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma üksnes seetõttu, et kostja keeldus pahatahtlikult pika aja jooksul tasuma teostatud tööde eest. Hageja menetluskuludele pole kostja maakohtu menetluses vastuväiteid esitanud. Väär on kostja väide, et hageja ei soovinud asja lahendamist kompromissiga. Hageja on teinud esimese astme menetluses kostjale 12. oktoobril 2015 mõistliku kompromissiettepaneku, millega kostja ei nõustunud. Antud asjas puudub alus viiviste vähendamiseks. Hageja arve nr M00206 tasumise nõue summas 22 820 eurot 40 senti muutus sissenõutavaks 22. novembril 2014. Kostjal oli võimalus tasuda arve selle saamisel ja vältida viiviste nõuet. Asjaolu, et kostja pahatahtlikult ja otsitud alustel keeldus arvet tähtaegselt tasumast, ei saa olla aluseks viiviste vähendamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Hageja nõuab kostjalt tasu 4. septembril 2013 hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu (töövõtuleping) alusel tehtud tööde eest. Poolte vahel puudub vaidlus lepingujärgsete kohustuste suhtes ja lepingus kokkulepitud tasus. Kostja väitel ei ole vaidlust ka selles, et tööd on tehtud (tl 86). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu leides, et tal ei ole lepingujärgse tasu maksmise kohustust, kuna kostjale ei ole hageja poolt lepingus kokkulepitud viisil tehtud tööde dokumentatsiooni üle antud, kostja ei ole seega hageja väitel lepingujärgseid töid nõuetekohaselt üle andnud.
8.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 17). Töövõtulepingu p 3.1 järgi kohustus kostja kui tellija maksma tehtud tööde eest peale teostatud tööde akti allkirjastamist. Lepingujärgsed tööd pidid töövõtulepingu p 4 järgi olema tehtud hiljemalt 12. juunil 2015. Ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks on vaja tuvastada, et töövõtulepingu alusel tehtud töö on tehtud ning seda, et kostja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Nimetatud asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja (vt Riigikohtu 28. veebruar 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-08, p 13).
9.Hageja väitel edastas ta kostjale allkirjastamiseks tööde vastuvõtmise akti. Kostja on menetluses tööde vastuvõtmisest keeldumist põhjendanud erinevalt. Kostja oli vastuses hagile seisukohal, et tööde üleandmise vastuvõtuakti ei ole hageja esitanud ning Aivar Parksepal ei olnud õigust lepinguliste suhete puudumise tõttu kostjaga hageja poolt kostjale dokumente edastada. 14. märtsi 2016 kohtuistungil leidis kostja, et tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist takistab allkirjastamise kuupäev 20. oktoober 2014. Kostja leidis samal istungil, et tööd on heaks kiidetud 18. mail 2015 (tl 86). Ringkonnakohus on seisukohal, et iseenesest tähendab kostja maakohtu istungil väljendatud seisukoht, et tal on alates 18. maist 2015 kohustus maksta hagejale tasu („tehtud tööd on heaks kiidetud“) on üldjuhul üheselt mõistetav tööde vastuvõtmisena. Seega oleks apellatsioonimenetluses vaidluse all üksnes tööde vastuvõtmise kuupäev, millest sõltub viivisenõude arvestamise aeg, kuna kostja ei ole menetluses ühtegi konkreetset vastuväidet nõude suuruse kohta esitanud. Kostja viited praagile (tl 51) on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on tuginenud KIK võimalikele nõuetele, kuid ei ole ühtegi konkreetset sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu esitanud. Samas on kostja esindaja kohtuistungil väljendatu vastuolus nii apellatsioonkaebuse seisukohtade, kui muude menetluses esitatud väidetega. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses kogu maakohtu otsuse tühistamist.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole kostjale tööd nõuetekohaselt üle antud, kuna A. Parksepal puudus õigus hagejat esindada, ei ole põhjendatud. Hageja esindamise õigus tähendab kostja menetluses esitatud väidete põhjal teostatud tööde akti üleandmise õigust kostjale. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Iseenesest on põhjendatud kostja seisukoht, et alltöövõtja poolne töö üleandmine tellijale ei tähenda seda, et ka peatöövõtja oleks töö
tellijale üle andnud. Praegusel juhul tuleneb aga A. Parksepa esindusõigus tehtud tööde akti üleandmiseks nii hageja esitatud tõenditest kui kostja enda käitumisest. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde hageja 16. septembri 2015 menetlusdokumendi lisad, mille järgi toimus
20.oktoobril 2014 tööde vastuvõtmine muinsuskaitse järelevalvet teostanud Artes Terrae OÜ esindaja T. Breede ettepanekul. Kostjale oli teada, et A. Parksepp osaleb mõisa pargi tööde ülevaatusel ja vastuvõtmisel (tl 12). Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et TsÜS § 116 lg 2 ei kehti töövõtulepingute puhul. Praegusel juhul tulenes A. Parkesepa esindusõigus teostatud tööde akti üleandmiseks esindusõiguse üldsätete (TsÜS § 116, § 117 lg 1) alusel. Teostatud tööde akti üleandmiseks oli A. Parksepal hageja esindusõigus ning ta tegutses hageja nimel. Kuigi hageja tugineb menetluses sellele, et hageja ei ole talle isiklikult teostatud tööde akti üle andnud, ei ole ta menetluses ka väitnud, et ta ei ole A. Parksepalt nimetatud dokumenti saanud. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta on saanud kätte 31. oktoobri 2014 arve nr M00206. Hiljemalt siis pidi ta esitama hagejale vastuväited teostatud tööde akti suhtes. Kostja on tuginenud kogu menetluse kestel hageja allkirja puudumisele teostatud tööde aktil, kuid kostja enda esitatud 29. juuni 2015 menetlusdokumendi (tl 148) kohaselt on 18. mai 2015 töökoosoleku protokollis umbmääraselt kirjas, et kogu dokumentatsioon on üle antud. 18. mai 2015 on ka kuupäev, mida kostja esindaja nimetas kohtuistungil töö heakskiitmise kuupäevaks. Kostja ei ole aga menetluses toonud esile ühtegi dokumenti, nimetanud ühtegi toimingut, mida hageja oleks 20. oktoobrist 2014 kuni 18. maini 2015 täiendavalt esitanud või teinud, kostja ei ole ka nimetanud ühtegi puudust, mida hageja oleks selle ajavahemiku jooksul kõrvaldanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja toetumine
20.oktoobri 2014 üleandmis-vastuvõtuaktile nr 3 KIK-ile sihtfinantseerimise lepingu alusel väljamaksetaotluse esitamisel tähendab kaudselt ka seda, et ta on nimetatud aktis kirjeldatud tööde teostamist aktsepteerinud. Seega on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kostja on töö vastu võtnud 20. oktoobril 2014. VÕS § 84 lg 1 järgi ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi. Kuigi VÕS § 84 lg 2 järgi ei mõjuta kohustuse varasem täitmine teise lepingupoole kohustuse täitmise aega, ei saa kostja tugineda sellele, et tema tasu maksmise kohustus tekkis alles
12.juunil 2015. Töövõtulepingu järgi pidid tööd olema tehtud hiljemalt 12. juuniks 2015, seega võis hageja teha tööd ka varem ning tasunõue võis muutuda sissenõutavaks varem (kostja vastus hagile p 2).
11.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (Riigikohtu 3. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16, p 14). Kostja on mittetulundusühing, lepingu objektiks oli Varbuse mõisapargi taastamine. Juhul, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 643 järgi tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb jälgida käibes vajalikku hoolsust. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele
mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Kostja apellatsioonkaebuse väitel ei ole ta saanud hagejalt kogu objekti puudutavat dokumentatsiooni. Samas ei ole hageja täpsustanud, missugused on need dokumendid, mida ta ei ole kostjalt saanud. Töövõtulepingu p 8.2 järgi on üleandmis-vastuvõtuaktis kohustuslik fikseerida töö või tööosa kirjeldus ja maht; töö või tööosa maksumus ja töövõtja pangarekvisiidid. A. Parksepa kinnitusel on ta kostjale 20. oktoobril 2014 andnud üle tööde üleandmise-vastuvõtu akti ja objekti täite- ja teostusdokumentatsiooni (tl 13 jj). T. Breede selgituskirja kohaselt on kostjale 20. oktoobril 2014 töö täitmise dokumentatsioon üle antud (tl 17). Teostatud tööde aktis on tööde loetelu ja hind (tl 19). Kostja ei ole menetluses toonud esile ühtegi täpsemat teavet, mida tema käsutuses ei ole. Kostja ei ole ühtegi vastuväidet menetluses esitanud sellele, et ta on hageja arve nr M00206
31.oktoobrist 2014 kätte saanud. Kostja ei ole hagejale esitanud pärast arve saamist ühtegi sisulist vastuväidet tööde üleandmise dokumentatsiooni kohta (vt otsuse p 10).
12.Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja viivisenõudele. Viivis on kostjalt mõistetud välja tasu maksmisega viivitamise eest, kostja etteheited hagejale ei ole viivise vähendamise aluseks.
13.Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus on põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Asjaolu, et kostja oli nõus kompromissiga summas 15 000 eurot, ei ole maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas tühistamise aluseks. Tsiviilasja hinnaks on ligikaudu kahekordselt suurem summa (29 118 eurot 72 senti) ning maakohus on hagi rahuldanud täies ulatuses. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas muutmata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 517 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud ning tasu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist, mistõttu tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.