Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Tervisekassale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 2. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja märkis, et esitas meditsiiniosakonnale 22. juulil 2024 taotluse, millele ta ei ole vastust saanud. Kaebajale ei võimaldatud septembrikuus hambaarsti vastuvõttu, kuigi kaebaja registreeriti vastuvõtule 31. juulil 2024. Kaebaja eesmärk on saada koheselt hambaarsti vastuvõtule nii hammaste kvaliteedi hindamiseks kui ka esihamba parandamiseks.
2.Vastuseks kohtumäärusele selgitas Tartu Vangla 4. oktoobril 2024, et vanglal puuduvad kaebuses viidatud kaebaja pöördumised ja neile koostatud vastused. Alates 1. juulist 2024 täidab avalikku ülesannet kinnipeetavatele tervishoiuteenuse, sh hambaravi osutamisel Tervisekassa oma lepingupartnerite vahendusel ning Tartu Vanglas on selleks SA Viljandi Haigla. Kuna vangla ei osuta alates 1. juulist 2024 tervishoiuteenust ning tõstatatud küsimus ei ole mitte üldine tervishoiuteenuse korraldamise, vaid väga konkreetselt tervishoiuteenuse sisuline küsimus (ravivajaduse hindamine), siis ei ole vanglal ka võimalik esitada seisukohta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.
3.Tartu Halduskohus kohustas 4. oktoobri 2024. a määrusega Tervisekassat esitama seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning asjaga seotud dokumendid.
4.Kaebaja esitas 4. oktoobril 2024 taotluse, milles palus lõpetada esialgse õiguskaitse menetluse, kuna kaebajal toimus 4. oktoobril 2024 hambaarsti vastuvõtt. Vastusena 7. oktoobri 2024. a kohtunõudele teatas kaebaja, et soovib siiski kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemist kohtu poolt. Seejärel koostas kohus kaebajale uue kohtunõude, milles selgitas, et kaebaja 4. oktoobri 2024. a avaldusest tulenevalt esineb sellegipoolest alus menetluse lõpetamiseks, mistõttu soovib kohus teada, kas kaebaja nõustub menetluse lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja esitas 7. oktoobril 2024 vastuse, milles nõustus kohtu poolt välja toodud asjaoludega ning palus lõpetada menetluse. Kaebaja lisas, et menetluskulud kaebajal puuduvad.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud.
6.Arvestades, et kaebaja nõuab praeguses asjas hambaravi võimaldamist ning kaebajale võimaldati hambaarsti vastuvõtt 4. oktoobril 2024, leiab kohus, et menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.
7.Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud.
8.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebajal menetluskulusid tekkinud, ei ole kohtul vajalik kujundada seisukohta kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
11.Kuivõrd kaebajal puudub praeguse vaidluse lahendamiseks vaide esitamise õigus (vt Tartu Halduskohtu 19. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-24-300) ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt pole ka antud hetkel taotluses toodud asjaoludega seonduvat kaebust kohtumenetluses, siis puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes.
12.Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse
eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
13.Kohus saab aru, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse vabastada kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest.
14.Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja esitatud kaebuse osas kuulub menetlus lõpetamisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Samal põhjusel tühistab kohus ka oma 4. oktoobri 2024. a määruse, millega kohus kohustas Tervisekassat kohtumäärusele vastama.
15.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.