Janek Gingeli kaebus Tartu Vangla 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/609, 27. detsembri 2023. a otsuse nr 6-5/227-1, 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 6-1/785 ja eelnimetatud haldusaktidega seotud vaideotsuste tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Janek Gingel Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-24-212 menetlus.
2.Jätta kaebaja taotlused tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
4.Kohustada kaebajat teatama, kelle nimele ja millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
1.Tartu Vangla tunnistas 27. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/609 Janek Gingeli (kaebaja) süüdi Tartu Vangla 25. mai 2023. a käskkirja nr 6-3/142 p 5 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt suhtles kaebaja 1. detsembril 2023 töökohas Osaühing Pesumaja REA kõrvalise isikuga, s.o samal päeval Tartu Vanglast vabanenud isikuga, ja tegeles kõrvaliste tegevustega. Kaebaja esitas eelnimetatud käskkirja peale 27. detsembril 2023 vaide, mille vangla jättis 22. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/257-2 rahuldamata.
3-24-212
2.Tartu Vangla paigutas 27. detsembri 2023. a otsusega nr 6-5/227-1 kaebaja samal päeval ümber karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse Tartu Vangla eluosakonda. Otsuse kohaselt on kaebajat avavanglas kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, kolmanda rikkumise toimepanemisel piirduti vestlusega. Kaebaja on eiranud korduvalt kinnipeetavale sätestatud keeldusid ja kohustusi, kuritarvitades seejuures vangla usaldust. Ühtlasi võib kinnipeetava käitumisviis ajendada ka kaaskinnipeetavaid rikkuma kehtivat korda. Seetõttu ei ole võimalik jätkata kaebaja vangistuse täideviimist avavanglas. Vanglal puudub veendumus, et kaebaja ei pane avavangla tingimustes viibides toime uusi rikkumisi. Kaebaja esitas eelnimetatud otsuse peale 31. detsembril 2023 vaide, mille vangla jättis 23. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/2-2 rahuldamata.
3.Tartu Vangla tunnistas 28. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 6-1/785 alates 27. detsembrist 2023 kehtetuks kaebaja suhtes välja antud järelevalveta väljaspool vanglat liikumise käskkirja (25. mai 2023. a käskkirja nr 6-3/142) seoses töötamisega Osaühingus Pesumaja REA. Seoses kaebaja paigutamisega karistuse kandmiseks tagasi kinnise vangla eluosakonda, ei ole otstarbekas lubada kaebaja järelevalveta liikumist väljaspool vanglat. Kaebaja esitas eelnimetatud käskkirja peale 31. detsembril 2023 vaide, mille vangla jättis 23. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/4-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 23. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 27. detsembri 2023. a otsuse nr 6-5/227-1, 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 6-1/785 ja 22. jaanuari 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/257-2 tühistamiseks. Kaebaja ei ole nõus vastutama kõrvaliste isikute viibimise pärast neile mitte ettenähtud asukohas. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, kuna kaebaja on töötu ja tal puudub sissetulek. Samuti palub kaebaja üle kuulata tunnistaja ja vanglalt välja nõuda videosalvestised 1. detsembri 2023. a sündmuse kohta.
5.Kaebaja esitas 25. jaanuaril 2024 kohtule avalduse, milles viitab Tartu Vangla 23. jaanuari 2024. a vaideotsustele nr 1-11/24/2-2 ja 1-11/24/4-2.
6.Tartu Halduskohus võttis 5. veebruari 2024. a määrusega menetlusse Janek Gingeli kaebuse Tartu Vangla 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/609, 27. detsembri 2023. a otsuse nr 6-3/227-1, 28. detsembri 2023. a käskkirja nr 6-1/785, 22. jaanuari 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/257-2, 23. jaanuari 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/2-2 ja 23. jaanuari 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/4-2 tühistamiseks. Sama määrusega andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
7.Tartu Vangla esitas kohtule 20. märtsil 2024 vastuse kaebusele, milles palub kaebuse rahuldamata jätta. Samuti esitas vastustaja haldusmenetluse tõendid.
8.Kaebaja esitas kohtule 9. veebruaril, 9. märtsil, 21. märtsil, 17. aprillil ja 23. aprillil 2024 täiendavad seisukohad ja tõendi. Kaebaja taotleb tõendite kogumist ning esitab vastuväited vastustaja vastusele.
9.Osaühingu Pesumaja REA juhataja esitas 22. märtsil 2024 kohtule täiendavad tõendid.
10.Tartu Vangla esitas kohtule 2. oktoobril 2024 avalduse, milles annab teada, et kaebaja vabastati 26. aprillil 2024 vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Vangla palub haldusasja menetlus tühistamiskaebuse ainetuks muutumise tõttu lõpetada.
11.Kohus palus 3. oktoobri 2024. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Viimasel juhul
3-24-212 peab ta kohtule selgitama, kuidas on see tema õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal teatada, kelle nimele ja millisele arvelduskontole kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamise korral tagastada.
12.Kaebaja esitas 7. oktoobril 2024 kohtule avalduse, milles ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega. Kaebajal jäi vangla tegevuse tõttu saamata töötasu ning tema kaebus Tartu Vangla vastu on põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT
13.Tartu Vangla 27. detsembri 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/609, 27. detsembri 2023. a otsus nr 6-5/227-1, 28. detsembri 2023. a käskkiri nr 6-1/785 ja eelnimetatud haldusaktidega seotud vaideotsused puudutavad kaebaja distsiplinaarkorras karistamist, kinnisesse vangla eluosakonda paigutamist ja järelevalveta väljaspool vanglat liikumise käskkirja kehtetuks tunnistamist, s.t et haldusaktid reguleerivad üksnes kaebaja kui vanglas viibiva kinnipeetava õigusi ja kohustusi. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis avalda haldusaktid kaebajale enam mõju. Samuti seonduvad haldusaktid kaebaja väidetavalt saamata jäänud töötasuga üksnes kaudselt ning nende tühistamine ei tooks vanglale kaasa kohustust kaebajale töötasu välja maksta. Seega ei ole haldusaktide tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Kuna haldusaktid on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12; 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
14.Kuna tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu, kuid kaebaja ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib jätkata haldusasja menetlust vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist põhjendatuks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Puudub alus eeldada, et kaebaja uuesti karistuse kandmiseks vanglasse paigutatakse. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
15.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
3-24-212
16.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
17.Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Selleks peab kaebaja kohtule teatama, kelle nimele ja millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.