lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1207/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1207/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

3.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1207

Haldusasi

X kaebus nõuetes kohustada Tartu Vanglat väljastama Xle tema kohta „KIR“ registris „Digipäevik“ erinevate isikute poolt kogutud ja subjektiivsetel arvamustel põhinevad kanded ajavahemikul 23.03.2023 kuni 15.04.2024 ning väljastama logifailid samast ajavahemikust

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määrus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 resolutsiooni p 1 peale.

määruse

2.Võtta haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese isikukonto väljatrükk.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 23.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tartu Vanglat väljastama Xle tema kohta „KIR“ registris „Digipäevik“ erinevate isikute poolt kogutud ja subjektiivsetel arvamustel põhinevad kanded ajavahemikul 23.03.2023 kuni 15.04.2024 ning väljastama logifailid samast ajavahemikust tuvastamaks, mitu korda on X andmetega erinevate seadmetega väljastpoolt vanglat ja kellele on X isikuandmed väljastatud.

3-24-1207

2.Tallinna Halduskohus jättis 05.09.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p1), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuse puudused 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kaebaja on esitanud sisuliselt kohustamiskaebuse, millelt tuleb riigilõivu tasuda 20 eurot. Kaebaja K-Raha väljavõttest selgub, et kaebaja sissetulek oli ajavahemikul 25.12.2023 kuni 23.04.2024 128 eurot ning väljaminekuid 89 euro väärtuses. HKMS § 112 lg 1 toodud arvutuste kohaselt jääb kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 0 eurot, mis on küll 20 eurost 20 euro võrra vähem, kuid samas oli kaebajal menetlusabi taotluse esitamise hetkel vabakasutuskontol 212,87 eurot vabu rahalisi vahendeid. Lisaks käesoleva määruse tegemise ajaks oli kaebaja majanduslik olukord paranenud. Ajavahemikul 05.06.2024 kuni 05.09.2024 oli kaebaja sissetulekuteks K-Raha väljavõtte kohaselt 753,50 eurot ja lubatud mahaarvamisi oli 568,83 euro väärtuses. HKMS § 112 lg 1 tuleneva arvutuse kohaselt oleks sellisel juhul kahekordne keskmine kuu sissetulek 92,34 eurot, mis ületab kohustusliku riigilõivu määra 20 eurot. Lisaks on kaebaja vabakasutuskontol vahendeid 271,49 euro väärtuses. Antud juhul on vajalik arvestada ka vabakasutuskonto vabade vahendite ja kaebaja majandusliku olukorraga käesoleva määruse tegemise hetkel (vt ka HKMS § 117 lg 1 p 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse p 1 ning vabastada teda riigilõivu 20 eurot tasumisest või alternatiivselt võimaldada tasuda riigilõiv osamaksetena nelja kuu vältel. HKMS § 112 lg 1 toodud arvutuste kohaselt jääb kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 0 eurot. Seega on menetlusabi andmise tingimused täidetud. Kaebajal on vabu vahendeid arvestusega 15 eurot kuu kohta kuni karistusaja lõpuni, mistõttu ta ei ole võimeline tasuma lõivu, et olla seeläbi ilma kirjatarvete, kõneaja ja pesemisvahenditeta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
6.Halduskohus on kokkuvõttes jõudnud õigele seisukohale, et kaebajale menetlusabi andmine riigilõivu tasumiseks ei ole antud juhul HKMS § 111 lg 1 alusel põhjendatud, kuid on sealjuures põhjendamatult omistanud õigusliku tähenduse kaebaja sissetulekutele ajavahemikul 05.06.2024 kuni 05.09.2024 ehk menetlusabi taotluse esitamise ajale järgnenud ajavahemikul. Menetlusabi andmise põhialused halduskohtumenetluses sätestab HKMS § 111 lg 1, mille kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha 2(3)

3-24-1207 arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. HKMS § 112 lg 1 on seega erinorm HKMS § 111 lg 1 suhtes, sätestades konkreetse sisuga keelu menetlusabi andmiseks isikule, kelle sissetulekud vastaval menetlusabi taotluse esitamisele eelneval perioodil jäävad alla antud punktis nimetatud määra, riivates seeläbi isiku põhiõigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Taolist põhiõiguse kitsendust ei ole alust tõlgendada laiendavalt menetlusabi taotleja kahjuks, mis juhtuks juhul, kui kohus laiendaks HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud sissetulekute kontrollimise perioodi mis tahes muule ajavahemikule. Ka varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale et HKMS-i menetlusabi andmise normid ei näe ette võimalust võtta menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse taotluse esitamisele järgnenud ajal toimunud võimalikke muutusi isiku sissetulekus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2022 määrus haldusasjas nr 3-212558, p 15). Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta.

7.Halduskohtu määrus on aga eeltoodust sõltumata seaduslik, kuna kaebajat saab pidada menetlusabi taotluse esitamise aja seisuga maksejõuliseks isikuks olenemata tema sissetulekute ja varalise seisu muutustest pärast menetlusabi taotluse esitamist. Menetlusabi taotluse lahendamisel ei saa juhinduda pelgalt HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud eelnevate sissetulekute arvutamise kriteeriumist, vaid arvestada tuleb lisaks ja eelkõige HKMS § 111 lg-s 1 sätestatuga. HKMS § 111 lg 1 järgi antakse menetlusabi, kui selle taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega on menetlusabi andmise esmaseks tingimuseks kaebaja võimetus riigilõivu tasuda (vt ka Riigikohtu 16.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-91-16, p 9; Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-532, p 10). HKMS § 112 lg 1 p 2 sätestab imperatiivse aluse menetlusabi andmata jätmiseks isikule, kelle sissetulek kontrollitaval perioodil ületab sättes nimetatud määra, kuid sellest normist ei saa järeldada vastupidist, et sissetuleku jäämine alla nimetatud määra tooks automaatselt kaasa menetlusabi andmise. HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud välistuste puudumisel peab kohus menetlusabi otsustamisel juhinduma HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud üldnormist.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal oli võimalik tasuda 20 euro suurune riigilõiv sõltumata sellest, et HKMS § 112 lg 1 järgi arvutatud kahekordsest keskmisest sissetulekust ei piisanud riigilõivu tasumiseks. Kaebaja ei vaidlusta, et tal oli menetlusabi taotluse esitamise hetkel vabakasutuskonto jääk 212,87 eurot. Seega ületas antud summa tasumisele kuuluvat riigilõivu enam kui kümnekordselt, millest tulenevalt oli kaebajal tegelikult riigilõivu 20 eurot tasumine võimalik ning sellest summast jääb veel vahendeid hädavajalike kulutuste tegemiseks. Riigilõivu tasumine kaebuse esitamisel on ette nähtud riigilõivuseaduse §-ga 60. Riigilõivu tasumine on halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise eeltingimus ja kaebaja peab sellega kaebuse esitamisel arvestama.
9.Kui kaebaja soovib, et halduskohus sisuliselt menetleks tema kaebust, siis tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv 20 eurot halduskohtu määruses antud juhiste järgi. Kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda kaebaja asemel ka kolmas isik.
10.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt) 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium