3.Kohustada kaebajat teatama, kelle nimele ja millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
1.Tartu Vangla tunnistas Aivo Tarmiku (kaebaja) 31. augusti 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/274 süüdi Tartu Vangla 6. juuli 2023. a käskkirjast nr 6-3/201 tuleneva kohustuse (väljaspool vanglat liikumisel järgida Tartu Vangla direktori 13. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 1-1/62 kinnitatud „Tartu Vangla avavangla kodukorra“ (kodukord) p-s 17.5 sätestatud erinõudeid väljaspool vanglat töötamisel) nõuete rikkumises ning määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks viis ööpäeva kartserit katseajaga kolm kuud. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja kodukorra p 17.5.4.2, 17.5.4.3, 17.5.4.4 ja 17.5.4.6, kuna suhtles töökohal kõrvaliste isikutega, tegeles kõrvalise tegevusega ning valdas, andis edasi ja võttis vastu esemeid. Kaebaja pani rikkumised toime 16. augustil ja 17. augustil 2023.
2.Kaebaja esitas 25. septembril 2023 Tartu Vanglale vaide eelnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mille vangla jättis 12. oktoobri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/216-2 rahuldamata.
3-23-2546
3.Kaebaja esitas 10. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 31. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/274 ja 12. oktoobri 2023. a vaideotsuse nr 1-11/216-2 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus võttis 20. novembri 2023. a määrusega Aivo Tarmiku kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 22. detsembril 2023 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Ühtlasi esitas vastustaja asjassepuutuvad tõendid.
6.Kaebaja esitas kohtule 17. jaanuaril 2024 täiendavad selgitused ja vastuväited vastustaja
22.detsembri 2023. a vastusele.
7.Kaebaja esitas kohtule 11. veebruaril 2024 hiljem täiendatud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning vaidlusaluse käskkirja ja vaideotsuse kehtivuse peatamiseks või alternatiivselt haldusasjas kiirendatud korras lõpplahendi või vaheotsuseni jõudmiseks.
8.Tartu Halduskohus vabastas 13. veebruari 2024. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluse kiirendamise taotluse läbi vaatamata.
9.Tartu Vangla esitas 2. oktoobril 2024 kohtule avalduse, milles annab teada, et kaebaja vabastati 21. juunil 2024 vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Vangla palub haldusasja menetlus tühistamiskaebuse ainetuks muutumise tõttu lõpetada.
10.Kohus palus 3. oktoobri 2024. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega või soovib ta minna üle tuvastamisnõudele. Viimasel juhul peab ta kohtule selgitama, kuidas on see tema õiguste kaitseks vajalik. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal teatada, kelle nimele ja millisele arvelduskontole kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamise korral tagastada.
11.Kaebaja esitas 3. oktoobril 2024 kohtule avalduse, milles teavitab kohut oma tahtest minna üle tuvastamisnõudele. Kaebaja soovib kindlaks teha, kas Tartu Vangla on tema suhtes toiminud õiguspäraselt. Kui selgub, et vangla tegevus on olnud õigusvastane, siis tekib kaebajal õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Vaidlusaluste haldusaktide alusel paigutati kaebaja avavanglast kinnisesse vanglasse, kaebaja kaotas töökoha ning võimaluse asuda õppima Eesti Maaülikooli, mistõttu tema õpingud lükkusid ühe aasta võrra edasi. Samuti võimaldab tuvastamiskaebuse menetlemine vanglal oma tegevust korrigeerida.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei avalda Tartu Vangla 31. augusti 2023. a käskkiri nr 2-23/1-3/274 ja 12. oktoobri 2023. a vaideotsus nr 1-11/216-2 kaebajale enam mõju ning nende tühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Kuna haldusaktid on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p‐ga 4 ja lg-ga 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐44‐14, p 12; 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, p 34). HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 järgi ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti
3-23-2546 andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
13.Kaebaja soovib jätkata haldusasja menetlust vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist põhjendatuks. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi
4.novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, siis on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Puudub alus eeldada, et kaebaja uuesti karistuse kandmiseks vanglasse paigutatakse. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla 31. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/274 ja
12.oktoobri 2023. a vaideotsuse nr 1-11/216-2 õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
14.Kohus märgib täiendavalt, et ei pea käesoleva kaebuse ja võimaliku tulevikus esitatava hüvitamiskaebuse eduväljavaateid ka kuigivõrd suureks, võttes arvesse käesoleva haldusasja materjale (sh videosalvestistelt nähtuvat) ning asjaolu, et Tartu Vangla 31. augusti 2023. a otsust nr 6-5/166-1 (kaebaja karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vangla eluosakonda paigutamine) ja 2. juuni 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/99 (kaebaja distsiplinaarkorras noomitusega karistamine, mis oli mh aluseks kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamisele) puudutavate haldusasjade nr 3-23-1648 ja 3-23-1947 menetlused on 15. juuli 2024. a määrustega lõpetatud ning Tartu Vangla 14. aprilli 2023. a käskkirja nr 2-23/1-3/8 (kaebaja distsiplinaarkorras noomitusega karistamine, mis oli samuti mh aluseks kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamisele) puudutavas osas on kaebaja kohtumenetluse haldusasjas nr 3-23-1233 küll läbinud, kuid ei saavutanud haldusakti tühistamist.
15.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
16.Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4). Selleks peab kaebaja kohtule teatama, kelle nimele ja millisele arvelduskontole ta kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist soovib, viie tööpäeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.