1.Rahuldada X riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks Politsei- ja Piirivalveameti 26. augusti 2024. a rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12307280012-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
2.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist oma esindatavaga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, § 204 lg 1).
Tallinna Halduskohus registreeris 25. septembril 2024 X (edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib ta riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Samuti on taotluses märgitud, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on teinud taotleja suhtes negatiivse otsuse rahvusvahelise kaitse taotlemisel ning taotleja peab pöörduma tagasi riiki, kus esineb oht tema elule. Taotleja märgib, et tal puuduvad rahalised vahendid oma õiguste kaitsmiseks.
2.Kohus palus 25. septembri 2024 esitatud kohtunõudes PPA-l edastada taotleja kohta rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluses tehtud otsus. PPA edastas 25. septembril 2024
kohtule PPA 26. augusti 2024. a otsuse nr 12307280012-1, millega tehti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2 alusel otsus taotluse tagasilükkamise kohta, ettekirjutus lahkumiseks ning jäeti sissesõidukeeld kohaldamata.
3.HKMS § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse samas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
4.VRKS § 10 lg 2 p-st 9 tuleneb, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on õigus saada sama seaduse alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi RÕS § 4 lõike 3 punkti 5 tähenduses, arvestades VRKS §-s 252 sätestatud erisusi. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus lükatakse tagasi VRKS alusel, kohaldub taotleja suhtes VRKS § 10 lg 2 p 9 ning tingimused riigi õigusabi andmiseks on täidetud. Kohtule ei nähtu, et PPA 26. augusti 2024. a otsuse nr 12307280012-1 vaidlustamine oleks ilmselgelt perspektiivitu.
5.Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on tema leibkonna igakuine netosissetulek 700 eurot. Samas on taotleja eluasemekulud 350 eurot, kulutused toidule 600 eurot, transpordile 40 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 22 eurot ning kulutused laste koolikohustuse täitmisele 20 eurot. Taotlejal on kaks alaealist last. Arvestades eelnevat ning arvestades taotluse kiireloomulisust, on kohus seisukohal, et kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt tasuda õigusabiteenuse eest.
6.Taotleja taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses esindamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad tal piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Samuti arvestades asjaolu, et taotleja on Gruusia kodanik, kes ei valda eesti keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita ennast esindada. Eeldatavalt vajab taotleja õigusabi ka järgnevates halduskohtumenetlustes ning seetõttu on kohaldatav RÕS § 17 lg 1.
7.RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Arvestades taotluse esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
8.Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida: 1) taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kaebuses ei ole vaja korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest
ja haldusmenetluse materjalidest. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud; 2) kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS §-d 80– 81). Samuti selgitab kohus, et kõik dokumendid tuleb esitada vormis, mida on võimalik salvestada koheselt e-toimikus (st kohus ei soovi dokumente muudelt digikandjatelt); 3) kui soovitakse asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda, siis tuleb esitada menetlusabi taotlus; 4) kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis; 5) kui esindajal pole võimalik kohe esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71). Selgitused taotlejale riigi õigusabi andmise määruse juurde
9.Kohus rahuldas taotleja riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks ning määratud esindaja võtab taotlejaga esimesel võimalusel ühendust. Sel põhjusel ei tõlgi kohus taotlejale riigi õigusabi andmise määrust. Ehkki taotlejale määrati riigi õigusabi korras esindaja, siis on taotlejal kohustus teha esindajaga koostööd ning abistada teda, esitades talle vajadusel tema nõutud informatsiooni ja dokumente. Edaspidine suhtlus kohtuga toimub määratud esindaja vahendusel.
10.Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot. Kohustus riigilõivu tasumiseks lasub kaebajana taotlejal, mitte esindajal ega advokaadibürool. Kui taotlejal pole raha riigilõivu (ja ka tõlkekulude) tasumiseks, siis on võimalus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlusega koos esitatavas majandusliku seisundi teatises on taotlejal kohustus esitada tõeseid andmeid enda ja perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta ning kinnitada andmete tõesust oma allkirjaga. Taotlusele tuleb lisada enda viimase nelja kuu pangakonto või pangakontode filtreerimata väljavõte. Kui taotlejal on pangakontod välisriigi pangas, siis tuleb esitada kohtule välisriigi pangakonto väljavõtted. Pangakontode puudumisel tuleb see samuti eraldi välja tuua. Pangakontode puudumine ei tähenda maksejõuetust juhul, kui taotlejal on piisavalt sularaha. Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule esindaja vahendusel. Kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et taotluses on esitatud valeandmeid, võib kohus antud menetlusabi ja ka riigi õigusabi tühistada.
11.Oma kontaktandmete muutmisest (telefoninumber, e-post, viibimiskoha aadress) tuleb taotlejal teavitada nii esindajat kui ka kohut viivitamatult.
12.Määrus saata riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks taotlejale ja PPA-le.
(digitaalselt allkirjastatud) Maarja Oras
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.