Korteriühistu Märjamaa Tehase 3 hagi MK (K) ja JV (V) vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.07.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Märjamaa Tehase 3 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5 631,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja korteriühistu Märjamaa Tehase 3 (registrikood 80315404), hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja I MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II JV (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.07.2016 otsus osas, milles maakohus jättis välja mõistmata viivise ja teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt välja korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 4 014,38 eurot ja alates 11.05.2016 lisanduv viivis 0,07% põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Rahuldada korteriühistu Märjamaa Tehase 3 apellatsioonkaebus.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt MK ja JV kanda.
4.Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks välja menetluskulu 728,60 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb MK-l ja JV-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.2.Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks välja 6 330,07 eurot.
6.3.Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 4 014,38 eurot ja alates 11.05.2016 lisanduv viivis 0,07% põhinõudelt päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt MK ja JV kanda.
6.5.Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks välja maakohtu menetluskulud 1 140 eurot. MK-l ja JV-l tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
6.6.Mõista MK-lt ja JV-lt solidaarselt korteriühistu Märjamaa Tehase 3 kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 728,60 eurot. MK-l ja JV-l tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu Märjamaa Tehase 3 (hageja) esitas 10.05.2016 hagi Pärnu Maakohtusse MK (kostja I) ja JV (kostja II) vastu võlgnevuse 6 330,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4 014,38 eurot ja lisanduva viivise 0,07% päevas alates 11.05.2016 kuni kohtuotsuse täitmiseni väljamõistmiseks. Kostjate omandis on korter (kinnistusraamatu registriosa nr 1592937) asukohaga Tehase 3-17, Märjamaa. Korterile vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid hageja. Kostjad on jätnud alates 16.04.2011 kuni 16.04.2016 tasumata arveid osutatud teenuse eest 6 330,07 euro ulatuses. Vastavalt korteriühistuseadus (KÜS) § 7 lg-le 4 on arvete tasumisega viivitamisel korteriühistu juhatusel õigus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas. Seisuga 10.05.2016 on viivist maksmata arvete eest kogunenud 4 014,38 eurot. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostjad ei ole nimetatud kulutusi tasunud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja olukorras, kus mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi kuni kohase täitmiseni.
Vastuseks kostja I vastuväitele märkis hageja, et korteriomanike üldkoosolekul otsustati häälteenamusega, et minnakse üle kaugküttesüsteemile. Üldkoosoleku otsust kostja ei vaidlustanud, mistõttu on see kehtiv. Kui ka üldkoosoleku otsus ei kehti, ei lõpeta see kohustust hageja ees, sest kostjad on saanud ja tarbinud hageja vahendatud teenust (soojusenergia). Kostja I vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja I nõustus hageja märgitud põhivõlgnevusega ja selgitas, et see on tekkinud seoses maksejõuetusega ning märkis täiendavalt, et kostja II ei ela aastast 2014 antud aadressil. Kostja I ei soostunud viivisenõudega. Kaugküttele ülemineku otsust ei võetud vastu korteriühistu üldkoosolekul, sest puudus piisav arv osalejaid, mistõttu ei olnud viivise suuruse määramine õiguspärane. Hageja üldkoosolekutel ei ole siiani olnud otsuste vastuvõtmiseks piisavalt korteriomanikke kohal, mistõttu on kõik vastuvõetud otsused õigustühised. Alati on käidud allkirju koosolekuväliselt kogumas. Kaugkütte teenuse osutaja ei ole hagejale esitanud arvet viivise väljamaksmiseks ja sellises summas viivist ei kajasta ka kostjale I esitatud arved. Hageja ei esitanud enne inkassofirma poole pöördumist teavitust võlgnevuse kohta. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja 6 330,07 eurot. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 1 140 eurot ning viivise menetluskuludelt kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Poolte vahel puudus vaidlus, et Märjamaal Tehase 3-17 paikneva korteri omanikud on kohustatud sarnaselt teiste korteriomanikega tasuma elamu majandamiseks osutatud teenuste eest elamut haldavale korteriühistule, kuid kostjad ei ole seda teinud. Kuivõrd kostjad olid oma kohustusi rikkunud, oli hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Kuigi kostja I selgitustest nähtuvalt ei elanud kostja II vaidlusaluses korteris, oli ka tema kinnistusregistri andmete kohaselt korteri omanik ja vastutas korteriühistu ees võrdselt kostjaga I (KÜS § 5 lg 1). Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võis hageja nõuda kohustuse täitmist mõlemalt kostjalt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on rahalise kohustusega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist seaduses ettenähtud määras, kui lepingus ei ole kokkulepitud teisiti. Praegusel juhul oli viivise määr sätestatud KÜS § 7 lg-s 4, millest lähtuvalt hageja viivise ka arvestas. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada seda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Praegusel juhul oli mõistlik sissenõutavaks muutunud viivist oluliselt vähendada, arvestades kostja I majanduslikku seisundit. Kuna korterit kasutab ainult kostja I, kes teise omanikuga kokkuleppel oli kohustatud tasuma korteriga seotud majandamiskulusid, oleks viivisenõue kostja II vastu ebaõiglane. Eelnevast tingituna tuli sissenõutavaks muutunud viivis vähendada nullini, s.o jätta viivis välja mõistmata. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jättis kohus menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Menetluskulude nõue 1 140 eurot oli põhjendatud ja tuli kostjatelt välja mõista. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks või saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõigust. Kohus väljus viivisenõude rahuldamata jätmisel tsiviilasja piiridest, sest kostjad I ja II ei ole menetluse kestel esitanud kohtule taotlust viivisenõude vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Seega rahuldas kohus taotluse, mida ei ole kohtule esitatud (TsMS § 4 lg 2). Eelnevale lisaks ei selgitanud ega põhjendanud kohus, miks ta asus seisukohale, et kostja I majanduslik olukord ei võimaldanud tal kohustusi täita, kuigi kostja I ei esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Samuti jättis kohus motiveerimata, miks oli põhjendatud viivsenõude vähendamine nullini. Asjaolu, et kostjad ei suutnud majanduskulusid tasuda ei ole iseenesest viivisenõude välja mõistmata jätmise aluseks. Kui ka jõuda järeldusele, et viivisenõue on kostjatele liiga koormav, peab kõnealune seisukoht olema otsuses motiveeritud. Vaidlusaluses otsuses seda aga ei põhjendatud. Eelnevale lisaks jättis kohus kontrollimata kostja I väite, et kostja II ei ela vaidlusaluses korteris. Seega ei ole tõendatud kohtu seisukoht, et kostja II suhtes oleks viivisenõue ebaõiglane, sest ta ei ela vaidlusaluses korteris. Kuivõrd viivisenõude osas oli vaidlus üksnes selle seaduslikkuse üle, mitte nende vähendamise osas ja hagejale ei antud võimalust avaldada arvamust viivisenõude vähendamise osas, oli kohtuotsus üllatuslik. Kostjad apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
5.TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hageja nõude 6330 euro 07 sendi saamiseks rahuldas ning otsus on TsMS § 456 lg 4 kohaselt selles osas jõustunud. Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi hageja apellatsioonkaebuse alusel osas, milles kohus hagi kostjatelt viivise saamiseks rahuldamata jättis. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja teha uus otsus, millega viivis kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on hagiavalduse juurde lisanud viiviste tabeli (tl 70-75). Vastavalt esitatud tabelile on kostjad olnud viivituses arvete maksmisega alates 17.04.2011, mistõttu on hagi esitamise hetkeks kogunenud viiviseid kokku 4 014,38 eurot. Kostja I seisukoha kohaselt ei ole viivise suuruse määramine õiguspärane, sest kaugküttele ülemineku otsust ei võetud vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kohus selgitab, et viivisenõude õiguspärasust viimati nimetatud asjaolu sõltumata selle õigsusest või ebaõigsusest ei mõjuta. Võlausaldajal on õigus nõuda viivist, kui esinevad järgmised eeldused: võlgnik on viivitanud kohustusega täitmisega ja kohustus on rahaline (VÕS § 113 lg 1). Praegusel juhul on hageja osutanud kostjatele igakuiselt teenuseid ja esitanud osutatud teenuste eest arved (tl 9-69). Arvetes kajastuvad summad järgmiste kuluartiklite eest: üldelekter, küte, prügi, raamatupidamisteenus, remondifond, vesi ja kanalisatsioon. Kostjad ei vaidlustanud esitatud arvetes kajastatud
summasid. Hoopis vastupidi, kostja I nentis, et on jätnud aastate vältel arved tasumata ja põhinõue on õigustatud, mistõttu mõistis maakohus kostjatelt põhivõlgnevuse hageja kasuks välja. Seega on viivisenõude väljamõistmise eeldused täidetud – kostjad on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Viivise väljamõistmist ei välista ka asjaolu, et kaugkütte teenuse osutaja (äriühing Avoterm) ei ole hagejale esitanud arvet viivise väljamaksmiseks. Nimelt on kaugkütte teenuse ostuajal lepinguline suhe korteriühistuga ja mitte iga korteriomanikuga eraldi. Asjaolu, et kaugkütte teenuse ostuaja ei ole viivisenõuet hagejale esitanud, ei piira hagejal viivisenõude esitamist kostjatele, kellega hagejal on erinev suhe kui kaugkütte teenuse ostuajaga. Samuti ei piira viivisenõude esitamist asjaolu, et kogunenud viiviseid ei ole arvetele märgitud. Õigus viivist nõuda tuleb seadusest ja nõndasamuti on seaduses fikseeritud ka viivise määr, mis oli omakorda kostjatele esitatavatele arvetele märgitud. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab kohus viivist vähendada, kui (1) viivis on ebamõistlikult suur ja (2) viivise maksmiseks kohustatud lepingupool vähendamist nõuab. Kusjuures vähendamisel tuleb lisaks arvestada kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Praegusel juhul ei ole kostjad nõudnud viivise vähendamist ja maakohus kohaldas seda omal initsiatiivil. Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (RKTKo 3-2-1-128-07, p 17, 3-2-1-24-11, p 17). Võlgnik ei ole menetluse kestel esitanud nõuet viivise vähendamiseks. Võlgnik on küll kirjavahetuses kohtuga ja hagejaga andnud mõista, et on või on olnud maksejõuetu (tl 101), tasub hetkel kohtutäituri ja inkasso nõudeid ning ei nõustu viivisenõudega (tl 115), kuid eelnevat ei saa pidada viivise vähendamise taotluseks. Seega vähendas maakohus viivise nullini materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, kuivõrd praegusel juhul puudusid eeldused viivise vähendamiseks – puudus viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõue viivise vähendamiseks. Kuna kostja I ei ole taotlenud viivise vähendamist, tuleb viivisenõue rahuldada tervikuna. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles viivise väljamõistmist kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni 4 014,38 eurot ja alates kuupäevast 11.05.2016 0,07% põhinõudelt päevas kuni kohtuotsuse täitmiseni. Ringkonnakohus rahuldab nimetatud osas hageja taotluse. Vastuseks teistele apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et nõustub hagejaga, et nõudes viivise vähendamist tuleb nõudjal esile tuua asjaolud, mis annavad põhjuse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada ja neid tõendada, sest TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Samuti tuleb kohtul diskretsiooni rakendades kaaluda poolte huve ning siseveendumuse kujunemist otsuses kajastada. Menetluskulud
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.
Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsiooniastmes riigilõiv 425 eurot ja kulu lepingulisele esindajale kokku 369,60 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 2,8 tundi tunnitasuga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: kohtuotsusega tutvumine ja analüüs (0,15 tundi), kliendiga nõupidamine (0,15 tundi) ja apellatsioonkaebuse koostamine (2,5 tundi). Kostjad hageja taotlusele ei vastanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Ringkonnakohus leiab hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtuotsusega tutvumiseks ja analüüsiks ning kliendiga nõupidamiseks kokku 0,3 tundi on põhjendatud ja vajalik hageja õiguste efektiivseks kaitseks ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Samas leiab ringkonnakohus, et arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, sh põhjendamatult pikka sissejuhatavat osa ja asja vähest keerukust, on mõistlik ja vajalik õigusabi osutaja ajakulu apellatsioonkaebuse koostamisele 2 tundi. Seega peab ringkonnakohus põhjendatud hageja õigusabikuludeks apellatsioonimenetluses kokku 2,3 tundi, mis arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust on kokku 303,6 eurot (2,3 x 110 + KM). Ringkonnakohus mõistab menetluskulude hüvitiselt apellatsiooniastmes välja viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-st 2 tulenevas määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.