Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kristjan Siigur ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2155
Haldusasi
Birmon OÜ kaebus Transpordiameti kohustamiseks liiklusregistris sõiduki omaniku kande muutmiseks ja kaebaja omanikuna registrisse kandmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Birmon OÜ, esindaja N.D Vastustaja – Transpordiamet, esindaja X.G
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Birmon OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Birmon OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-2155.
2.Jätta Birmon OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-2155 resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.Birmon OÜ esitas 22.07.2024 Transpordiametile taotluse liiklusregistris sõiduki Audi A8 registreerimisnumbriga XXXXXX omaniku andmete muutmiseks, edastades koos taotlusega enampakkumise akti, aktis trükitehniliste vigade parandamise dokumendi, pandilepingu ja volikirja.
2.Transpordiameti klienditugi selgitas 23.07.2024 vastuses Birmon OÜ-le omanikuvahetuse vormistamise võimalusi ja vajadust tasuda riigilõiv.
3.Birmon OÜ esitas 23.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti kohustamiseks liiklusregistris sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga XXXXXX omaniku andmete muutmise kande tegemiseks ja kaebaja omanikuna registrisse kandmiseks. Kaebuse
3-24-2155 kohaselt sõlmis kaebaja 22.01.2024 laenulepingu ja pandilepingu, mille kohaselt panditi kaebajale laenu katteks sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX. Sõiduki võõrandamiseks korraldati enampakkumine, mille kaebaja võitis. Pärast pandilepingu sõlmimist saadud informatsiooni ja sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuks teine isik, mitte pantija. Sõiduki registrijärgne omanik ei nõustu sõidukit ümber registreerima. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Transpordiametil kuni asja lahendamiseni sõiduki kohta liiklusregistris täiendavate kannete tegemise.
4.Transpordiamet selgitas 13.08.2024 vastuses kohtule, et sõiduki viimane omanikuvahetus toimus 20.06.2024. Sõiduki pantinud äriühing ei ole kunagi olnud sõiduki omanik, kaasomanik ega vastustav kasutaja, samuti ei ole liiklusregistrisse lisatud volitust, mis annaks sõiduki pantinud äriühingule õiguse teha sõidukiga toiminguid e-teeninduses. Kaebaja ei ole tasunud taotluselt riigilõivu ja omaniku kande muutmise toimingut ei ole liiklusregistris alustatud. Kaebajale on selgitatud kande tegemiseks vajalikke toiminguid ja kande tegemisest pole keeldutud. Transpordiamet saab liiklusregistris omaniku kannet muuta, kui esitatakse sõiduki omandiõiguse üle minemist tõendavad dokumendid. Kaebaja peab tõendama sõiduki registrijärgse omaniku nõusolekut või muud õiguslikku alust temalt omandiõiguse ülemineku kohta kas kaebajale või kaebaja teatatud sõiduki võõrandajale. Sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid peavad kajastama vähemalt isiku ja sõiduki identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Kui sõiduki omand on tehinguga üle läinud kahel või enamal korral ja see ei kajastu päritoluriigi registreerimistunnistusel, tuleb vajadusel esitada nimetatud tehinguid kajastavad seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole Transpordiameti 23.07.2024 suuniseid täitnud ega soovi neid täita, sh tasuda riigilõivu, enne kui omanikuvahetus vormistatakse (dtl 33). Kaebaja ei ole omanikuvahetuse kohta nõuetekohast taotlust esitanud. Nõuetele vastav taotlus on esitamata nii juhul, kui tõlgendada Transpordiameti vastust selgitava tegevusena võimalikule ebaselgele taotlusele kui ka juhul, kui tõlgendada Transpordiameti vastust taotluses puuduste kõrvaldamisele suunatud tegevusena (haldusmenetluse seaduse § 15). Kummalgi juhul ei ole kaebaja puuduseid kõrvaldanud. Sealjuures välistab riigilõivu tasumata jätmine taotluse sisulise läbi vaatamise. Omanikukande muutmine (liiklusseaduse (LS) § 77 lg 3) on erinorm liiklusregistri ebaõigete kannete parandamise üldregulatsiooni suhtes. Registriandmete muutmine Transpordiameti algatusel (Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 75) § 11 lg 4 ning majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 7 lg 9 ja § 8) ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsele, vaid selle regulatsiooniga kaitstakse avalikku huvi registriandmete õigsuse suhtes. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et omaniku kanne tehtaks nõuetekohase taotluseta Transpordiameti algatusel. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud Transpordiametile miinimumnõuetele vastavat taotlust (määruse nr 19 § 3 lg 1, § 7 lg-d 2 ja 4, riigilõivuseaduse (RLS) § 14274) omanikukande muutmiseks, sh tasunud riigilõivu, on kaebus ennatlik ja kaebajal puudub kaebeõigus. Ka juhul, kui möönda vastustaja tegutsemiskohustust, nt jätmaks taotlus läbi vaatamata, on kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Kaebaja on saanud suunised, kuidas esitada nõuetekohane taotlus. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõudmaks, et ta ei peaks järgima omanikukande muutmise tingimusi, vaid ta kantaks omanikuna sisse ebaõigete andmete parandamise korda järgides. Kaebuse sisulise läbivaatamise korral puuduksid
2(5)
3-24-2155 kaebusel seega eduväljavaated, sest kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast taotlust omanikukande muutmiseks. Ka menetluslike takistuste ületamisel peab kohus kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Liiklusregistrisse tehtaval kandel ei ole õiguslikku tähendust (määruse nr 75 § 9) ning see ei lõpeta ega muuda muul viisil omandisuhteid. Kaebaja on kinnitanud, et sõiduk on tema valduses, st tal on tegelik võim sõiduki üle (dtl 29). Määruse nr 19 § 7 lg 2 p 2 ja lg 2 1 kohaselt tuleb esitada omanikukande muutmiseks dokumendid, mis kinnitavad sõiduki üleminekut ja omandi muutmist. Haldusorganil on HMS § 6 alusel menetletavas asjas kõigi olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamise ehk tuvastamise õigus ja kohustus. Seetõttu saabki Transpordiamet reeglina esitatava lepingu ning omaniku ja omandaja kinnituste (lg-d 5 ja 8) alusel tuvastada omandi ülemineku. Samas piirdub Transpordiameti võimalus asjaolude uurimiseks dokumentaalsete tõenditega. Seega ei tuvasta Transpordiamet omanikku vaieldavas olukorras ning võib suunata võimaliku omaniku omandisuhte tuvastamiseks (tsiviil)kohtusse. Kaebaja on juba pöördunud omandi tunnustamiseks kohtusse tsiviilasjas nr 2-24-9973. Omandisuhte küsimus võib olla vaieldav ning seega võib ainult dokumentaalsete tõendite alusel Transpordiameti poolt omandisuhte tuvastamine olla võimatu, st asjaolu ei pruugi olla tõsikindlalt tuvastatav. Kaebaja on algselt väitnud, et eeldas, et sõiduk on pantija, Edax OÜ oma, kuid samas ei olnud omand pandilepingu sõlmimisel vormistatud (dtl 30). Tsiviilasjas nr 2-24-9973 on kaebaja hagi lisana esitanud registreerimistunnistuse, kust nähtub teine omanik, OÜ Rohu Maja. Kaebaja selgituste kohaselt sai ta registreerimistunnistuse enda kätte pärast pandilepingu sõlmimist ja auto üleandmist (dtl 29). Seega ei saanud kaebajale olla teadmata, et registrijärgne omanik võib olla keegi teine kui pantija, ning kaebajal oli võimalik seda asjaolu ka registreerimistunnistuselt kontrollida. Kaebaja on väitnud fiktiivse omanikukande vormistamist (dtl 30), samas kui nii registreerimistunnistusest kui ka Transpordiameti selgitusest (dtl 51 p 2.2) tuleneb, et OÜ Rohu Maja kanti omanikuna registrisse juunis 2023 ning vahepeal ei ole liiklusregistris omaniku kandeid muudetud. Pantimisleping on sõlmitud alles 22.01.2024 (dtl 6). Sõiduki registrijärgne omanik on vaielnud omandi kande muutmisele vastu ning soovib sõiduki viivitamatut tagastamist (dtl 13). Eeltoodust tulenevalt, sh nii registrijärgse omaniku vastuväitest kui ka kaebaja käsutuses olevast registreerimistunnistusest, kust nähtub registrijärgne omanik, võib asjas olla vaidluse all pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 2821, vt analoogia korras heauskne omandamine,
AÕS § 95).
Kuivõrd kaebajal on tegelik võim sõiduki üle ja omanikukanne registris on üksnes informatiivne, samuti on sõiduki üleminekut tõendada võivate dokumentide alusel omandi üleminek vaieldav, on ka sisulise vaidluse osas riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta tsiviilkohtus ning hagi rahuldamise korral esitada omandit tõendava dokumendina Transpordiametile jõustunud kohtulahend. Samade põhjendustega jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Birmon OÜ palub 22.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 määrus. Kohus leidis vääralt, et kaebajal (sõiduki omandajal) on võimalik minna Transpordiametisse ja teha registritoimingud või tasuda riigilõiv. Kaebaja juhatuse liige käis 21.08.2024 3(5)
3-24-2155 Transpordiametis, kus keelduti tehingut teostamast. Samuti ei ole kaebajal võimalik tasuda kohapeal riigilõivu. Lisaks oli kaebaja eelnevalt esitanud elektroonilise taotluse, millele vastas Transpordiameti klienditugi 23.07.2024 elektronkirjaga. Halduskohus jättis hindamata asja materjalide juures oleva ostu-müügilepingu, mille kohaselt on kaebaja sõiduki omanik. Kaebus on suunatud omandiõiguse kaitsele ja kaebus ei ole vähetähtis. Kohus tuvastas vääralt, et Transpordiamet on nõus teostama omandi muutmise kannet. Transpordiameti seisukoha kohaselt ei ole võimalik ilma registrijärgse omaniku nõusolekuta sõidukit ümber vormistada. Kohus leidis vääralt, et kaebajal on tsiviilkohtus võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta – kaebaja on omanik ja soovib sõidukit kasutada.
7.Transpordiamet palub 22.08.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Transpordiametis kohapeal on võimalik tasuda riigilõivu sularahas kuni 10 eurot (vt RLS § 9 lg 3), suuremad summad on võimalik kohapeal tasuda kaardimaksega. Seega on kaebajal võimalik tasuda riigilõiv kõikides Transpordiameti teenindusbüroodes kohapeal. Transpordiamet saab omanikukannet muuta, kui taotleja tasub riigilõivu ja esitab sõiduki omandiõiguse üle minemist tõendavad dokumendid. Nõuetekohaste dokumentide puudumisel ei ole Transpordiametil pädevust õiguslikke asjaolusid, sh omandiõigust tuvastada ja sellisel juhul on liiklusregistri kande aluseks kohtulahend. Määruskaebuses välja toodud asjaolu, et kaebaja juhatuse liige käis 21.08.2024 Transpordiameti teeninduspunktis ja kannet keelduti teostamast, väljub esialgse kaebuse piiridest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).
9.Halduskohus on tuginenud kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-dele 1 ja 21.
10.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta.
11.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena võib mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi ‒ põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).
12.Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt saab kohustamiskaebusega nõuda haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu tegemist. HKMS ei sätesta kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõiguse piiranguid (vt nt HKMS § 45; Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 12.1). Riigivastutuse seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud tingimus, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama, on kohustamisnõude rahuldamise, mitte esitamise eeldus (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigust ei mõjuta küsimus kaebusel edulootuse olemasolust või selle puudumisest (vt Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigus seondub 4(5)
3-24-2155 üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus seetõttu, et Transpordiametile ei ole esitatud omanikukande muutmiseks nõuetekohast taotlust, ning vastustaja tegutsemiskohustuse möönmisel puuduksid kaebusel eduväljavaated. Kaebusega on asja materjalide juurde esitatud vara enampakkumise akt (ja aktis trükitehniliste vigade parandamise dokument), millega tunnistati parimaks Birmon OÜ pakkumine ning loeti sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga XXXXXX omand üle läinuks Birmon OÜ-le. Asja materjalidest nähtuvalt on registrijärgse omanikuna liiklusregistrisse kantud OÜ Rohu Maja. Kuigi liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ega oma seega õiguslikku tähendust, tekitavad liiklusregistri sõidukite andmebaasi kantavad andmed eelduse muu hulgas sõidukite omanike ja vastutavate kasutajate osas. Seega ei saa välistada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ning kaebaja kaebeõigust.
13.Vaatamata eeltoodule tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebaja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel kaebuse tagastamise osas halduskohtu 21.08.2024 määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 3). Kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta tsiviilvaidluses maakohtus. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väited, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
14.Kaebuse tagastamise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel ei olnud põhjendatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 21.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.