X kaebus Tallinna Vangla 4. detsembri 2023. a käskkirja ja
17.jaanuari 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning käskkirja täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla kodukord.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jäta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. oktoobril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vangla karistas 4. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-23/1-3/354 alusel Xt vangla sisekorraeeskirja mittetäitmise ja vanglateenistuse ametnike korraldustele mitteallumise eest. Distsiplinaarkaristuseks oli kolm ööpäeva kartserit.
3-24-490
1.1.3. novembril 2023 jalutas X jalutusõues nr 1. Vanemvalvur Inga Nõlvak andis teada, et jalutusboksides toimub kinnipeetavate vaheline valjuhäälne hõikamine. I. Nõlvaku rinnakaamera nr 6 salvestas X ja N-3 kinnipeetava vahelise hõikamise. Valvur Viive Saar andis korduvalt korralduse hõikamine lõpetada ning hoiatas, et kui X seda ei tee, tuleb jalutuskäik lõpetada. Kinnipeetava käitumisest teavitasid ametnikud peavalvet, mille kaudu tuli korraldus paigutada X kaugemasse jalutushoovi, millest ta keeldus.
1.2.Tallinna Vangla Bodycam 7_xp 11 salvestiselt nähtub, et kell 16.26 siseneb V. Saar jalutusõue nr 1, kus viibib X, kes on pikali ja teeb harjutusi. V. Saar annab korralduse tegevus lõpetada ja minna enda kambrisse, kuna X suhtles teise osakonna kinnipeetavaga. Salvestise kohaselt saabuvad jalutusõue teised valvurid (I. Nõlvak, Simona Koppel ja Elina Filin Venik). Ka I. Nõlvak annab Xle korralduse lõpetada tegevus ja minna kambrisse. Kinnipeetav keeldub ja teeb harjutusi edasi, lisades, et ta ei ole midagi rikkunud ja tal on õigus tunniajasele jalutuskäigule. V. Saar annab korduvalt korralduse lõpetada tegevus ja minna kambrisse, hoiatades, et korralduse täitmata jätmisel on vanglal õigus kasutada jõudu. Pärast hoiatust muutub kinnipeetava käitumine provokatiivsemaks ning ta kasutab mh väljendeid: „Kasutage jõudu siis“; „Ma teen oma trenni lõpuni, ärge jaurake“; „Ärge segage mind trenni tegemisel, muidu pean tund aega veel trenni edasi tegema“.
1.3.Kell 16.33, kui jalutusõue tuleb tagasi I. Nõlvak, tõuseb kinnipeetav püsti. Kinnipeetav saab korralduse jätkata jalutusega jalutusboksis nr 4. Kinnipeetav liigub koos ametnikega, kuid istepingini jõudes hakkab jalanõude paelu kohendama. Ta istub pingile, tõuseb püsti ning heidab uuesti pikali, lisades, et ta ei lähe teise jalutusõue ning tulgu peavalve, kes annab vastava korralduse. V. Saar annab uuesti korralduse liikuda jalutusõue nr 4. Kinnipeetav ignoreerib korraldust, teeb trenni edasi ja küsib, miks ametnik teda ähvardab. Kell 16.43 saabub jalutusõue peaspetsialist-korrapidaja Tarmo Kotke, mille peale X püsti tõuseb. Kinnipeetav lausub, et ähvardades temaga ei suhelda ja tal on trenni aeg. Kell 16.45 jääb T. Kotke kinnipeetavaga vestlema ning kell 16.58 on kinnipeetav nõus lahkuma jalutusõue alalt.
1.4.Salvestise kohaselt olid Xle antud korraldused selged ja üheselt mõistetavad. Menetleja tegi kindlaks, et ametnikud ei ähvardanud Xt, vaid hoiatasid jõu kasutamise eest korralduste täitmata jätmise korral. Jõu kasutamise eest hoiatamise kohustus tuleb seadusest. Ametnik võib füüsilist jõudu kasutada, et panna kinnipeetavat täitma talle antud seaduslikku korraldust. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 järgi on kinnipeetaval allumiskohustus. Kinnipeetav on kohustatud vastu vaidlemata täitma vanglaametniku seaduslikku korraldust (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06). Ametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine on tõlgendatav otsese allumatusena ja ohustab vangla üldist julgeolekut. Korralduse täitmata jätmine võib olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kuna praegusel juhul ei olnud ametniku korraldused kinnipeetavale tühised, tuli tal neid täita. Õiguskuulekale käitumisele suunamise üks osa on kinnipeetava allutamine vanglas kehtestatud distsipliinile, mis realiseerub läbi korralduste andmise ja vanglas kehtiva korra.
1.5.VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi, sh kartserisse paigutamist (VangS § 63 lg 1 p 4). X viivitas korralduse täitmisega sihilikult ning täitis selle alles 30 minutit hiljem, käitudes sealjuures bravuurikalt, väljakutsuvalt ja eirates viisaka käitumise norme. X õigusrikkumine on menetleja hinnangul raske. Tema karistamata jätmine võib mõjutada negatiivselt teiste kinnipeetavate käitumist. Seetõttu on oluline heidutada rikkumise toimepannud kinnipeetavat ja teisi selliselt mitte käituma. Kaebajal on korralduste täitmata jätmise eest mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga ja täidab eesmärki suunata kaebaja õiguskuulekale teele. 2(6)
3-24-490
X esitas 4. detsembri 2023. a käskkirja peale vaide, taotledes selle kehtetuks tunnistamist.
2.1.Inspektor-kontaktisik Moonika Mürk andis Xle 4. detsembril 2023 kinnituse lühiajalisele kokkusaamisele kaebaja sõbratariga ning samal ajal ka käskkirja kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamiseks. Kohtumine sõbratariga pidi toimuma 9. detsembril 2023, mil oli sõbratari sünnipäev. Vangla oli sellest teadlik, sest kohtumise registreerimiseks tuli edastada vanglale külalise isikuandmed. 8. detsembril 2023 teatas vangla, et kokkusaamist ei toimu ning tuleb minna kartserisse. VangS 63 lg 3 teise lause järgi võib ühe ja sama distsiplinaarkaristuse eest kohaldada üht karistust. Xl tuli kanda aga kaht karistust. Käskkirjaga määrati karistuseks kolm ööpäeva kartserit, kuid kaebajal keelati ka lühiajaline kokkusaamine.
2.2.Käskkiri on vastuolus põhiseadusega (PS). PS § 13 kaitseb igaüht riigi omavoli eest. Ametnik lõhub sellega kinnipeetava seisundit, kui kinnipeetavale antakse kinnitus kokkusaamiseks, kuid lubadust ei täideta. Selline käitumine on pahatahtlik. Kartserisse paigutamine oleks võinud toimuda enne või pärast lühiajalist kokkusaamist. Kokkusaamine oleks saanud toimuda ka X kartseris viibimise ajal. Tallinna Vanglas on see tavapraktika. Käskkiri ei sisaldanud kogu karistust, mida kohaldati, seega polnud haldusakt üheselt mõistetav (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55). Käskkirjas on kaalutlused esitatud ühe karistuse kohta (HMS § 56 lg 3). Käskkiri ei vasta õigusselguse põhimõttele. Teise karistuse käskkirjas esitamata jätmisega võeti Xlt õigus kaevata kahe karistuse kandmist edasi.
17.jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 5-15/24/227-2 jättis vangla vaide rahuldamata.
3.1.Vaide esitajale on käskkirjaga määratud üks karistus. VangS § 24 lg 4 alusel ei võimaldata lühiajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kokkusaamiste võimaldamine on seadusega piiratud ning vanglal ei ole selle üle kaalutlusõigust (Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2022. a määrus asjas nr 3-22-1504). Vaide esitaja lühiajalise kokkusaamise kuupäev kattus kartseris viibimise ajaga. Seetõttu kokkusaamine tühistati. Kokkusaamise ärajäämine ei olnud karistus, vaid tagajärg käskkirjas määratud karistusele. Vaide esitaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning pidi olema teadlik lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest kartserikaristuse ajal. Kinnipeetaval ei saanud seega olla õigustatud ootust minna kokkusaamisele karistuse kandmise ajal.
3.2.Kartserikaristusega kaasnevad piirangud tulenevad õigusaktist, mistõttu ei ole neid vaja kartserikaristuse määramise käskkirjas ära märkida ja nende kohaldamist eraldi põhjendada (VangS § 651 lg 4 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-141-11). Käskkirja kaalutluste järgi oli kaebaja rikkumine raske ja intensiivne (rikkumine kestis pikka aega), mistõttu oli teiste karistuste kohaldamine välistatud. Distsiplinaarkaristus pööratakse üldjuhul täitmisele kohe, st ilma põhjendamatu viivituseta (VangS § 65 lg 1). Karistuse täitmisele pööramisel lähtus vangla sellest, millal tal oli võimalik kartserisse paigutamine teoks teha. Vaidlustatava käskkirja alusel ei ole Xle määratud katseaega, seetõttu ei saanud karistuse täitmisele pööramist edasi lükata. Kartserisse paigutamine ei saanud toimuda seega enne ega pärast kokkusaamist.
4.Kaebaja esitas 20. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla
4.detsembri 2023 käskkirja ja 17. jaanuari 2024. a vaideotsuse tühistamiseks.
4.1.Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-41-11 ei oma praeguse vaidlusega puutumust. See lahend on lisapiirangute kohaldamise ja nende põhjendamata jätmise kohta. Praegune vaidlus on kahe erineva karistuse määramise kohta. Lühiajalise kokkusaamise ärajätmine on märgitud VangS-s eraldi karistusena, seega ei pea seadusandja kohtumise piiramist eraldi kartserikaristuse osaks. Kokkusaamise heakskiitmise ajal ei olnud kaebajat kartserisse paigutatud. Kaebaja lühiajalise kokkusaamise keelamine ei olnud õigustatud ning oli kaebajale üllatav ja ootamatu. Ametnik ei 3(6)
3-24-490 tohi käituda kiuslikult, vaid peab käituma viisakalt ja neutraalselt. Kaebaja karistamine ilma haldusaktis seda määratlemata on riigivõimu omavoli.
4.2.VangS § 65 lg 6 võimaldab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata kaheksa kuu jooksul. Vangla oleks saanud jätta karistuse tõttu kokkusaamise ka kinnitamata. Viimasel juhul ei oleks tekkinud kaebajal põhjendamatut ootust. Kuna VangS §-s 63 on mõlemad kaebajale kohaldatud karistused sätestatud eraldi distsiplinaarkaristusena, ei tohi neid ühe ja sama teo eest määrata. Ametnik kasutas ära VangS § 24 lg 4 üldsõnalisust, et karistada kaebajat ka teise karistusega. Käskkirjas teise karistuse esitamata jätmisega võttis vangla kaebajalt võimaluse topelt karistamise edasikaebamiseks.
Tallinna Vangla 28. märtsi 2024. a vastuse kohaselt tuleb kaebus rahuldamata jätta.
5.1.Vastustaja otsused on õiguspärased. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et ta pani rikkumise toime. Kaebaja leiab, et käskkiri tuleb tühistada, sest talle on ühe rikkumise eest kohaldatud kahte karistust. Vastustaja sellega ei nõustu. Vangla 4. detsembri 2023. a käskkirjast ei nähtu, et kaebajale oleks määratud lisaks kartserikaristusele ka lühiajalise kokkusaamise keeld. Kaebajale on käskkirjaga määratud üks karistus.
5.2.VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele üldjuhul kohe. Vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist (Vangs § 65 lg 2). Vangla 4. detsembri 2023. a käskkirjaga ei määratud karistuse täitmisele pööramist katseajaga. Seega tuli kartserikaristus kohe täitmisele pöörata. Vaidlusalune käskkiri jõudis kartserisse paigutamist korraldava ametnikuni 5. detsembril 2024. Üksuse praktika kohaselt tehakse kartseripaigutus esimesel võimalusel, kuid sõltuvalt ametnike ressursist ja muudest hädavajalikest toimingutest võib paigutamine toimuda mõnepäevase viibimisega. Üksuse juhi selgitusel ei tehta paigutamist ka peale kella 13.00. Kui teenistuses on vähem ametnikke, arvestatakse kartserisse paigutamisel ka sellega, et kartserikaristuse täitmise lõpp ei langeks nädalavahetusele.
5.3.Vangla ei ole karistuse täideviimisel ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja karistuse kandmine langes juhuslikult ajale, mil talle oli planeeritud lühiajaline kokkusaamine. Sellest ei saa järeldada, et vangla teadlikult ja tahtlikult oleks soovinud kaebajat teistkordselt distsiplinaarkorras karistada või kokkusaamise õigust piirata. Kuna inspektor-kontaktisik karistuse täitmisele pööramisega ei tegele, ei saanud ta teada, et kaebajale on määratud kartserikaristus, mille kandmise aeg kattub lühiajaliseks kokkusaamiseks planeeritud kuupäevaga. Kaebaja ei öelnud 8. detsembril 2023 karistuse täitmisele pööramisel kokkusaamise kohta midagi.
5.4.Kaebaja ei oleks jõudnud kokkusaamise ajaks karistust ära kanda ka siis, kui tema karistus oleks pööratud täitmisele 6. või 7. detsembril 2023. Kaebaja 11. detsembri 2023. a vanglale esitatud taotluse (digitoimiku leht (dtl) 63) järgi ei olnud kaebajal enda kartseris paiknemise kohta pretensioone. Lisaks sai kaebaja 9. detsembril sõbratariga suhelda telefoni teel. Vangiregistri andmetel pidas kaebaja 9. detsembril 2023 kell 10.22–18.27 kuus telefonivestlust (kestusega üheksa minutit ja 45 sekundit, 14 minutit ja 47 sekundit, neli minutit ja 40 sekundit, kolm minutit ja 29 sekundit, kümme minutit ja 36 sekundit ning 24 minutit ja 36 sekundit).
KOHTU PÕHJENDUSED
4(6)
3-24-490
6.Kaebaja taotleb Tallinna Vangla 4. detsembri 2023. a käskkirja ja 17. jaanuari 2024. a vaideotsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et tal tuli lisaks kartserisse paigutamisele kanda ka käskkirjas mittesisaldunud karistust, milleks oli lühiajalise kokkusaamise keeld.
7.Kohus hindab kõigepealt käskkirja ja vaideotsuse õiguspärasust ning seejärel käskkirja täitmisele pööramise õiguspärasust.
8.Vastustaja määras kaebajale 4. detsembri 2023. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuse kolm ööpäeva kartserit selle eest, et kaebaja rikkus VangS § 67 p-i 1. Käskkirja kohaselt eiras kaebaja korraldust lõpetada teise kinnipeetavaga jalutusõues jalutades hõikamine. Samuti keeldus kaebaja täitmast valvurite korraldust minna teise jalutusõue.
9.VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetaval on kohustus vanglaametnike korraldusi järgida sõltumata sellest, kas ta peab neid õiguspärasteks. Ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 13).
10.Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukorra, mille kohus võtab praeguse asja toimiku juurde, p 1.14.14 järgi on kinnipeetaval keelatud hõigelda, vahetada teise kinnipeetavaga valjul häälel infot, karjuda või häirida muul viisil teisi vanglas viibivaid isikuid. Lisaks on kodukorra p 1.14.15 esimese lause kohaselt kinnipeetaval keelatud suhelda kinnipeetavatega, kes on teises osakonnas, päevakava järgi suletud kambris või kartseris, v.a hõivetegevuse ajal.
11.Vangla kodukorra p 4.6 näeb ette, et kui kinnipeetav paneb jalutuskäigule minnes või jalutuskäigul toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutuskäigu jätkamise või katkestamise. Ametnikul on õigus otsustada, kuidas jalutuskäik jätkub või kas see katkestatakse.
12.See, et kaebaja eiras kodukorra tingimusi, on tõendatud V. Saare 3. novembri 2023. a ettekandega (dtl 38), T. Kotke 28. novembri 2023. a ütlustega (dtl 57) ja 21. detsembri 2023. a menetlustoimingu protokolliga, milles on esitatud Tallinna Vangla N hoone kehakaamera 7_XP 11 salvestise kirjeldus (dtl 49).
13.Ametnike korraldused olid seaduslikud. Kaebajal tuli järgida vangla kodukorda ja lõpetada jalutusõues hõikamine teise osakonna kinnipeetavaga. Kuna kaebaja seda ei teinud, tuli tal liikuda teise jalutusõue. Asjaolu, et algselt andis valvur kaebajale korralduse minna oma kambrisse, kuid hiljem kaugemal paiknevasse teise jalutusõue, ei muuda korraldust ebaselgeks. Vangla antud korralduse muudatus oli kaebajale soodsam. Kaebaja ei pidanud jalutuskäiku lõpetama, vaid tal tuli minna teise jalutusõue. Salvestise kirjeldusest ja valvuri ettekandest ilmneb, et kaebajale ei olnud korraldused ebaselged. Ta ei soovinud ametniku korraldusi täita, nõudes, et korraldused annaks peavalve.
14.Kaebajale ette heidetud distsiplinaarsüütegude kirjeldused vastavad seega distsiplinaarsüütegude koosseisudele. Järelikult esines alus kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja ei ole käskkirjas määratud karistuse proportsionaalsust vaidlustanud, vaid on leidnud, et kartseris viibimine mõjus talle koguni hästi (dtl 63). Ka kohtu hinnangul pole kolme ööpäevane kartseris viibimine ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise raskust ja seda, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal mitu kehtivat distsiplinaarkaristust.
5(6)
3-24-490
15.Vangla 4. detsembri 2023. a käskkiri ja 17. jaanuari 2024. a vaideotsus on seega õiguspärased.
16.Vangla pööras 4. detsembri 2023. a käskkirjas määratud karistuse täitmisele 8. kuni
11.detsembrini 2023. Arvestades vangla piiratud ressursse (teenistuses olevate ametnike arv) ning seda, et kartserisse paigutamist korraldava ametnikuni jõudis käskkiri 5. detsembril 2023, ei ole alust järeldada, et karistuse kandmise täitmisele pööramine kolmandal päeval oleks põhjendamatu viivitus. Ka polnud alust käskkirja täitmisele pööramisega kauem oodata. VangS § 65 lg 1 järgi pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Karistuse mõju on suurim sel juhul, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti.
17.Vastustajal ei ole karistuse täitmisele pööramisel võimalik valida kaheksa kuu jooksul sobivat aega, nagu kaebaja leiab. VangS § 65 lg-s 6 sätestatud kaheksakuune ajavahemik on aeg, mille jooksul on karistuse täitmisele pööramine lubatav. See on täitmisele pööramise aegumistähtaeg (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. veebruari 2023. a otsus ajas nr 3-19-2164, p 21). See ei anna alust karistuse täitmisele pööramisega põhjendamatult viivitada.
18.Kaebaja karistuse kandmise ajal kehtinud VangS § 24 lg 4 (redaktsioon RT I, 03.02.2023, 29, kehtis kuni 31. detsembrini 2023) järgi ei võimaldatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi. Kaebajal polnud seega võimalik karistuse kandmise ajal lühiajalisele kokkusaamisele minna. See, et kaebaja ei kandnud kartserikaristust kokkusaamise heakskiitmise ajal, ei ole määrav. VangS § 24 lg 4 sätestas sõnaselgelt, et kartserikaristuse kandmise ajal kokkusaamisi ei võimaldata.
19.VangS § 63 lg 1 võimaldab määrata distsiplinaarkaristuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keelu (p 2). Sellest ei järeldu, et kartserikaristuse kandmise ajal VangS § 24 lg 4 ei kehti. Kuna kartseris karistuse kandmise ajal kokkusaamisi toimuda ei võinud, oli kaebaja kokkusaamise ärajäämine karistuse kandmise tingimustega kaasnev tagajärg, mitte teine karistus. Kuna kaebaja ei ole pidanud kandma ühe rikkumise eest kaht karistust, ei tõusetu küsimust selles, kas kaebajale oli tagatud võimalus vaidlustada teise karistuse määramist.
20.Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust lühiajaliseks kokkusaamiseks. Kaebaja oli teadlik enda distsipliinirikkumisest. Samuti on kaebajal olnud võimalus tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega. Seega pole põhjust pidada distsipliinirikkumise tagajärge ega kartserikaristuse tingimusi kaebajale ootamatuks.
21.Tallinna Vangla 4. detsembri 2023. a käskkirja täitmisele pööramine ei ole seega õigusvastane. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.