Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Maakohtu ja Tartu Halduskohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus asjas nr 3-24-1626.
2.Jätta vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega kohaldamata riigivastutuse seaduse § 15 lõige 1 osas, milles kahju hüvitamise eelduseks on tingimus, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
3.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaak Reinomägi esitas 27. veebruaril 2024 Viru Maakohtule hiljem täiendatud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlus registreeriti tsiviilasjana nr 2-24-3250. Taotluse järgi oli taotleja kuriteokaebuse alusel algatatud kriminaalmenetlus kahe Viru Vangla ametniku suhtes. Taotleja palus määrata riigi õigusabi isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kuna tema õigused kannatanuna ei ole tagatud.
2.Viru Maakohus keeldus 13. märtsi 2024. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja edastas J. Reinomäe 27. veebruari 2024. a riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
3.Tartu Halduskohus jättis 4. aprilli 2024. a määrusega asjas nr 3-24-977 J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Halduskohus selgitas, et mõistab J. Reinomäe riigi õigusabi taotlust selliselt, et ta palub esindaja määramist tema esindamiseks seoses vanglale esitatud taotlusega eemaldada vanglaametnikud kriminaalmenetluse ajaks töölt.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 24. aprilli 2024. a määrusega J. Reinomäe määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2024. a määruse peale, tühistas nimetatud
3-24-1626 halduskohtu määruse ning edastas taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 3 alusel Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks.
5.Riigikohtu erikogu tühistas 29. mai 2024. a määrusega Viru Maakohtu 13. märtsi 2024. a määruse asjas nr 2-24-3250 ning saatis J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule. Riigikohus sedastas määruses tulenevalt kohtuasja materjalidest, et taotleja soovib enda kui kannatanu õiguste kaitsmist ning taotlus on esitatud riigi õigusabi saamiseks süüteomenetluses. Sellise taotluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (RÕS § 10 lõige 5).
6.Jaak Reinomägi esitas 30. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru Maakohtu ja Tartu Halduskohtu kohtunike tegevusega tekitatud 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks.
7.Tallinna Halduskohus edastas 14. juunil 2024 enda 3. juuni 2024. a määruse alusel J. Reinomäe kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
8.Kaebaja osutab, et tsiviilasja nr 2-24-3250 menetlenud kohtunik K. Pullerits põhjustas talle mittevaralist kahju, kui keeldus 13. märtsi 2024. a määrusega tema 27. veebruaril 2024 esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemisest. Samuti põhjustas talle mittevaralist kahju haldusasja nr 3-24-977 menetlenud kohtunik R. Kitsing, kes keeldus talle 4. aprilli 2024. a määrusega riigi õigusabi andmisest. Kaebaja selgitab täiendavalt, et soovis riigi õigusabi kui kannatanu kriminaalasjas nr 24913000006. Viru Vangla sisekontrolli 23. mai 2024. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus teda menetlusse kaasamata. Kaebaja on seisukohal, et tema õigused jäid kaitseta, kuna tal puudus vajalik õigusabi. Kaebaja nõuab kohtunike K. Pulleritsu ja R. Kitsingu poolt talle põhjustatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist summas 5000 eurot tema väärikuse alandamise ning tervise kahjustamise eest. Kaebaja palub tunnistada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lõike 1 põhiseaduse § 25 vastaseks osas, mis ei võimalda nõuda kohtuniku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks palub kaebaja tunnistada karistusseadustiku (KarS) § 324 põhiseadusega vastuolevaks osas, mille kohaselt saab vastutusele võtta ainult vanglaametniku.
9.Viru Maakohtu kantselei juhataja teatas 3. septembril 2024, et Riigikohtu edastatud kaebaja riigi õigusabi taotlus on registreeritud kohtuasja nr 1-24-3066 juurde.
KOHTU SEISUKOHT
10.HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
11.Kaebusest nähtub, et kaebaja taotleb õigusemõistmisega (täpsemalt tsiviilasja 2-24-3250 ja haldusasja nr 3-24-977 menetlemise käigus) talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (RVastS § 15 lõige 1). Kahjunõude aluseks on asjaolu, et maakohus keeldus kaebaja
27.veebruaril 2024 esitatud riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest (tsiviilasi 2-24-3250) ning halduskohus jättis 27. veebruaril 2024 esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata (haldusasi 3-24-977). Kaebaja tugineb kahjunõude esitamisel inimväärikuse alandamisele ja tervise kahjustamisele.
3-24-1626
12.Kohus leiab, et J. Reinomäe kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.
13.Kohtu hinnangul ei saa pidada intensiivseks kaebaja õiguste riivet, mis seisneb selles, et Viru Maakohu keeldus tsiviilasja 2-24-3250 menetlemisel kaebaja 27. veebruaril 2024 esitatud riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ning Tartu Halduskohus jättis haldusasjas 3-24-977 kaebaja 27. veebruaril 2024 esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida tsiviil- ja haldusasjades tehtud kohtulahendite õiguspärasust. Sellel eesmärgil on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja HKMS-s sätestatud kohtulahendite peale edasikaebamise kord. Kaebajal on olnud võimalus viidatud määrustega mittenõustumisel esitada nende peale määruskaebusi. Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebaja on seda õigust ka kasutanud. Riigikohtu erikogu saatis 29. mai 2024. a määrusega asjas 3-24-977 kaebaja riigi õigusabi taotluse uuesti lahendamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohtu kantselei juhataja 3. septembri 2024. a e-kirja kohaselt on kaebaja riigi õigusabi taotlus registreeritud kohtuasja nr 1-24-3066 juurde. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohus jättis 25. juuni 2024. a määrusega asjas 1-24-3066 kaebaja riigi õigusabi taotluse seonduvalt kriminaalmenetlusega nr 24913000006 rahuldamata. Määrus jõustus 31. augustil 2024. Kohus märgib, et tsiviilasjas 2-24-3250 ja haldusasjas 3-24-977 tehtud lahenditega ei võetud kaebajalt õigust kohtueelses kriminaalmenetluses nr 24913000006 tehtud menetlustoimingutega mittenõustumisel neid vaidlustada, kuna kaebaja sai oma võimalike õiguste rikkumise korral ise kaebusi esitada, st selleks esindajat omamata.
14.Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
15.Esmalt märgib kohus, et kuna RVastS § 15 lõige 1 võimaldab kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on õigusemõistmisel toime pannud kuriteo, mis on rangem eeldus, kui Euroopa Liidu õiguses on ette nähtud, tuleb RVastS § 15 lõige 1 vastavas osas jätta kohaldamata (Riigikohtu 20. mai 2022. a otsus asjas 3-20-1684, p 16).
16.Eeltoodule vaatama on kaebaja nõue põhjendamatu, kuna kohtu hinnangul ei ole kaebajale Viru Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrusega asjas 2-24-3250 ja Tartu Halduskohtu
4.aprilli 2024. a määrusega asjas 3-24-977 kahju tekitatud.
17.Vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on kaebuses lakooniliselt märkinud, et kohtute tegevus alandas tema inimväärikust ning kahjustas tema tervist, seejuures jätnud selgitamata, milles tervisekahju ning inimväärikuse alandamine seisnes ega esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Kohus ei pea selles osas vajalikuks kaebust käiguta jätta, kuna ei näe võimalust, et kaebajal õnnestub tõendada, et Viru Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrus asjas 2-24-3250 ja Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2024. a määrus asjas 3-24-977 põhjustas kahju tema tervisele. Ühtlasi ei ole see ka kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kaebuses kirjeldatud kohtute tegevus asjade 2-24-3250 ja 3-24-977 menetlemisel oleks saanud alandada kaebaja inimväärikust ja tekitada talle tervisekahju.
3-24-1626
18.Kuna kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks kohtuasjade 2-24-3250 ja 3-24-977 menetlemisega kaasnenud mõni RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud õigushüve kahjustamine, siis on täitmata juba üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus ning kaebusel ei ole eduväljavaateid.
19.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
20.Kuna kohus asja sisuliselt läbi ei vaata, siis ei ole kohtul võimalik lahendada ka taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kohus märgib siiski, et on kaebuse eduväljavaadete hindamisel jätnud arvestamata RVastS § 15 lõikes 1 sätestatud tingimuse, et kohtunik peab olema toime pannud kuriteo. KarS § 324 ei ole aga praeguse hüvitamiskaebuse lahendamisel asjassepuutuv. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.