X. X. kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus peatada Rohuküla sadamas rambi 2 ja 3 kasutamine ohutuse tagamiseks ja nende rampide parandustööd Saarte Liinid AS poolt ning Virtsu sadamas kai 5 kasutamine
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. X. kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot peale käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 07.06.2024 X. X. ((X. ), isikukood xxxxxxxxxxx) avaldus, mis kandis pealkirja esialgse õiguskaitse taotlus, taotleja esitas täiendava tõendi 13.06.2024 ja taotluse täienduse 14.06.2024. Taotlusest võis aru saada, et taotleja, omades mehhaanikainseneri pädevust, on uurinud AS Saarte Liinid poolt opereeritava Rohuküla sadama tehnosüsteemide ohutust ning on tuvastanud puudused rampidel nr 2 ja 3 ning on oma uuringute tulemusest teavitanud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) ja AS-i Saarte Liinid. Taotleja on seisukohal, et rampide kasutamine tuleks ohutusnõuete tõttu välistada, kuid TTJA ja/või AS Saarte Liinid ei ole võtnud kasutusele vajalikke meetmeid. X. X. taotleb, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Rohuküla sadamas rambi nr 2 ja nr 3 kasutamise ja nende rampide parandustööd AS Saarte Liinid poolt.
2.Kohus jättis kaebuse 17.06.2024 määrusega käiguta ja palus taotlejal täpsustada, kas ta on esitanud asjas vaide. Kohus selgitas, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega võimaldab HKMS esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, kui samas asjas on esitatud kaebus või on pooleli vaidemenetlus. HKMS ei näe ette võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlust olukorras, kus
3-24-1725 taotleja ei ole haldusorganile esitanud vaiet või kohtule kaebust. Kohtule ei ole teada, et kaebaja oleks esitanud vaide või kaebuse.
3.X. X. esitas vastusena määrusele 20.06.2024 kaebuse järgmistes nõuetes: 1) nõuda TTJA-lt kaldarambi kinnitamist auditeeritavaks seadmeks ja 2) nõuda TTJA-lt rampide avariilise olukorra tekkepõhjuste väljaselgitamist.
4.Tallinna Halduskohus palus TTJA-lt 20.06.2024 arvamust kaebaja kaebeõiguse ja esialgse õiguskaitse taotluse osas. TTJA vastas kohtunõudele 05.07.2024 järgnevalt:
4.1.Kaebaja pöördumistest tulenevalt algatas TTJA järelevalvemenetluse, mille raames viis 29.05.2024 läbi paikvaatluse Rohuküla sadamakaide nr 2 ja nr 3 kaldarampide seisukorra kontrollimiseks masinaohutuse seisukohast lähtuvalt. Paikvaatlusel tuvastati, et kaldaramp nr 2 ei ole kasutusel, mistõttu ei kasutata seda aluste sildumiseks. Nimetatud kaldarambi remontimiseks on sadama operaator AS Saarte Liinid sõlminud töövõtulepingu remonttööde teostamise tähtajaga 15.07.2024. Seega puudub vajadus kaldarambi nr 2 kasutamise keelamiseks, kuna seda ei kasutata ja seadme valdaja on asunud vabatahtlikult seadme tehnilist seisukorda parendama.
4.2.Paikvaatlusel tuvastati, et kasutusel oleva kaldarambi nr 3 tõstemehhanismi osad (sh hüdrosilindrid, nende kinnitused ning keevisliited) olid paiguti kaetud pindmise korrosiooniga ning hüdrosilindrite kinnitustappide lukustid olid halvas seisukorras, kuna need olid osaliselt lahti ja purunenud. Vaatamata tuvastatud puudustele ei kujuta kaldarambi kasutamine kasutajatele ohtu, kuna peale laeva sildumist on rambi ots fikseeritud laeva vööriga ning rambi hüdrauliline tõstemehhanism on ujuvas asendis. Ujuva asendi tõttu ei avaldata koormust hüdrosilindritele ja nende kinnitustappidele, kuna reisijate ja sõidukite maabumisel võtab koormuse vastu rambiplaat. Kuivõrd kaldaramp nr 3 on aktiivses kasutuses Vormsi liini teenindamisel ja selle kasutamine ei kujuta reisijatele ohtu, ei pea TTJA põhjendatuks suure avaliku huvi tõttu selle kasutamise keelamist.
4.3.Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole kohaselt põhjendatud. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kaldarampide kasutamise keelamist, põhjendades seda reisijate ja kaebaja enda ohutuse tagamise vajadusega. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et tema osutatud puuduste (eelkõige üksikute tarindiosade korrodeerumine ja/või kulumine) tõttu pole kaldarampide kasutamine reisijate ja tema jaoks ohutu. Kaebusest ega esialgse õiguskaitse taotlusest ei selgu, milles täpselt kaldarampide kasutamise ohtlikkus seisneb või millised on võimalikud ohu realiseerumise tagajärjed. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milliste oma õiguste kaitseks ta on kohtusse pöördunud ja kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus.
4.4.Kaebajal puudub kaebeõigus. HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebusega taotleb kaebaja TTJA kohustamist kinnitama kaldaramp auditeeritavaks seadmeks ja välja selgitama rampide avariilise olukorra tekkepõhjused. Kaebaja hinnangul on kaldarampide seisukord avariiline ja seetõttu ei ole nende kasutamine ohutu. Kaebajal puudub kaebeõigus avalikes huvides kaebuse esitamiseks, kuna seadme ohutuse seadus (SeOS) sellist õigust ette ei näe. TTJA hinnangul puudub käesoleval juhul kaebajal kaebeõigus ka enda õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks, kuna kaebuses pole välja toodud, milliste tema subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik kaebaja poolt soovitud tegevuste läbi viimine TTJA poolt. Kaebusest ei nähtu, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi rikub olukord, kus kaebaja poolt soovitud tegevusi ei tehta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda TTJA-lt järelevalvemenetluses konkreetsete tegevuste läbi viimist. Auditi kohustusele allutatud seadmete liigid on loetletud SeOS § 2 lõikes 2 ja
3-24-1725 täpsem liigitus on toodud majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ §-s 6. Auditi kohustusega seadmeteks on eelkõige teatud tehniliste parameetritega surveseadmed, kraanad, lõbustuspargi seadmed, gaasipaigaldised ja elektripaigaldised. Kuna sadamates kasutatavad kaldarambid auditeeritavate seadmete hulka ei kuulu, siis puudub kaebajal alus kaldarampide auditeerimise nõudmiseks.
5.05.07.2024 esitas kaebaja täiendava tõendi, milles viitas sarnastele vigadele ka Virtsu sadamas. 10.07.2024 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles taotles Rohuküla sadama rambil nr 2 värvimistööde peatamist ja Virtsu sadamas kail 5 Regula rambi kasutamist. 11.07.2024 taotles kaebaja, et kohus nõuaks AS-ilt Saarte Liinid välja Rohuküla kai 3 kaldarambi ümberehituse projekti kooskõlastused. 14.07.2024 kordas kaebaja eelnevat taotlust ja täiendavalt taotles sama objekti kohta keevitustöö järelevalvet kinnitavad tõendid koos keevise vastavust tõendavate dokumentidega. Samal kuupäeval esitas kaebaja täiendava tõendina info enda poolt Rohuküla sadama kai nr 2 kaldarambi täiendava vaatluse kohta ning oma arvamuse selle kohta, kuidas remonttöid tuleb teostada. 25.07.2024 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse täienduse ja palus peatada Rohuküla sadama kaldarambi nr 6 kasutamise ning samal kuupäeval täiendava tõendi kaldarambi nr 2 täiendava ülevaatuse kohta 24.07.2024.
6.Kohus palus 22.08.2024 TTJA-lt täiendava kohtunõude korras infot varasemalt Rohuküla sadamas alustatud järelevalvemenetluse käigu kohta, samuti selle kohta, kas kaebaja on vahepealsel perioodil esitanud TTJA-le täiendavaid taotlusei, mille alusel on TTJA alustanud järelevalvemenetlust või selle alustamisest keeldunud.
7.TTJA vastas kohtunõudele 28.08.2024, selgitades, et: Rohuküla sadamas alustatud remonttööd ei ole veel lõppenud. Seisuga 16.07.2024 on kaldaramp nr 2 remonditud ja kasutusele võetud. Kaldaramp nr 3 on remondis alates 16.07.2024 ja selle remontimine võtab algselt kavandatust rohkem aega, kuna sadamapidaja AS Saarte Liinid otsustas kaebaja poolt viidatud kohtadele parema ligipääsetavuse tagamiseks kaldarambi kaile tõsta ja üksiti ka ülejäänud keevisliited üle kontrollida. TTJA järelevalvemenetlust hetkel veel lõpetatud ei ole. Kaebaja on vahepealsel perioodil teinud pöördumisi nii Virtsu, Kuivastu kui ka Heltermaa sadamate kaldarampidega seoses. Samuti seoses Rohuküla sadama kaldarambiga nr 6. TTJA on nimetatud sadamate kaldarampide osas alustanud vastavad järelevalvemenetlused, et kontrollida kaldarampide töökindlust. Sadamate kaldarampide järelevalve käigus on TTJA tuvastanud, et sadamapidaja AS Saarte Liinid on asunud kaebaja poolt viidatud asjakohaste puuduste lahendamisele. Sadamapidaja on ka omaalgatuslikult kaldarampe hooldanud/remontinud, mis on seadme ohutuse seisukohalt tavapärane tegevus. TTJA kaalub järelevalvemenetluste lõpetamist, kuna kaebaja viidatud puudused ei kujuta seadmete kasutamisel ohtu ja sadamapidaja on kaebaja poolt viidatud kaldarampide puudused vabatahtlikult kõrvaldanud või kõrvaldab need jooksvalt perioodilise hoolduse ja remondi käigus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.X. X. kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
8.1.Kaebusega taotleb kaebaja erinevate toimingute tegemist seoses Rohuküla sadama kaldarampidega, sh TTJA kohustamist teha konkreetseid järelevalve toiminguid ning menetluslike taotlustena AS Saarte Liinid kohustamist väljastada kaebajale erinevaid dokumente remonttööde teostamisega seoses. Kaebaja viitab, et on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitanud, tuginedes olulisele avalikule huvile ning seadme ohutuse seaduse (SeOS) sätete alusel, mis reguleerivad riikliku järelevalvet.
8.2.HKMS § 44 lõikest 1 tulenevalt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda
3-24-1725 vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebajal puudub kaebeõigus avalikes huvides kaebuse esitamiseks, kuna seadme ohutuse seadus (SeOS) sellist õigust ette ei näe. Nõustun TTJA seisukohaga, et käesoleval juhul puudub kaebajal kaebeõigus ka enda õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks, kuna kaebuses pole välja toodud, milliste tema subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik kaebaja poolt soovitud tegevuste läbi viimine TTJA poolt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda TTJA-lt järelevalvemenetluse jätkamist või konkreetse meetme rakendamist järelevalve käigus, samuti nõuda TTJA kohustamist konkreetsete objektide lisamiseks auditeeritavate objektide nimekirja.
8.3.TTJA ei ole samas kaebaja taotlustele reageerimata jätnud ning selgitab 28.08.2024 vastuses kohtule, et on alustanud mitu järelevalvemenetlust ja need on praeguse seisuga pooleli. Samuti, et järelevalve käigus tuvastatud puuduseid on AS Saarte Liinid asunud juba ka kõrvaldama.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastan kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
9.1.Kaebuse tagastamise tõttu jätan esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatama. Kuna kaebus kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu, sest puudub kaebaja õiguste riive, ei ole kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks taotlejal ka soodsa otsuse korral vaide või kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik. Käesoleval juhul ei ole kaebajal subjektiivset õigust kaebuses märgitud toimingute tegemist nõuda, mistõttu ei saa tekkida ka olukorda, kus kaebaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel saada pöördumatult kahjustada. Täiendavalt märgin, et kaebaja on kaebuse esitanud seoses objektidega Rohuküla sadamas, mistõttu kaebaja taotlus seoses Virtsu sadama objektidega ei saa olla käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotluse esemeks.
10.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 20 eurot ja esialgselt õiguskaitselt 20 eurot.
10.1.HKMS § 104 lg 5 p2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot tagastatakse kaebajale käesoleva määruse jõustumise järgselt. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.