lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1655/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1655/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1655 X kaebus Tallinna Vangla arstide tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1655.

Rahuldada X määruskaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 määrus ja saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 01.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab vangla arstide tekitatud kahju hüvitamist 10 000 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt on vangla arstid tekitanud kaebajale tugeva terviserikke ning pole talle andnud meditsiinilist abi, eirates kaebaja abipalveid. Meedikud ei hoidnud kontrolli all kaebaja selja- ja peavalu, psühhoose ja depressiooni. Psühhiaater pani kaebajale vale diagnoosi ning ignoreeris kaebajale aastatel 2007–2024 pandud teisi diagnoose (haigusjuhte). Kaebaja märgib kaebuses, et ta ei esitanud sel teemal vaiet Tallinna Vanglale, kuna arsti tegevuse peale pole võimalik vaiet esitada. Kaebaja tsiteerib sellega seoses ka Riigikohtu 08.02.2024 määrust nr 3-22-2321.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 12.06.2024 määrusega kaebuse. Kaebaja on praeguses asjas ekslikult leidnud, et tal ei tulnud eelnevalt läbida kohtueelset menetlust. Riigikohtu

3-24-1655 28.06.2021 määrusest nr 3-21-30 tulenevalt kuuluvad vaidlused vangla poolt kinnipeetavatele meditsiiniteenuse osutamise üle halduskohtu pädevusse. Kuigi sellisel vaidlusel on ka eraõigusliku suhte tunnusjooni, tuleneb Riigikohtu lahendist, et tegemist on peamiselt avalikõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega. Kinnipeetava ja vangla vahelisi avalik-õiguslikke, s.t haldusõigussuhteid reguleerib vangistusseadus (VangS), mille § 11 lg-d 5 ja 8 näevad kohtusse pöördumiseks ette erikorra. Vanglas meditsiiniteenuse osutamine on hõlmatud vangistuse täideviimise eesmärkidega ning seda osutatakse kinnipeetava ja vangla vahel tekkinud avalikõigusliku suhte raames. Seetõttu on vanglas meditsiiniteenuse osutamine, sh raviga seonduvad otsustused käsitatavad vangla tegevusena VangS § 11 lg-te 5 ja 8 mõttes. Nende vaidlustamiseks tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2022 määrus nr 3-21-2971, p-d 10 ja 11). Seega selleks, et kinnipeetav saaks kohtus vaidlustada vangla tegevust tema ravimisel või ravimata jätmisel (samuti ravikvaliteeti), tuleb enne läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuna kaebaja on kaebuses kinnitanud, et ta pole enne kohtule kaebuse esitamist samas nõudes vangla poole pöördunud, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebajal on võimalik hüvitamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.06.2024 määrus. Kaebajal ei olnud võimalik VangS § 11 lg 8 alusel kahju hüvitamise taotlust esitada. Riigikohus on öelnud, et tervishoiutöötaja ei osuta tervishoiuteenust haldusmenetluses ja niisugune tegevus ei ole ka vanglas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-s 1 kirjeldatud haldustegevuseks. Vangla arstid ei kontrolli kaebaja tervist ega vasta tema pöördumistele, kuigi teavad, et kaebajal on psüühilised probleemid. Ta viibib juba pikka aega üksikvangistuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Nagu ringkonnakohus leidis 03.07.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1335 (p 7), ei näe seadus ette vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul kohustuslikku kohtueelset menetlust. VangS § 11, mis kannab pealkirja „Haldusmenetluse seaduse kohaldamine“, reguleerib vangistuse täideviimisel haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaldamise üksikasju ja erisusi. VangS § 11 lg 5 näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette juhtumiteks, mil vangla vaidlustatud haldustegevus toimus haldusmenetluses (vt Riigikohtu 08.02.2024 määrus asjas nr 3-22-2321, p 10). RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei reguleeri see seadus kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 1 näeb ette, et kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel. Riigikohtu üldkogu leidis 28.06.2021 määruses haldusasjas nr 3-21-30, et riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis (p 24). Kinnipeetavate ravi kui avaliku ülesande vahetut täitmist eraõiguslikus vormis raamib võlaõigussuhe. Kuna aga kinnipeetavate ravi praktilist korraldust mõjutavad oluliselt vangistus, kinnipidamisrežiim ning vangla haldusõiguslikud otsused, on era- ja avalik-õiguslike suhted tihedalt läbi põimunud. Seetõttu tuleb HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse 2(3)

3-24-1655 osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks (p 27). Riigikohtu halduskolleegium täpsustas 08.02.2024 määruses asjas nr 3-22-2321, et tervishoiutöötaja ei osuta vanglas tervishoiuteenust haldusmenetluses, vaid eraõiguslikus suhtes, mistõttu pole võimalik esitada vaiet (p 10) ja VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ei kohaldu. Samamoodi ei kohaldu RVastS §-st 1 tulenevalt vanglas osutatud tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Eelnevast tulenevalt ei saanud halduskohus tagastada kaebust HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

7.Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 määruse ja saadab asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium