lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2238/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 16.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2238/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
888
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2238

Määruse kuupäev

16. august 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Vladimir Markovi kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata tema 9. juuli 2024. a venekeelsele avaldusele

RESOLUTSIOON

Tagastada Vladimir Markovi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vladimir Markov (kaebaja) esitas 9. juulil 2024 Justiitsministeeriumile venekeelse avalduse. Justiitsministeerium loobus 23. juuli 2024. a vastusega nr 11-7/5523-2 kaebaja avaldusele vastamisest ning palus esitada avalduse tõlge eesti keelde.
2.Kaebaja esitas 30. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub lahendada tema probleem ning teha otsus, et ei rikutaks vene keelt kõnelevate isikute õigusi. Kaebaja viibib Viru Vanglas, kuid sõidab varsti deporteerimise tõttu Vene Föderatsiooni. Kaebajal on Vene Föderatsiooni kodakondsus, tema emakeeleks on vene keel ning teisi keeli ta ei oska. Kaebajal ei ole raha, et venekeelseid tekste eesti keelde tõlkida. Kaebaja on korduvalt kirjutanud vene keeles õiguskantslerile ja kohtule ning tema avaldused on vastu võetud. Justiitsministeerium rikub kaebaja õigusi. Kaebaja palus ministeeriumile esitatud avalduses, et toodaks selgust kohtusüsteemis seoses ennetähtaegse vabastamisega olukorras, mil isik on individuaalse täitmiskava ja erinevad programmid läbinud ning ei ole rikkumisi toime pannud, kuid tingimisi vabastamisest keeldutakse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna Justiitsministeerium

3-24-2238 keeldus tema 9. juuli 2024. a venekeelsele avaldusele vastamisest ning palus kaebajal esitada avalduse eestikeelne tõlge. Seega mõistab kohus, et kaebaja palub HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustada Justiitsministeeriumit tema 9. juuli 2024. a venekeelsele avaldusele vastama.

4.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile 9. juulil 2024 avalduse, milles soovis, et Justiitsministeerium viiks sisse muudatused seoses ennetähtaegse tingimisi vabastamisega. Kaebaja ei ole rahul olukorraga, mil isik on vanglas individuaalset täitmiskava järginud, läbinud erinevad programmid ning ei ole rikkumisi toime pannud, kuid siiski tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldutakse. Kaebaja ei ole välja toonud, et sooviks konkreetselt teda puudutavaid otsustusi vaidlustada. Sisuliselt esitas kaebaja Justiitsministeeriumile märgukirja ja/või selgitustaotluse, tehes Justiitsministeeriumile ettepaneku valdkonna arengu kujundamiseks ning soovides ministeeriumilt ennetähtaegset vabastamist puudutavaid selgitusi (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 ning § 2 lg 2 p-d 1 ja 2). Asjaolu, et ministeerium sellist avaldust sisuliselt läbi ei vaadanud ja sellele ei vastanud, ei saa pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on märgukirja ja selgitustaotluse adressaadil küll vastamiskohustus, ent see ei tähenda, et avalduse esitaja saaks esitada nõudmisi seoses vastuse sisuga (Tartu Ringkonnakohtu 7. mai 2019. a määrus asjas nr 3-19-624, p 6). Isegi, kui Justiitsministeerium oleks kaebajale vastanud, ei tähenda see, et haldusorgan oleks vastavalt kaebaja soovidele asunud valdkonnas ümberkorraldusi tegema. Samuti ei saa kaebaja õigusi ülemääraselt riivata asjaolu, et ta ei saanud ennetähtaegse vabastamisega seoses täiendavaid selgitusi. Kaebajal on tema jaoks olulist teavet võimalik saada nt Viru Vangla ametnikelt, kellele on teada ka konkreetselt kaebaja vangistust puudutavad asjaolud. Seega ei saanud Justiitsministeerium kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
6.Justiitsministeerium on õigesti 23. juuli 2024. a vastuses nr 11-7/5523-2 selgitanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 alusel on Eesti riigikeeleks eesti keel ning keeleseaduse (KeeleS) § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-te 1 ja 2 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel ning haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. KeeleS § 12 lg 1 kohasel on riigiasutusel juhul, kui asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus, õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Samuti on Justiitsministeerium juhindunud õigesti konkreetselt märgukirjale ja selgitustaotlusele kohalduvatest sätetest. MSVS § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui avaldus ei ole esitatud eesti keeles. MSVS § 5 lg 11 järgi tuleb sellisel juhul KeeleS § 12 kohaselt nõuda märgukirja või selgitustaotluse esitajalt koheselt avalduse tõlget eesti keelde. Asjaolu, et õiguskantsler ja kohtud on kaebaja venekeelseid avaldusi eesti keelde tõlkinud, ei muuda ministeeriumi tegevust õigusvastaseks. Seoses halduskohtumenetluses, sh käesolevas haldusasjas, kaebaja avalduste ja kohtulahendite tõlkimisega juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et selleks on halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud võimalus anda isikule menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1, § 111 lg-d 1 ja 4). HMS ja MSVS sellist võimalust ette ei näe. HMS näeb ette võimaluse kaasata menetlusosalise taotluse alusel asja menetlemisele tõlk, kuid tõlgi kaasamise kulud peab üldjuhul katma kaasamist taotlenud menetlusosaline (HMS § 21 lg-d 1 ja 2). Riik peab tõlkimise võimaluse

3-24-2238 tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2020. a määrus asjas nr 3-20-558, p 5). Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et kohus Vladimir Markovi kaebuse rahuldab.

7.Seega tagastab kohus Vladimir Markovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium